Taani Suur-Belti sildamine
”ÄRGAKE!” TAANI-KORRESPONDENDILT
TAANI kaarti vaadates pole raske aru saada, miks taanlased on juba kaua merd sõitnud ning sildu rajanud. Taanile kuulub 483 saart ning Euroopa mandrilt merre ulatuv poolsaar. Taanis reisimine on seega alati mere ületamist tähendanud.
Taanlaste esiisad viikingid teadsid, kuidas ehitada merekindlaid laevu. Ja näib, et läbi aegade on iga väiksemgi Taani rannikulinn olnud praamiliikluse kaudu ühenduses mõne naabersaare linnaga.
Üle Suur-Belti
Laevasõiduga kaasnevad aga alati ohud. Nii on see ka siis, kui sõita üle laia väina, mis lahutab Taani kahte suurimat saart Sjællandit ja Fyni. See väin, Suur-Belt, kulgeb laia veevööna põhjast lõunasse.
Selleks et saada Lääne-Taanist Sjællandi saarele, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, või vastupidi, tuleb ületada Suur-Belti väin. Vanal ajal tuli vahel oodata päevi, et tuule suund muutuks, torm raugeks või jää laguneks. Väina ületamine võis kesta kaua ning olla ohtlik. 16. sajandil tuli kuningal ja tema lähikondlastel jääda jää tõttu nädalaks ajaks kahe suure saare vahele väikese Sprogø saarele.
Seega pole midagi imestada, et taanlastel on juba ammu olnud mõttes üle selle väina sild ehitada. Kas oleks aga võimalik ehitada nii pikk sild üle nii laia veekogu, nagu seda on Suur-Belt? See sild peaks olema vähemalt 18 kilomeetri pikkune, kaasa arvatud Sprogø saarele ehitatud lõik. See ulatuks kaugemale kui normaalse nähtavuse puhul palja silmaga näha oleks, üle avamere. Võrdluseks, San Francisco Kuldvärava sild on alla 3 kilomeetri pikkune.
Projekteerijate peavalu
Tegelikult hakati Taani parlamendis sillaehitamise teemal aru pidama juba 19. sajandil. Aastaid mõtlesid projekteerijad mitmesugustele küsimustele. Kas ehitada sild või tunnel? Kas ehitada see ühendus rongide, autode või mõlemate jaoks? Ja kas praamiliiklusest tõesti ei piisa?
Tehti tuhandeid kalkulatsioone ja räägiti miljoneid sõnu. Väljend ”Suur-Belti debatt” sai Taanis lõputute arutelude sünonüümiks. Kuid 1987. aastal jõuti viimaks kokkuleppele. Ühendus kahe suure saare üksteisele lähimate punktide vahel tehakse rongide ja autode jaoks. Projekt pidi koosnema kahest sillast ja ühest tunnelist, kokku 18 kilomeetri pikkusest ühendusest Suur-Beltil.
Läänepoolne sild
Projekti esimene osa oli raudbetoonist raudtee ja autoteega ühissild, mille ehitamist alustati Fyni saarelt, Taani muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünnikohast. See läänepoolne ühendus sai valmis 1994. aasta jaanuaris. See on praegu Euroopa pikim raudtee ning maanteega ühissild. See sild paikneb 18 meetrit ülalpool merepinda, on rohkem kui 6 kilomeetrit pikk ning ulatub Fynist ida poole Sprogø saarele.
Läänepoolne sild on rajatud meres paiknevatele betoonsammastele ning on pandud kokku kümnetest sillasektsioonidest, millest enamik on 110 meetri pikkused. Need betoonsektsioonid valati ning tehti valmis kuival maal. Kuidas viidi aga need sektsioonid merre, et neid seal eelmise osaga ühendada? Selleks kasutati ühte maailma suurimat ujuvkraanat. See massiivne tõsteseadis on rohkem kui 90 meetrit pikk ning võib tõsta ja toimetada merre 7100-tonniseid raskusi, mis on rohkem kui suure autopraami ja 1000 auto kaal kokku!
Kuid kahe rööpapaariga raudtee ja neljarealise maantee rajamine väikesele Sprogø majakasaarele polnud veel kõik. Sealt pidi see ühendatama projekti kahe järgmise osaga. Läänepoolse silla lõpus läheb maantee raudteest lahku ning kulgeb ida poole üle teise silla. Raudtee kulgeb aga edasi kaheharulises allveetunnelis.
