Pühendu lugemisele
„Kuni ma tulen, ole hoolas ette lugema, manitsema ja õpetama.” (1. TIMOTEOSELE 4:13)
1. Kuidas me võime Piibli lugemisest kasu saada?
JEHOOVA JUMAL on andnud inimkonnale imelise võime õppida lugema ja kirjutama. Samuti on ta andnud oma Sõna Piibli, nii et me võime olla hästi õpetatud (Jesaja 30:20, 21, NW). Selle leheküljed võimaldavad meil otsekui „käia” koos taoliste jumalakartlike patriarhidega nagu Aabraham, Iisak ja Jaakob. Me võime „näha” selliseid jumalakartlikke naisi nagu Saara, Rebeka ja lojaalne moablanna Rutt. Ning me võime „kuulda” Jeesust Kristust oma mäejutlust esitamas. Millist naudingut ja suurejoonelist õpetust võib küll Pühakiri meile pakkuda, kui oleme head lugejad.
2. Mis näitab, et Jeesus ja tema apostlid oskasid hästi lugeda?
2 Täiusliku inimese Jeesuse Kristuse lugemisoskus oli kahtlemata suurepärane ning kindlasti tundis ta Heebrea Kirju väga hästi. Seepärast viitas ta neile korduvalt ja ütles „kirjutatud on”, kui Kurat teda kiusas (Matteuse 4:4, 7, 10). Kord Naatsaretis sünagoogis olles luges ta ette ühe koha Jesaja prohvetiennustusest ning kohaldas seda enda suhtes (Luuka 4:16—21). Kuidas oli lugu Jeesuse apostlitega? Oma kirjutistes tsiteerisid nad tihtilugu Heebrea Kirju. Ehkki juudi ülemad pidasid Peetrust ja Johannest kirjatundmatuteks ja õppimatuteks meesteks, sest need polnud saanud haridust üheski heebrea kõrgemas koolis, on nende kirjad, mis nad Jumala inspiratsiooni all on kirjutanud, selge tõend heast lugemis- ja kirjutamisoskusest (Apostlite teod 4:13). Aga kas lugemisoskus on tõepoolest nii tähtis?
„Õnnis on see, kes loeb ette”
3. Miks on nii tähtis lugeda Pühakirja ja kristlikke väljaandeid?
3 Kui omandada Pühakirja täpne tundmine ja seda ellu rakendada, võib tulemuseks olla igavene elu (Johannese 17:3, NW). Seepärast mõistavad Jehoova tunnistajad, et on äärmiselt oluline lugeda ja uurida Pühakirja ning kristlikke väljaandeid, mida Jumal on andnud võitud kristlastest koosneva ustava ja mõistliku orjaklassi kaudu (Matteuse 24:45—47, NW). Tegelikult on Vahitorni spetsiaalselt selleks otstarbeks koostatud väljaannete abil õpetatud tuhandeid inimesi lugema, nõnda et nad võivad omandada Jumala Sõna eluandva tundmise.
4. a) Miks teeb Jumala Sõna lugemine, uurimine ja ellurakendamine õnnelikuks? b) Mida ütles Paulus Timoteosele seoses lugemisega?
4 Jumala Sõna lugemine, uurimine ja ellurakendamine teeb õnnelikuks. See on nii, sest nõnda tehes me meeldime Jumalale, toome talle au, saame tema õnnistuse osalisteks ja kogeme rõõmu. Jehoova soovib, et tema sulased oleksid õnnelikud. Seepärast käskis ta preestritel lugeda muistsele Iisraeli rahvale Seadust (5. Moosese 31:9—12). Kui kirjatundja Esra ja teised lugesid tervele Jeruusalemma kogunenud rahvale Seadust ja loetu arusaadavaks tehti, oli tulemuseks „suur rõõmupidu” (Nehemja 8:6—8, 12). Hiljem ütles kristlik apostel Paulus oma kaastöölisele Timoteosele: „Kuni ma tulen, ole hoolas ette lugema, manitsema ja õpetama” (1. Timoteosele 4:13). Ühes teises piiblitõlkes kõlab see: „Pühendu Pühakirja ettelugemisele” (New International Version).
