Mis ajendab sind Jumalat teenima?

„Armasta Issandat [„Jehoovat”, NW], oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.” — MARKUSE 12:30.

1., 2. Mida rõõmustamapanevat on seoses kuulutustööga korda saadetud?

SÕIDUAUTO tõelist väärtust ei näita ainuüksi selle välimus. Kattevärv võib küll välimusele plusspunkte lisada ning elegantne disain võib võimaliku ostja juurde meelitada, kuid hulga suurema tähtsusega on see, mida nii hõlpsasti ei märka — mootor, mis sõiduki tööle paneb, koos teiste juhtimiseks vajalike seadmetega.

² Sama lugu on sellega, kuidas kristlane Jumalat teenib. Jehoova tunnistajad teevad rohkesti jumalakartlikke tegusid. Igal aastal kasutatakse Jumala Kuningriigi hea sõnumi kuulutamiseks üle miljardi tunni. Peale selle viiakse läbi miljoneid piibliuurimisi ning ristitavate arv ulatub sadadesse tuhandetesse. Kui sa oled hea sõnumi kuulutaja, on sinulgi selles rõõmustamapanevas statistikas oma osa — olgu see või näiliselt väike. Ning sa võid olla kindel, et ’Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära sinu teod ja armastuse, mida sa oled osutanud tema nimele’. — Heebrealastele 6:10.

3. Millele peale tegude peaksid kristlased eriliselt tähelepanu pöörama, ja mispärast?

³ Kuid meie teenistuse — olgu see ühine või individuaalne — tõelist väärtust ei saa hinnata pelgalt numbrite põhjal. Ka Saamuelile öeldi, et „inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames”. (1. Saamueli 16:7) Tõepoolest, Jumalale on tähtis see, millised me oleme sisimas. On tõsi, et teod on väga tähtsad. Jumalale andumuse teod kaunistavad Jehoova õpetust ning tõmbavad ligi võimalikke jüngreid. (Matteuse 5:14—16; Tiitusele 2:10; 2. Peetruse 3:11) Kuid meie teod ei näita veel kõike. Ülesäratatud Jeesusel oli põhjust tunda muret Efesose koguduse pärast — seda vaatamata koguduse headele tegudele. „Ma tean su tegusid,” ütles ta neile. „Aga mul on sinu vastu, et sa oled maha jätnud oma esimese armastuse.” — Ilmutuse 2:1—4.

4. a) Kuidas võib meie jumalateenistus justkui kohustuslikuks rituaaliks muutuda? b) Miks me peaksime end läbi uurima?

⁴ On olemas üks oht. Aja möödudes võib meie jumalateenistus muutuda justkui kohustuslikuks rituaaliks. Üks kristlik naine kirjeldas olukorda järgmiselt: „Läksin küll kuulutama, käisin koosolekutel, uurisin ning palvetasin, kuid tegin seda kõike masinlikult, täiesti tundetult.” Loomulikult väärivad Jumala sulased kiitust, kui nad teevad pingutusi, vaatamata sellele, et tunnevad end „maha vajutatuna” või „masendununa”. (2. Korintlastele 4:9; 7:6) Ent kui meie kindlakskujunenud kristlik eluviis loiuks muutub, peaksime piltlikus mõttes pilgu kapoti alla heitma. Nagu parimadki autod vajavad perioodilist hooldust, peavad ka kõik kristlased end korrapäraselt läbi uurima. (2. Korintlastele 13:5) Teised näevad küll meie tegusid, kuid nad ei suuda näha seda, mis paneb meid tegutsema. Seega peaks meid kõiki huvitama küsimus: „Mis ajendab mind Jumalat teenima?”

Miks puudub õige ajend

5. Millist käsku nimetas Jeesus kõige esimeseks käsuks?

⁵ Kui Jeesuse käest küsiti, missugune iisraellastele antud seadustest on kõige esimene, tsiteeris ta vastuseks käsku, mis ei keskendunud välisele küljele, vaid hoopiski siseajendile: „Armasta Issandat [„Jehoovat”, NW], oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest ja kõigest oma väest.” (Markuse 12:28—30) Sellega näitas Jeesus, et meie jumalateenistuse liikumapanevaks jõuks peaks tõesti olema armastus.