Kaheharuline tunnel
Tunnel, projekti teine järk, on juba iseenesest suur saavutus. Kaks 8-meetrise läbimõõduga tunnelit on ehitatud rongide jaoks. 7,4 kilomeetri pikkused tunnelid rajati läbi savi, kalju ja meresetete. Tunneliehitajad ei teadnud täpselt, millise materjaliga tuleb neil vee all kokku puutuda, enne kui nad läbindamist alustasid.
Tunnel asub 10 kuni 40 meetrit allpool merepõhja, olenevalt sellest, milline on merepõhi. Sügavaim osa on 75 meetrit allpool merepinda. Mõlemad läbindusmasinad koos kaevanduskonveieriga olid üle 200 meetri pikad. Tunnelid kaeti 60000 kumera betoonsegmendiga, millest igaüks kaalub peaaegu kaheksa tonni.
Tunnelit hakati ehitama mõlemast otsast samaaegselt ja kui tunneli kaks osa keskel kokku said, oli kõrvalekalle vaid alla 4 sentimeetri. 1994. aasta 15. oktoobril jõudis kätte see kauaoodatud päev, mil Taani prints Joachim ühendas ametlikult kaks tunnelit, kui ta ühest tunnelipoolest teise astus. Suur-Belti keskel asuvast Sprogø saarest ulatub nüüd kaheharuline tunnel ida poole Sjællandi saarele. 1997. aasta keskpaigast peale on Suur-Beltil regulaarne rongiliiklus.
Raskustega silmitsi
Kaheharulise tunneli kaevamine merepõhja alla edenes hästi, kuni juhtus see, mida kõik tunneliehitajad kardavad — tunnelites hakkas tõusma vesi. Tunneliehitajad pääsesid turvaliselt välja, kuigi üle noatera. Mõlemad tunnelid täitusid aga täielikult mereveega ning suurest osast töövarustusest jäädi ilma. Mis oli juhtunud? Läbindusmasinad olid jõudnud merepõhjas ettenägematusse veeauku. See heidutav juhtum aeglustas loomulikult kogu ehitustööd ning tuli välja mõelda uusi tehnoloogiaid, et probleemist üle saada.
Ühel päeval lahvatas leek ning üks tunnel täitus kiiresti suitsuga. Töödejuhataja ütles, et ”suits oli nii paks, et Pinocchio poleks seal isegi oma nina näinud”. Suits hajutati, tuli kustutati ning töö peatati kuni selle ajani, mil saadi teada tulekahju põhjus. Tuli oli süttinud hüdraulika õli tõttu. Nende ja muude probleemide tõttu jäi kogu projekt korduvalt graafikust maha.
Rippsild
Kolmas ja kõige hiilgavam osa Suur-Belti ühendusest on 6,8 kilomeetri pikkune kaunis autoteedega rippsild. See sild, millel on üle 1,5 kilomeetri pikkune sildeava, on üks maailma pikimaid rippsildasid. Suur-Belti ühenduse idapoolne sõidutee asub 67 meetrit ülalpool merepinda. Selline kõrgus on vajalik selle tõttu, et Suur-Belti väin on üks maailma tihedama liiklusega veeteesid, mis peab ookeanilaevadele avatud olema.
Kaks silla hiigelsuurt sammast ehk pülooni, mis on umbes 254 meetri kõrgused, on nüüd Taani kõrgeimad ehitised. Vabadussammas New Yorgi sadamas on kõigest 46 meetri kõrgune, kui jätta arvesse võtmata selle alus. Loomulikult on nendele tohutult suurtele sammastele meres suure kandevõimega vundamenti vaja. Selleks tehti merepõhi hoolikalt ühetasaseks ning kaeti kividega, mis oleks vundamendiks kessoonidele, hiigelsuurtele betoonkastidele, mille peal sillasambad seisavad. Mõlemad kessoonid on 78 meetri pikkused, 35 meetri laiused ja 19 meetri kõrgused ning kaaluvad 35000 tonni.
Püloonide ehitamiseks kasutati spetsiaalset tõstetavat raketist. Betooni valati osade kaupa — korraga 4 meetrit vertikaalselt. Kui üks osa lõpetati, tõsteti raketist ülespoole ning tornile lisati veel 4 meetrit. Mõlema sillasamba tegemiseks tuli raketist tõsta 58 korda.