5. Kuidas seob kirjakoht Ilmutuse 1:3 (UT) õnne ja lugemise?
5 See, et meie õnn sõltub Jumala Sõna lugemisest ja ellurakendamisest, selgub tekstist Ilmutuse 1:3. Seal öeldakse meile: „Õnnis on see, kes loeb ette, ning need, kes kuulavad neid ennustuse sõnu ja hoiavad tallel, mis sellesse on kirjutatud, sest aeg on lähedal” (UT). Jah, meil on tarvis lugeda ette ja kuulata Jumala prohvetlikke sõnu, mis on kirjas Ilmutusraamatus ja ka terves Pühakirjas. Tõepoolest, õnnelik on inimene, kel „on hea meel Jehoova käsuõpetusest ja kes uurib [„loeb poolel häälel”, NW] ta käsuõpetust ööd ja päevad”. Milline on tulemus? „Kõik, mis ta teeb, läheb korda!” (Laul 1:1—3.) Seega on Jehoova organisatsioonil mõjuvaid põhjusi kutsuda igaüht meist üles lugema ja uurima Jumala Sõna isiklikult, perekonnana ja koos sõpradega.
Mõtle aktiivselt kaasa ja mõtiskle
6. Mille lugemiseks anti Joosuale juhtnööre ja kuidas see tuli talle kasuks?
6 Kuidas sa võid Jumala Sõna ja kristlike väljaannete lugemisest kõige rohkem kasu saada? Tõenäoliselt leiad sa, et on kasulik teha nii, nagu tegi Joosua, muistse Iisraeli jumalakartlik juht. Talle anti käsk: „Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele [„loe seda poolel häälel”, NW] päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” (Joosua 1:8). ’Lugeda poolel häälel’ tähendab öelda sõnu vaikselt endamisi. Nõnda on hõlpsam meelde jätta, sest sel teel salvestub materjal mällu. Joosual tuli lugeda Jumala Seadust „päeval ja öösel” ehk korrapäraselt. Nõnda kaasnes Jumala antud kohustuste täitmisega õnnestumine ja kordaminek. Sinule võib selline Jumala Sõna korrapärane lugemine samamoodi abiks olla.
7. Miks me ei tohiks Jumala Sõna lugedes pidada silmas eeskätt kiirust?
7 Ära pea Jumala Sõna lugedes silmas eeskätt kiirust. Kui oled võtnud kavva kulutada mõningane aeg Piibli või mingi kristliku väljaande lugemiseks, oleks hea, kui sa ei loeks rutakalt. Eriti tähtis on see siis, kui sul uurides on sihiks tähtsad mõtted meelde jätta. Ja kui loed, mõtle aktiivselt kaasa. Analüüsi Piibli kirjutaja ütlusi. Küsi endalt: „Mida ta sellega silmas peab? Kuidas ma saan neid teadmisi rakendada?”
8. Miks on Pühakirja lugedes kasulik mõtiskleda?
8 Pühakirja lugedes võta aega mõtisklemiseks. See aitab sul Piibli jutustusi meelde jätta ja Pühakirja põhimõtteid ellu rakendada. Kui mõtiskled Jumala Sõna üle ning jätad seeläbi meelde põhilised mõtted, võid lisaks ka südamest kõnelda ning anda siirastele teadmishimulistele täpseid vastuseid, ilma et ütleksid midagi, mida ehk hiljem kahetseksid. Jumala inspireeritud õpetussõna ütleb: „Õige süda mõtleb, mida vastata” (Õpetussõnad 15:28).
Seo uued mõtted juba tuttavatega
9., 10. Kuidas sa võid saada Piibli lugemisest rohkem kasu, kui seod uued Pühakirja mõtted nendega, mis sulle juba tuttavad on?
9 Enamikul kristlastel tuleb möönda, et oli aeg, mil nad ei teadnud suurt midagi ei Jumalast, tema Sõnast ega tema eesmärkidest. Kuid tänasel päeval võivad need kristlikud jumalasulased loomisest ja inimese pattulangemisest alustades selgitada Kristuse ohvri eesmärki, kõnelda selle kurja asjadesüsteemi hävingust ja näidata, kuidas sõnakuulelikku inimkonda õnnistatakse igavese eluga paradiislikul maal. Üldjoontes on see võimalik tänu sellele, et uurides Piiblit ja kristlikke väljaandeid, on need Jehoova sulased omandanud „Jumala tunnetuse” (Õpetussõnad 2:1—5). Nad on järk-järgult sidunud uued õpitavad mõtted tuttavate, juba varem aru saadud mõtetega.
