Kui kaob lootus ja armastus
KANADAST pärit 17-aastane tütarlaps pani kirja põhjused, miks ta tahab surra. Muu hulgas mainis ta järgmist: ”Üksildustunne ja hirm tuleviku pärast; tõeline alaväärsustunne töökaaslaste ees; aatomisõda; osoonikihi hõrenemine; olen tõeliselt inetu, seepärast ei leia ma kunagi endale abikaasat ning jään lõpuks täiesti üksi; ma ei leia, et elu oleks eriti elamist väärt, milleks siis selle kogemist ootama jääda; minu surm vabastab kõik koormast; mitte keegi ei saa mulle enam haiget teha.”
Kas võib ülaltoodu olla põhjuste seas, miks noored käe oma elu külge panevad? Kanadas on ”enesetapp nende seas kõige üldlevinum surmapõhjus, kui jätta kõrvale liiklusõnnetused”. (”The Globe and Mail”.)
Professor Riaz Hassan Lõuna-Austraaliast Flindersi ülikoolist teatab oma ettekandes ”Elamata jäänud elud: suundumused noorte enesetappude osas”: ”Küsimusega on seotud terve rida sotsioloogilisi põhjusi, mis paistavad olevat märkimisväärselt mõjutanud noorte inimeste enesetappude kasvu. Nendeks on laialdane töötus noorte seas; muutused Austraalia perekonnaelus; järjest laialdasem uimastite kuritarvitamine; kasvav noorsookuritegevus; vaimne tervis ning üha suurenev lõhe ”teoreetilise vabaduse” ja kogemusliku autonoomia vahel.” Edasi tõdetakse ettekandes, et mitmetest küsitlustest ilmneb tulevikuga seotud pessimismivaim, ning avaldatakse mõtet, et ”suur osa noori mõtleb enda ja selle maailma tulevikule hirmu ja ärevusega. Nad näevad vaimusilmas maailma, mille on hävitanud aatomisõda ning laastanud saastamine ja pidev keskkonnaseisundi halvenemine, inimesevaenulikku ühiskonda, kus tehnoloogia on väljunud kontrolli alt ning valitseb tohutu tööpuudus”.
Nagu näitab 16—24-aastaste noorte seas läbi viidud gallup-küsitlus, on enesetappude lisapõhjusteks aina suurenev lõhe rikaste ja vaeste vahel, üksikvanemaga perekondade lisandumine, üha laialdasem tulirelvade kasutuselevõtt, laste kuritarvitamine ning see, et üleüldiselt ”puudub usk homsesse”.
”Newsweek” teatab, et Ameerika Ühendriikides on ”tulirelvade olemasolu [teismeliste enesetappude] võib-olla et määravaimaks teguriks. Uurimuses, kus võrreldi noori enesetapuohvreid, kelle juures polnud täheldatud psüühilisi häireid, nendega, kes polnud sooritanud enesetappu, leiti vaid üks erinevus: esimeste kodus oli laetud relv. Nii palju siis ideest, et relvad ei tapa inimesi”. Ja laetud relvi leidub miljonites kodudes!
Hirm ja hoolimatu ühiskond võivad kergesti haavatavad noored viia kiiresti enesetapu äärele. Mõelgem faktile: 12—19-aastaste noorte vastu suunatud vägivallakuritegusid on üle kahe korra rohkem kui isikuvastaseid kuritegusid elanikkonna kohta üldse. Uurimustest on selgunud, et ”kõige tõenäolisemalt langevad vägivalla ohvriks noored naised vanuses 14—24 aastat”, teatab ajakiri ”Maclean’s”. ”Naiste ründajateks ja tapjateks on kõige sagedamini inimesed, kes väidavad neid armastavat.” Tagajärg? Need ja ka muud hirmud ”riisuvad neilt tütarlastelt kindluse- ja turvatunde”. Ühe uurimuse kohaselt oli peaaegu kolmandik küsitletud vägistamisohvritest kaalunud enesetappu.
Üks Uus-Meremaa raport näeb noorte enesetappe teise nurga alt: ”Tooniandvad materialistlikud, ilmalikud väärtushinnangud, mis samastavad inimese edukuse jõukuse, hea välimuse ja võimuga, tekitavad noortes tunde, et nad on üsna väärtusetud ning ühiskonna poolt tõrjutud.” ”The Futurist” lisab järgmist: ”[Noortel] on tugev kalduvus oma soove koheselt rahuldada; nad tahavad kõike otsekohe kätte saada. Telesaadetest on nende lemmikuteks seebiooperid. Nad tahaksid näha, et ka nende maailm koosneks samasugustest hea välimusega inimestest, kes on riietatud viimase moe järele, kellel on palju raha ja kõrge prestiiž ning kellel ei tarvitse eriti palju tööd teha.” Paistab, et nii suur hulk ebarealistlikke, täitumatuid ootusi põhjustab märkimisväärselt meeleheidet ning võib viia enesetapuni.
Kas elupäästev loomuomadus?
Shakespeare kirjutas: ”Arm on kui päiksepaiste pärast sadu.” Piibel ütleb: ”Armastus ei hävi ilmaski!” (1. Korintlastele 13:8). Selles loomuomaduses sisaldub võti probleemile, miks noored inimesed on kalduvad enesetapule — nad tunnevad puudust armastusest ja avameelsest suhtlemisest. ”The American Medical Association Encyclopedia of Medicine” tõdeb: ”Suitsidaalsed inimesed tunnevad end tavaliselt ääretult üksikuna, nii et mõnikord võib meeleheitest ajendatud teo ära hoida juba ainuüksi võimalus kõnelda osavõtliku, mõistva kuulajaga.”