Üks huvitavamaid tehnoloogiaid rippsildade ehitamisel on toestamiseks mõeldud kaablite kerimine. Need kaablid koosnevad hoolikalt punutud 169 väiksemast kaablist, millest igaüks koosneb omakorda 127 viiemillimeetrise läbimõõduga terastraadist. Kuidas need rasked trossikimbud üles tõsteti? Selleks polnudki vajadust, kuna traadid keriti kokku otse kohapeal. Iga üksik traat kinnitati spetsiaalse seadeldise külge, mis tõmbas traadi üles samba tippu, teiselt poolt alla, siis üles teise samba tippu ning lõpuks jälle alla. Iga uue traadi juurdepanek tegi kaabli jälle paksemaks. Aasta pärast oli kaabel lõpuks valmis, kui üle püloonide oli tõmmatud umbes 20000 traati.
Avamine
Lõpuks, 1998. aasta juuniks, olid kõik ühenduse osad ametlikuks avamiseks valmis. Suur-Belti ühenduse rajamine oli väikesele rahvale julge ning kulukas ettevõtmine ning taanlased jälgisid ehitustööd suure huviga. Seetõttu kavatseti korraldada suured pidustused, et kõik soovijad võiksid neist osa võtta.
Enne kui sillad autojuhtide kasutusse anti, said jalakäijad ning jalgratturid kordumatu võimaluse silda ületada. Päikesepaistelisel juunipäeval tungles üle 250000 inimese — jalakäija, rulasõitja, rulluisutaja ja jalgratturi — hot dog’i müügiputkade, orkestrilavade ja suveniirilettide vahel ning sildadel, et tunda rõõmu rõõmsast vaatepildist, mis avanes merele ja rannikule.
Pidustuste ajal ütles Taani kuninganna oma kõnes, et ”sillarajaja” on üks ilusamaid sõnu, mida inimese kohta öelda võib. Silla kohal tiirutasid reaktiivlennukid. Esmakordselt kanti ette ”Silla kantaat”, mille juurde kuulus ka ühe vana praami hüvastijätusaluut. Kui dirigent näitas oma taktikepiga kaamera suunas, sai kilomeetri kaugusel merel seisev praam märguande ning tõi kuuldavale valju udusignaali, mida kõik võisid kuulda.
Õhtul pärast avamist kogunesid nüüd üleliigseks muutunud praamid rippsilla alla ning lasid udusignaali, nagu kurtes, et nad on väljasuremisele määratud.
Mida see ühendus tähendab
Milline on tuhandete projekteerijate ning tööliste töö tulemus? Kindlasti on nüüd Taanis turistide jaoks uus vaatamisväärsus, kuna need sillad pakuvad tõepoolest kaunist vaatepilti nii maalt kui ka merelt. Tähelepanuväärne kogemus on ka sõita autoga üle silla, mis on nii pikk, et tihtipeale pole üht või isegi mõlemat otsa näha! Ja loomulikult on nüüd väina võimalik palju kiiremini ületada. Kui praamisõiduks kulus aega üle tunni, siis rongisõiduks kulub nüüd kõigest seitse minutit.
See ühendus on juba nii mõndagi rahva elus muutnud. Nüüd käib palju rohkem taanlasi teiselpool väina sõpru külastamas, äri tegemas ning meelt lahutamas. Ühendus mõjutab ka linnastumise ning äritegevuse arengut, kuna nüüd on võimalik töötada ühel pool, elada aga teiselpool väina. Ka kaubavedu toimub riigis märksa kiiremini kui varem.
Kuid midagi on ka kaotatud. Praamiliiklus oli juba sajanditepikkune traditsioon ning paljudele reisijatele meeldis see, et nad said vahepeal hinge tõmmata. ”Hakkan praamidest puudust tundma,” kurtis üks ärimees. ”Vesi ja laevad on põnevad. Mulle meeldib tuule käes laevatekil olla.” Kindel on aga see, et uus ühendus ühendab omavahel Taani saareriiki ning muudab Põhja-Euroopas reisimise palju kergemaks.
[Kaardid lk 25]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
TAANI
FYN
SJÆLLAND
FYN
LÄÄNEPOOLNE SILD
SPROGØ
TUNNEL
RIPPSILD
SJÆLLAND
RAUDTEE
AUTOKIIRTEE
[Pilt lk 26]
Rippsilla avamisõhtu
[Allikaviide]
Nordfoto, Liselotte Sabroe