6., 7. a) Mil viisil on Saatan salakavalalt rünnanud perekonda, ning mispärast? (2. Korintlastele 2:11) b) Kuidas võib kasvatus mõjutada inimese suhtumist Jumala autoriteeti?

⁶ Saatan tahab lämmatada meis võimet arendada seda väga olulist omadust armastust. Et seda eesmärki saavutada, on ta ühe meetodina võtnud kasutusele rünnaku perekonnale. Mispärast? Sest perekonnas kujunevad välja meie kõige esimesed ja püsivamad arusaamad armastusest. Saatan teab väga hästi Piibli põhimõtet, mille kohaselt lapsepõlves õpitust on kasu täisikka jõudes. (Õpetussõnad 22:6) Ta proovib juba varajases eas salakavalalt moonutada meie arusaama armastusest. Saatan, kes on „selle asjadesüsteemi jumal”, näeb, kuidas tema taotlustele tuleb igati kasuks see, et paljud kasvavad üles kodus, mis pole armastuse sadam, vaid kibeduse, viha ja pilke võitlusväli. — 2. Korintlastele 4:4, NW; Efeslastele 4:31, 32; 6:4, NW allmärkus; Koloslastele 3:21.

⁷ Raamatus Making Your Family Life Happy („Tee oma perekonnaelu õnnelikuks”) märgitakse, et see, kuidas isa tuleb toime oma lapsevanemarolliga, „võib tähelepanuväärsel viisil mõjutada tema laste hilisemat suhtumist nii inimeste kui ka Jumala autoriteeti”.a Üks kristlik mees, kes kasvas üles pimesi alistumist nõudva isa karmi käe all, möönab: „Mul on küll kerge Jehoovale kuuletuda, kuid teda armastada on hulga raskem.” Loomulikult on kuulekus väga tähtis, sest Jumala silmis on ’sõnakuulmine parem kui tapaohver’. (1. Saamueli 15:22) Kuid mis võiks aidata meil pelgast kuuletumisest kaugemale minna ning kasvatada endas armastust Jehoova vastu kui jõudu, mis ajendab meid teda teenima?

„Kristuse armastus sunnib meid”

8., 9. Kuidas peaks Jeesuse lunastusohver ajendama meid Jehoovat armastama?

⁸ Võimsaima ajendi selleks, et arendada kõigest südamest tulevat armastust Jehoova vastu, annab meile Jeesuse Kristuse lunastusohvri hindamine. „Selles on Jumala armastus meie vastu avalikuks saanud, et Jumal oma ainusündinud Poja on läkitanud maailma, et me tema läbi elaksime.” (1. Johannese 4:9) Kui me mõistame ja hindame seda armastusest sooritatud tegu, kutsub see ka meis esile armastuse. „Me armastame, sest [Jehoova] on meid enne armastanud.” — 1. Johannese 4:19.

⁹ Jeesus võttis meelsasti vastu ülesande teenida inimkonna Päästjana. „Sellest me oleme ära tundnud Jumala armastuse, et tema [Jeesus] oma elu on jätnud meie eest.” (1. Johannese 3:16; Johannese 15:13) Jeesuse ennastohverdav armastus peaks meis esile kutsuma hindamist tulvil vastukaja. Toome ühe näite. Oletagem, et sind päästeti uppumissurmast. Kas läheksid sa lihtsalt koju, kuivataksid riided ning unustaksid toimunu? Loomulikult mitte! Sa tunned end tänuvõlglasena selle inimese ees, kes sind päästis. Tegelikult võlgned sa ju sellele inimesele oma elu. Kas me oleme Jehoova ja Jeesuse Kristuse ees väiksemad võlglased? Kui poleks lunastust, upuksime me kõik piltlikult öeldes pattu ja surma. Aga tänu sellele imelisele armastusest sooritatud teole on meil väljavaade elada igavesti paradiisis maa peal. — Roomlastele 5:12, 18; 1. Peetruse 2:24.