Noortel on tihtilugu tohutu vajadus armastuse ja ühtekuuluvustunde järele. Selles armastusetus ja hävituslikus maailmas — maailmas, kus neil on vähe või üldse mitte võimalust kaasa rääkida — on seda vajadust iga päevaga üha raskem rahuldada. Vanematest hüljatus, mis on tingitud perekondade purunemisest ja lahutustest, on noorte enesetappe mõjutav lisategur. Ja selline hüljatus avaldub nii mitmelgi kujul.
Vaadelgem olukorda, kus vanemad on harva koos oma lastega kodus. Isa ja ema võivad olla täielikult oma tööga hõivatud või siis tegelevad nad agaralt mingit laadi meelelahutusega, millesse lapsed pole kaasatud. Järeltulijateni jõuab kaudselt sõnum, mis räägib päris ilmsest hülgamisest. Väljapaistev ajakirjanik ja teadlane Hugh Mackay märgib, et ”lapsevanemad muutuvad üha enesekesksemaks. Et säilitada oma elustiil, seavad nad enda huvid esikohale. [———] Karmilt öeldes, lapsed on moest läinud. [—] Elu on ränk ning inimesed kalduvad iseenda huvidesse süvenema”.
Lisaks on kultuure, kus macho-mehe imago omandanud mehed ei taha ehk end hoolitseja rollis näidata. Ajakirjanik Kate Legge väljendab tabavalt: ”Ühiskonna huvide teenimisele orienteeritud mehed kalduvad üldjuhul kasvatajatööle eelistama elupäästja või tuletõrjuja ametit .. Nad peavad välisjõududega võitlemisega kaasnevat jõulist, vaikivat heroismi etemaks kui inimesekeskseid ameteid.” Ja loomulikult on üks inimesekesksemaid ameteid lapsevanemaks olemine. Kehvalt täidetud vanemaroll on samaväärne lapse hülgamisega. Selle tagajärjel võib sinu pojal või tütrel kujuneda välja negatiivne identiteet ning sotsiaalne kohanematus. ”The Education Digest” märgib: ”Kui lastel puudub positiivne identiteet, pole neil alust, mille põhjal langetada enda parimaid huve teenivaid otsuseid.”
Tagajärjeks võib olla lootusetus
Teadlased arvavad, et lootusetus on enesetapu põhilisi tegureid. Austraalia noorte enesetappe lahkav kirjanik Gail Mason täheldab: ”Arvatakse, et suitsidaalsed mõtted on palju tihedamas vastastikuses seoses lootusetuse kui depressiooniga. Mõnikord defineeritakse lootusetust kui depressiooni üht sümptomit. [———] Mis puutub noorte tulevikku, eriti veel nende majanduslikku tulevikku, siis tavaliselt võtab see kõikehõlmava meeleheite ja masenduse vormi; vähemal määral on lootusetusetunne tingitud globaalsest olukorrast.”
Rahvajuhtide halb eeskuju aususe vallas ei inspireeri noori oma eetika- ja moraalitaset tõstma. Sellest tuleneb hoiak ”Milleks vaeva näha?”. ”Harper’s Magazine” kommenteerib noorte oskust avastada silmakirjalikkus: ”Noored, kes silmakirjatsemise õhust ära tabavad, on meistrid lugema — küll mitte raamatuid. Nad on taiplikud lugema sotsiaalseid signaale, mis saabuvad maailmast, milles neil end tulevikus ära elatada tuleb.” Ja mida neist signaalidest välja võib lugeda? Kirjanik Stephanie Dowrick täheldab: ”Eales varem pole meid tabanud selline infotulv selle kohta, kuidas elada. Eales varem pole me olnud rikkamad ega paremini haritud, ometigi valitseb kõikjal meeleheide.” Kuid ühiskonna kõrgemates poliitilistes ja usulistes ringkondades on nii vähe häid rollieeskujusid. Dowrick esitab paar asjakohast küsimust: ”Kuidas me leiame nende mõttetute kannatuste keskelt tarkust, paindlikkust ja ka elumõtet? Kuidas me kasvatame sellises isekuse, pahuruse ja ahnuse õhkkonnas armastust?”
Meie järgmisest artiklist leiad neile küsimustele vastused, ja need vastused võivad sind üllatada.
[Väljavõte lk 6]
”Suur osa noori mõtleb enda ja selle maailma tulevikule hirmu ja ärevusega”
[Väljavõte lk 7]
”Mõnikord võib meeleheitest ajendatud teo ära hoida juba ainuüksi võimalus kõnelda osavõtliku, mõistva kuulajaga”
[Kast lk 6]
Enesetapuohule viitavaid märke
• Unehäired, söögiisu kadumine
• Üksiolek ja teistest inimestest eemaldumine, kalduvus sattuda õnnetustesse
• Kodunt ärajooksmine
• Järsud muutused välimuses
• Uimastite ja/või alkoholi kuritarvitamine
• Ärevus ja agressiivsus
• Jutud surmast; kirjalikud sõnumid enesetapust; taiesed, mis kujutavad vägivalda, eriti vägivalda inimese enese vastu
• Süütunne
• Lootusetus, rahutus, depressioon, nutuhood
• Isiklike asjade laialijagamine
• Keskendumisvõime halvenemine
• Huvikaotus meeldivate ettevõtmiste vastu
• Enesekriitika
• Valimatud seksuaalvahekorrad
• Järsult halvenenud õppeedukus, raskused kooliskäimisega
• Osalemine mingis sektis või kambas
• Eufooria pärast depressiooni
Põhineb väljaannetel ”Teens in Crisis” (Ameerika koolijuhtide assotsiatsioon) ja ”Depression and Suicide in Children and Adolescents”, autorid Philip G. Patros ja Tonia K. Shamoo
[Pildid lk 7]
Südamlik armastus ja kaastunne võib aidata noorel inimesel elu hinnata