Lugejate küsimusi
Tekstis Filiplastele 2:9 ütles Paulus Jeesuse kohta: „Sellepärast ongi Jumal tema ülendanud kõrgele ja andnud temale nime üle kõigi [„teiste”, NW] nimede.” Mis uus nimi see on? Ja kui Jeesus allub Jehoovale, kuidas saab siis Jeesuse nimi olla üle kõigi teiste nimede?
Filiplastele 2:7—9 öeldakse: „Ta [Jeesus] leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani, pealegi ristisurmani. Sellepärast ongi Jumal tema ülendanud kõrgele ja andnud temale nime üle kõigi [„teiste”, NW] nimede.”
Selles tekstis ei öelda, et kuna üksnes Jehoova nimi on absoluutselt üle kõigi teiste nimede, peavad Jeesus ja Jehoova olema seega üks ja sama isik. Nagu näitab kontekst kirjas filiplastele 2. peatükis, sai Jeesus oma kõrge nime alles pärast seda, kui ta surnuist üles oli äratatud. Varem tal seda ei olnud. Teisest küljest on Jehoova aga alati kõigekõrgem olnud, ja tema positsioon ei ole mitte kunagi muutunud. Tõsiasi, et Jeesus sai kõrgema nime kui see, mis tal oli enne tema maist teenistust, tõendab, et ta ei ole sama kes Jehoova. Kui Paulus ütles, et Jeesusele anti nimi, mis on üle kõigi teiste nimede, mõtles ta seda, et nüüd on Jeesusel kõrgeim nimi kõigi Jumala loodute hulgas.
Mis kõrge nimi see Jeesusel on? Jesaja 9:5 aitab meil sellele küsimusele vastata. Selles salmis esitatakse prohvetiennustus tulevase Messia Jeesuse kohta: „Kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks: Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst!” (Meie kursiiv) Siin on Jeesuse „nimi” seotud tema kõrge positsiooni ja võimuga, ning samamoodi me mõistame ka tekstis Filiplastele 2:9 mainitud „nime [, mis on] üle kõigi [„teiste”, NW] nimede”. Kõigil põlvedel kästakse Jeesuse ees nõtkuda, tunnustamaks kõrget võimupositsiooni, mille Jehoova talle on andnud — see on võimupositsioon, mis on kõrgem kui ühelgi teisel loodul. Algses kreekakeelses tekstis ei esine otseselt sõna „teine” (NW), kuid salmi mõte viitab sellele. Jeesuse nimi ei ole üle tema enda nime, vaid see on üle kõigi teiste loodute nimede.
Kui õnnelikud me küll oleme, et võime koos ustavate inglite ja inimestega nõtkutada põlvi, tunnustamaks Jeesuse nime! Me teeme seda, allutades ennast Jeesusele tema kõrges ja vägevas positsioonis, mille talle on andnud Jehoova — „Jumala Isa auks”. — Filiplastele 2:11; Matteuse 28:18.