10. a) Kuidas võib lunastus isiklikult meie elu mõjutada? b) Kuidas Kristuse armastus sunnib meid?

¹⁰ Mõtiskle lunastuse üle. Mõtle nagu Pauluski, kuidas see isiklikult sinu elu mõjutab: „Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees! Ja mida ma nüüd elan lihas, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese andnud minu eest.” (Galaatlastele 2:20) Selliselt mõtisklemine sütitab meis siira ajendi, nagu ka Paulus korintlastele kirjutas: „Kristuse armastus sunnib meid[, sest] . . . ta on surnud kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam enestele, vaid temale, kes nende eest on surnud ja üles tõusnud.” (2. Korintlastele 5:14, 15) Piiblitõlge The Jerusalem Bible ütleb, et Kristuse armastus „valdab meid”. Kui mõtiskleme Kristuse armastuse üle, tunneme, kuidas see meid sunnib, sügavalt liigutab, lausa valdab meid. See puudutab meie südant ning ajendab tegutsema. Nagu John B. Phillipsi piiblitõlge seda teksti sõnastab, on „armastus Kristuse vastu meie tegude peamiseks tõukejõuks”. Mitte mingi muu ajend ei kasvata meis püsivat vilja, nagu see variseride näitest ilmneb.

„Hoiduge variseride ja saduseride haputaignast”

11. Kirjelda variseride suhtumist religioossetesse tegudesse.

¹¹ Variserid muutsid jumalateenistuse tuimaks tegevuseks. Selle asemel et tõsta esile armastust Jumala vastu, rõhutasid nad vaimsuse mõõdupuuna inimese tegusid. Kuna nad olid süüvinud üksikasjalikult väljatöötatud käskudesse, paistsid nad küll pealtnäha õiglastena, kuid seestpoolt olid nad „täis surnute luid ja kõike räpasust”. — Matteuse 23:27.

12. Kuidas sai variseride südamekangus ilmsiks pärast seda, kui Jeesus oli tervendanud ühe mehe?

¹² Kord tervendas Jeesus halastavalt ühe kärbunud käega mehe. Kui õnnelik see mees küll oli, et ta paranes silmapilkselt haigusest, mis oli talle kindlasti palju füüsilist ja emotsionaalset vaeva põhjustanud! Kuid variserid ei jaganud tema rõõmu. Nad hoopiski norisid peensuste kallal, öeldes, et Jeesus oli osutanud abi hingamispäeval. Olles süüvinud käsuõpetuse peensuste tõlgitsemisse, ei tajunud variserid absoluutselt käsuõpetuse tegelikku mõtet. Pole siis sugugi üllatav, et Jeesus oli sügavalt „kurb nende südamekanguse pärast”. (Markuse 3:1—5) Ta hoiatas ka oma jüngreid: „Hoiduge variseride ja saduseride haputaignast!” (Matteuse 16:6) Nende teguviisid ja hoiakud on Piiblis meie kasuks ära toodud.

13. Mida võime õppida variseride näitest?

¹³ Variseride näide õpetab meile, et me peame tegudesse mõistlikult suhtuma. Teod on kindlasti tähtsad, sest „usk ilma tegudeta on surnud”. (Jakoobuse 2:26) Kuid ebatäiuslikel inimestel on kalduvus otsustada teiste üle nende tegude, mitte aga nende tegeliku olemuse järgi. Teinekord võime endigi üle sel viisil otsustada. Me võime hakata pidama tegusid üleliia tähtsaks, justkui oleksid need meie vaimsuse ainus mõõdupuu. Võime unustada, kuivõrd tähtis on läbi uurida oma ajendid. (Võrdle 2. Korintlastele 5:12.) Meist võivad saada jäigad seadusejüngrid, kes ’kurnavad sääski, aga neelavad alla kaameleid’, täites seadusetähte, kuid jättes tähele panemata selle põhisisu. — Matteuse 23:24.