10 On kasulik ja tasuv, kui seod uued Pühakirja mõtted nendega, mis sulle juba tuttavad on (Jesaja 48:17). Kui tuuakse esile Piibli seadusi, põhimõtteid või ka mingeid abstraktseid mõisteid, seo need sellega, mida sa juba tead. Sobita need teadmised sellega, mida oled saanud teada „tervete sõnade eeskujust” (2. Timoteosele 1:13). Otsi teadmisi, mis võivad sul aidata tugevdada oma suhteid Jumalaga, muuta paremaks oma kristlikku isiksust või osaleda Piibli tõdede teistele jagamises.
11. Mida sa võiksid teha, kui loed Piiblist midagi sellist, mis räägib käitumisest? Too näiteid.
11 Kui loed Piiblist midagi sellist, mis räägib käitumisest, püüa mõista, mis põhimõttest on jutt. Mõtiskle selle üle ning jõua otsusele, mida sina taolises olukorras teeksid. Oma südametunnistuse ajel keeldus Jaakobi poeg Joosep käitumast Pootifari naisega seksuaalselt ebamoraalselt, küsides: „Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?” (1. Moosese 39:7—9). Selle liigutava jutustuse tagant leiad põhimõtte: seksuaalne ebamoraalsus on patt Jumala vastu. Sa võid oma mõttes siduda selle põhimõtte muu Jumala Sõnas avaldatuga ning sa saad seda meenutada ja sellest kasu ammutada, kui sinulgi on kiusatus taoliselt patustada (1. Korintlastele 6:9—11).
Kujutle, kuidas Pühakirjas toodud lood toimusid
12. Miks on kasulik Piibli jutustuste lugemise ajal toimuvat kujutleda?
12 Et lugedes mõtteid meelde jätta, kujutle toimuvat. Näe oma vaimusilmas maastikku, maju, inimesi. Kuula nende hääli. Haista ahjus küpseva leiva lõhna. Taaselusta vaatepilte. Siis kujuneb lugemine sulle eredaks kogemuseks, sest sa võid näha iidset linna, tõusta kõrgele mäele, imetleda oivalisi loomistöid või suhelda meeste ja naistega, kel on tugev usk.
13. Kuidas sa kirjeldaksid seda, mis on kirjas Kohtumõistjate 7:19—22?
13 Oletagem, et sa loed teksti Kohtumõistjate 7:19—22. Kujutle, mis seal toimub. Kohtumõistja Giideon ja kolmsada vaprat Iisraeli meest on võtnud oma kohad sisse midjanlaste leeri servas. Kell on umbes kümme õhtul, kui alanud on „keskmine öövahikord”. Midjanlaste vahimehed on just oma valvepostidele seatud ning pimedus katab magavate Iisraeli vaenlaste leeri. Ennäe! Giideonil ja ta meestel on kaasas sarved. Neil on ka suured veekruusid, mis katavad nende vasakus käes olevaid tõrvikuid. Äkitselt puhuvad kolm sajamehelist jõuku sarvi, löövad katki kruusid, tõstavad tõrvikud kõrgele ja hüüavad: „Jehoova ja Giideoni mõõk!” Heida pilk leerile. Midjanlased hakkavad põgenema ja karjuma! Kolmsada meest muudkui puhuvad oma sarvi ning Jumal pöörab midjanlaste ühe mõõga teise vastu. Midjan on löödud põgenema ja Jehoova on toonud Iisraelile võidu.