14. Mis mõttes olid variserid nagu ebapuhas karikas ja vaagen?

¹⁴ Variserid ei mõistnud seda, et kui inimene armastab Jehoovat tõeliselt, järgnevad sellele loomulikult Jumalale andumuse teod. Vaimsus hoovab seestpoolt väljapoole. Jeesus mõistis variserid nende väära mõtteviisi pärast karmilt hukka, öeldes neile: „Häda teile, kirjatundjad ja variserid, te silmakirjatsejad, et te karika ja vaagna teete puhtaks väljastpoolt, aga seestpoolt on need täis röövi ja aplust! Sa sõge variser! Tee esmalt karikas puhtaks seestpoolt, et see ka väljastpoolt saaks puhtaks!” — Matteuse 23:25, 26.

15. Too näiteid selle kohta, et Jeesus vaatab enamat kui vaid välist külge.

¹⁵ Karika, vaagna või isegi ehitise väline külg ei näita sugugi mitte kõike. Jeesuse jüngrites äratas Jeruusalemma templi ilu aukartust, kuid selle põhjal, mis toimus seal sees, nimetas Jeesus seda „röövliauguks”. (Markuse 11:17; 13:1) See, mis käis templi kohta, peab ristiusumaailma ajaloo põhjal paika ka miljonite inimeste puhul, kes on ainult nime poolest kristlased. Jeesus ütles, et mõningad, kes on teinud tema nimel „vägevaid tegusid”, mõistab ta hukka kui „ülekohtutegijad”. (Matteuse 7:22, 23) Teravaks kontrastiks on sõnad, mis ta lausus lesknaise kohta, kes annetas templis lausa tühise rahasumma: „See vaene lesk pani rohkem ohvrikirstu kui kõik, kes panid! . . . Tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise!” (Markuse 12:41—44) Kas need on vastuolulised kohtuotsused? Sugugi mitte. Mõlemas olukorras väljendas Jeesus Jehoova seisukohta. (Johannese 8:16) Ta nägi tegude taga olevaid ajendeid ning mõistis kohut vastavalt sellele.

„Igaühele tema jõudu mööda”

16. Mispärast ei peaks me oma tegevust pidevalt teiste kristlaste omaga võrdlema?

¹⁶ Kui meie ajendid on õiged, pole mingit vajadust end pidevalt teistega võrrelda. Näiteks ei anna see midagi, kui püüame võistlusvaimust ajendatuna olla teenistuses sama palju aega kui mõni teine kristlane, või siis püüame olla kuulutustöös niisama edukad. Jeesus ütles, et me peaksime armastama Jehoovat kõigest oma — mitte aga kellegi teise — südamest, meelest, hingest ja väest. Iga inimese võimed, vastupidavus ja olukorrad on erinevad. Kui sinu olukord seda võimaldab, ajendab armastus sind teenistuseks palju aega kasutama — võib-olla teenima isegi täisaegse pioneerina. Heideldes aga mõne haigusega, ei saa sa kasutada teenistuseks nii palju aega, kui sa seda ehk sooviksid. Ära kaota julgust. Ustavust Jumalale ei mõõdeta tundides. Siirad ajendid annavad sulle põhjuse rõõmustamiseks. Paulus kirjutas: „Igaüks katsugu läbi oma töö, ja siis on tal üksi eneses kiitlemist, mitte teisele [„mitte võrreldes end teise inimesega”, NW].” — Galaatlastele 6:4.

17. Jutusta lühidalt oma sõnadega tähendamissõna talentidest.

¹⁷ Vaata Jeesuse tähendamissõna talentidest, mis on kirjas Matteuse 25:14—30. Üks inimene kutsus võõrale maale minnes oma sulased ja usaldas nende kätte oma vara. „Ühele ta andis viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe, igaühele tema jõudu mööda.” Mis isandat ees ootas, kui ta tagasi tuli ning oma sulastelt aru hakkas nõudma? See sulane, kellele oli antud viis talenti, oli teist viis kasu saanud. Ka see sulane, kellele oli antud kaks talenti, oli teist kaks kasu saanud. Sulane, kellele oli antud üks talent, oli matnud selle maha ega olnud teinud isanda vara suurendamiseks midagi. Kuidas isand seda olukorda hindas?

18., 19. a) Miks ei võrrelnud isand seda sulast, kellele oli antud kaks talenti, sulasega, kellele oli antud viis talenti? b) Mida õpetab meile tähendamissõna talentidest kiituse jagamise ja võrdluste tegemise kohta? c) Mispärast langetati kolmanda sulase üle hukkamõistev kohtuotsus?

¹⁸ Vaadelgem esiteks neid sulaseid, kellele oli antud vastavalt viis ja kaks talenti. Mõlemale sulasele lausus isand: „See on hea, sa hea ja ustav sulane!” Kas ta oleks seda öelnud sulasele, kellel oli viis talenti, juhul kui too oleks ainult kaks talenti kasu saanud? Arvatavasti mitte! Teisest küljest ei öelnud ta sellele sulasele, kes oli kaks talenti kasu saanud: „Miks sa viis talenti kasu ei saanud? Vaata oma kaassulast, mõtle kui palju tema mulle kasu on saanud!” See kaastundlik isand, kes kujutas Jeesust, ei võrrelnud neid omavahel. Ta jaotas talendid „igaühele tema jõudu mööda” ning ei oodanud tagasi enamat, kui igaüks suutis anda. Mõlemaid sulaseid kiideti võrdselt, sest nad mõlemad olid töötanud oma isanda heaks kogu südamest. Me kõik saame sellest midagi õppida.

¹⁹ Loomulikult ei kiidetud kolmandat sulast. Tegelikult heideti ta välja kõige äärmisemasse pimedusse. Kuna talle oli antud ainult üks talent, ei oodatud temalt sugugi seda, et ta saaks sama palju kasu kui see sulane, kellel oli viis talenti. Kuid ta isegi ei proovinud mitte! Tema üle lõplikult langetatud hukkamõistev kohtuotsus oli tingitud sellest, et ta oli südame meelsuselt „paha ja laisk”, mis reetis armastuse puudumist isanda vastu.

20. Kuidas suhtub Jehoova meie tegevust kitsendavatesse teguritesse?

²⁰ Kuigi Jehoova tahab, et me armastaksime teda kogu oma jõust, on nii südantsoojendav, et „ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm”! (Laul 103:14) Õpetussõnad 21:2 ütleb, et „Jehoova katsub südamed läbi” — mitte aga arvulised näitajad. Ta mõistab kõiki meie tegevust kitsendavaid tegureid, mille muutmine ei ole meie võimuses, olgu nendeks siis materiaalsed, füüsilised, emotsionaalsed või muud tegurid. (Jesaja 63:9) Samal ajal soovib ta, et me kasutaksime kõiki olemasolevaid vahendeid ja võimalusi parimal viisil. Jehoova on küll täiuslik, kuid tegeldes oma ebatäiuslike kummardajatega, ei ole ta täiuslikkuse taotleja. Ta pole mõistmatu oma teguviisides ega ebarealistlik oma ootustes.

21. Milliseid häid tulemusi toob see, kui meid ajendab Jumalat teenima armastus?

²¹ See, et armastame Jehoovat kõigest oma südamest, meelest ja väest, on „rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid”. (Markuse 12:33) Kui meie ajendiks on armastus, anname Jumalat teenides endast parima. Peetrus kirjutas jumalakartlike omaduste, kaasa arvatud armastuse kohta, et „kui teil seda on ja veel lisatakse, siis ei lase see teid olla viitsimatud ja viljatud meie Issanda Jeesuse Kristuse tunnetamises”. — 2. Peetruse 1:8.

[Allmärkus]

Kordamiseks

◻ Mis peaks olema meie jumalateenistuse liikumapanev jõud?

◻ Kuidas sunnib Kristuse armastus meid Jehoovat teenima?

◻ Millesse me ei peaks variseride sarnaselt süüvima?

◻ Miks on ebatark oma teenistust pidevalt mõne teise kristlase teenistusega võrrelda?

[Pildid lk 16]

Inimeste võimed, vastupidavus ja olukorrad on erinevad