Kuidas saada väärtuslikke õppetunde
14. Kuidas võiks kasutada Kohtumõistjate 9. peatükki, et õpetada lapsele vajadust olla alandlik?
14 Jumala Sõna lugedes võime saada hulgaliselt õppetunde. Võib-olla soovid näiteks rõhutada oma lastele vajadust olla alandlik. Seda, mis on öeldud Giideoni poja Jootami prohvetiennustuses, peaks olema kerge kujutleda ja mõista. Alusta lugemist tekstist Kohtumõistjate 9:8. „Ükskord läksid puud võidma enestele kuningat,” ütles Jootam. Õlipuu, viigipuu ja viinapuu keeldusid valitsemast. Aga vilets orjavits oli rõõmuga nõus valitsejaks hakkama. Kui oled loo oma lastele ette lugenud, võiksid selgitada, et väärtuslikud istikud kujutasid väärikaid inimesi, kes ei püüdnud saada kuningaametit, et kaasiisraellaste üle valitseda. Orjavits, mis kõlbas vaid kütteks, kujutas kuningaametit, mis oli kõrgil Abimelekil, mõrtsukal, kes ihkas teiste üle valitseda, kuid kes vastavalt Jootami prohvetiennustusele sai hukka (Kohtumõistjate 9. peatükk). Kas on ühtki last, kes sooviks olla täiskasvanuks saades orjavitsa sarnane?
15. Kuidas rõhutatakse Ruti raamatus seda, kui tähtis on olla lojaalne?
15 See, kui tähtis on lojaalsus, saab selgeks Piiblist Ruti raamatust. Oletagem, et teie pere liikmed loevad kordamööda seda jutustust ette ja püüavad selle sõnadesse süveneda. Näete moablannat Rutti koos oma lesestunud ämma Noomiga teel Petlemma ning kuulete Rutti ütlevat: „Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!” (Rutt 1:16). Nüüd võite töökat Rutti näha Boase põllul lõikajate järelt viljapäid noppimas. Kuulete, kuidas Boas lausub Rutile kiitussõnu: „Mu rahva väravas teab igaüks, et sa oled tubli naine!” (Rutt 3:11). Peagi Boas abiellub Rutiga. Kooskõlas korraldusega, et lesel tuleb abielluda mehevennaga, sünnitab Rutt Boase kaudu „Noomile” poja. Rutist saab Taaveti ja lõpuks ka Jeesuse Kristuse esiema. Nõnda sai ta „täieliku palga”. Lisaks saavad selle Pühakirjas toodud jutustuse lugejad väärtusliku õppetunni: ole Jehoovale lojaalne ja sind õnnistatakse rikkalikult (Rutt 2:12; 4:17—22; Õpetussõnad 10:22; Matteuse 1:1, 5, 6).
16. Millise katse tegid läbi kolm heebrealast ja kuidas see jutustus meile abiks võib olla?
16 Jutustus heebrealastest nimedega Sadrak, Meesak ja Abednego võib aidata meil olla rasketes olukordades Jumalale ustavad. Kujutlege Taanieli 3. peatüki ettelugemise ajal seda sündmust. Hiigelsuur kuldkuju kõrgub Duura orus, kuhu on kogunenud Babüloonia riigiteenistujad. Kuuldes muusikainstrumentide häält, heidavad nad maha ja kummardavad kuningas Nebukadnetsari poolt püstitatud kuju. Niisiis teevad seda kõik, välja arvatud Sadrak, Meesak ja Abednego. Lugupidavalt, kuid kindlalt ütlevad nad kuningale, et nad ei teeni tema jumalaid ega kummarda kuldkuju. Need noored heebrealased heidetakse ülikuumaks köetud ahju. Kuid mis juhtub? Vaadates ahju sisse, näeb kuningas nelja tugevat meest, üks neist „on välimuselt jumalate poja sarnane” (Taaniel 3:25). Kolm heebrealast tuuakse ahjust välja ning Nebukadnetsar kiidab nende Jumalat. Kui palju head on andnud jutustuse kujutlemine. Ja milline õppetund katses Jehoovale ustavaks jäämise kohta!
Saage kasu perekondlikust piiblilugemisest
17. Loetle lühidalt, milliseid kasulikke asju võib teie perekond tänu ühisele piiblilugemisele õppida.
17 Teie perekond võib saada palju kasu, kui võtate korrapäraselt aega ühiseks piiblilugemiseks. Kui alustate 1. Moosese raamatust, võite olla loomistöö tunnistajaks ning heita pilgu inimese algsesse kodusse paradiisi. Võite saada osa ustavate patriarhide ja nende perekondade kogemustest ning jälgida, kuidas iisraellased kuivijalu läbi Punase mere lähevad. Võite näha, kuidas karjuspoiss Taavet saavutab võidu vilistide hiiglase Koljati üle. Teie perekond võib panna tähele, kuidas Jeruusalemma Jehoova templit ehitatakse, näha, kuidas Babüloonia hordid selle laastavad, ning jälgida selle taas ülesehitamist valitseja Serubbaabeli ajal. Koos alandlike karjastega võite Petlemma lähedal kuulda ingli teadaannet Jeesuse sünni kohta. Te võite saada teada üksikasju tema ristimise ja teenistuse kohta, näha, kuidas ta annab oma inimelu lunahinnaks, ning tunda koos rõõmu tema ülestõusmisest. Järgnevalt võite rännata koos apostel Paulusega ja jälgida, kuidas kristluse levides rajatakse kogudusi. Seejärel võib teie pere tunda rõõmu Ilmutusraamatus toodud apostel Johannese suurejoonelisest tulevikunägemusest, mis hõlmab ka Kristuse tuhandeaastast valitsust.
18., 19. Milliseid nõuandeid pakutakse perekondliku piiblilugemise tarbeks?
18 Kui loete oma perekonnas Piiblit ette, lugege seda selgelt ja entusiastlikult. Pühakirjast lõike lugedes võiks üks perekonnaliige — võimalik, et isa — lugeda jutustavat osa. Teised võivad võtta endale piiblitegelaste rollid ning lugeda oma osasid kohase kaasaelamisega.
19 Kui teie perekond loeb üheskoos Piiblit, võib teie lugemisoskus paraneda. Tõenäoliselt õpite Jumalat paremini tundma ning see peaks tooma teid talle lähemale. Aasaf laulis: „Minu õnn on, et ma olen Jumalale ligi! Issanda Jehoova peale panen ma oma lootuse, et jutustada kõiki sinu tegusid!” (Laul 73:28). See aitab teie perekonnal olla nagu Mooses, kes „otsekui nähes teda, kes on nähtamatu”, see tähendab Jehoova Jumalat, „püsis .. kindlana” (Heebrealastele 11:27).
Lugemine ja kristlik teenistus
20., 21. Kuidas on meile ülesandeks tehtud kuulutustöö seotud lugemisoskusega?
20 Meie soov kummardada „teda, kes on nähtamatu”, peaks ajendama meid nägema vaeva, et saada headeks lugejateks. Hea lugemisoskus aitab meil Jumala Sõnast tunnistust anda. Kindlasti aitab see meil jätkata Kuningriigi kuulutustööd, mille Jeesus tegi oma järelkäijatele ülesandeks, öeldes: „Minge .. ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud” (Matteuse 28:19, 20; Apostlite teod 1:8). Tunnistuse andmine on Jumala rahva tähtsaim töö ning lugemisoskus aitab meil seda läbi viia.
21 Tuleb pingutada, et saada heaks lugejaks ning Jumala Sõna vilunud õpetajaks (Efeslastele 6:17). Niisiis, ’püüa hoolega osutuda kõlbavaks Jumalale kui töötegija, .. kes tõesõna jagab õieti’ (2. Timoteosele 2:15). Pühendudes lugemisele, õpi põhjalikumalt Pühakirja tõde tundma ja süvenda enda kui Jehoova tunnistaja oskusi.
Millised on sinu vastused?
◻ Kuidas sõltub õnn Jumala Sõna lugemisest?
◻ Miks tuleks Piiblist loetu üle mõtiskleda?
◻ Miks tuleks Pühakirja lugedes mõtteid siduda ja kasutada oma kujutlusvõimet?
◻ Milliseid õppetunde võib Piiblit lugedes saada?
◻ Miks lugeda perekonnas Piiblit ette ning milline seos on lugemise ja kristliku teenistuse vahel?
[Pildid lk 13]
Kui teie perekond loeb üheskoos Piiblit, kujutlege jutustustes toimuvat ning mõtisklege nende tähenduse üle