Maitsmismeel — and armastavalt Loojalt
”KUI pidada silmas kõiki viit meelt, siis maitsmismeel on nende seas kuninganna,” on lausunud maitsmismeele uurijana tuntud Linda Bartoshuk. Maitsmismeel pakub meile meeldivaid elamusi ning on meile kaitseks, sest aitab eristada kasulikku kahjulikust.
Imeline maitsmismeel võimaldab meil nautida värske apelsini magusust, piparmündijäätise värskendavat jahedust, hommikukohvi virgutavat kangust ja meisterkoka salaretsepti järgi maitsestatud kastme hõrkust. Maitsmismeelel on nii tähtis koht, et sellega on seostatud inimese iseloomujooni.
Näiteks kõneosava inimese kohta võib öelda, et ta oskab magusasti rääkida. Rahulolematu inimese meeleolu võib olla hapu. Inimese kohta, kes teise peale vimma kannab, võib öelda, et ta meel on mõru või kibe. Piibel räägib näiteks ”kibestunud hingega meestest” ja ka ”kibedatest sõnadest” (Kohtumõistjate 18:25; Laul 64:4; 2. Saamueli 17:8).
Maitsmismeel ja maailmaajalugu
Maitsmismeel oli tähtis tegur, mis ajendas 15. ja 16. sajandil maadeavastajaid siirduma merereisidele. Umbes 500 aastat tagasi purjetas Vasco da Gama ümber Aafrika lõunatipu Indiasse ja sealt vürtsilaadungiga tagasi Portugali. Järgmise kolme sajandi jooksul tekkis Euroopa riikide vahel ägedaid konflikte, sest Hispaania, Holland, Portugal, Prantsusmaa ja Suurbritannia võistlesid võimu pärast vürtsiturul.
”Miks pidasid rahvad vürtside pärast heitlust elu ja surma peale?” võid ehk küsida. Et rahuldada oma maitsmismeelt! Jah, eurooplastel oli nii suur himu vürtside järele. Tänapäevalgi on moodne tööstus, äri ja teadus rakendatud maitsmismeele teenistusse.
Mis siis on maitsmismeel? Ja kuidas ta meie teiste meeltega koostöös funktsioneerib?
Keele roll
Maitsmismeele osas kuulub võtmeroll keelele. Seal paikneb enamik maitsmispungasid, kuigi neid leidub ka suuõõne teistes piirkondades ja söögitorus. Vaata peeglist oma keelt lähemalt. Pane tähele suurt hulka väikseid moodustisi, mis annavad keelele sametise välimuse. Neid nimetatakse keelenäsadeks. Mikroskoopilised maitsmispungad on koondunud keelenäsadesse keele pealispinnal. ”Igas maitsmispungas on sadakond maitsmisrakku, mis ärrituse korral vallandavad reaktsiooni närvirakus, mis edastab signaali peaajju,” kirjutab ajakiri ”Science”.
Maitsmispungade hulk võib eri inimestel olla vägagi erinev, see aga mõjutab maitsmismeelt. Inimese keelel võib olla koguni 10000, aga ka kõigest 500 maitsmispunga. Maitsmispungade anatoomiat uurinud Inglis Miller täheldas: ”Inimestel, kellel on maitsmispungasid rohkem, on maitsmismeel tundlikum; kui maitsmispungasid on vähem, on maitsmismeel nõrgem.”
Kuidas maitsmismeel on organiseeritud
Maitsmismeele puhul tuleb rääkida ülimast keerukusest. Lühidalt öeldes on tegemist keemiliste protsessidega. Meie suuõõnde jõudnud toidu lahustunud keemilised ühendid stimuleerivad maitsmispooride kaudu keele pealispinnale suubuvate maitsmisretseptorite talitlust. Need retseptorrakud käivitavad ja stimuleerivad närvirakkude (neuronite) tegevust, nii et need läkitavad maitsmispungalt saabuvad signaalid peaajju.
On hämmastav, et üks maitsmispung võib vallandada paljude erinevate neuronite reaktsiooni ning üks neuron võib võtta vastu signaale erisugustelt maitsmispungadelt. Pole veel täpselt teada, kuidas just toimub signaaltöötlus maitsmisretseptorites ja nende keerukas süsteemis. ”The Encyclopedia Americana” ütleb: ”Ilmselt tulenevad peaajus tajutavad aistingud retseptorrakkude kaudu edastatavate elektriliste impulsside komplekssest kodeerimisest.”
Ka teised meeled on seotud aistinguga, mida me määratleme maitsena. ”The New Book of Popular Science” märgib: ”Mõnikord on raske eritleda, kas tajutakse mingi aine maitset või lõhna.” Näiteks võime mööduda pagaritöökojast ja haista värskeltküpsetatud leiva lõhna. Meil hakkab suu vett jooksma. Ja kui me siis töökotta sisse astume ja leiba näeme ning ehk ka koorikut puudutame, on meie meeled veelgi enam erutatud. Me ei jõua esimest suutäit kuidagi ära oodata!
On siis sel juhul tegemist maitsmismeelega? Ajakiri ”Omni” selgitab: ”See, mida tavainimene maitseks nimetab, on tegelikult keerukas süntees tervest reast aistingutest: lõhna-, maitsmis-, puute-, struktuuri- ja nägemisaistingust ning keemilisest ärritusest (põletav tšillipipar, jahutav münt) ja temperatuuriaistingust.”
Artikkel jätkab, et teisest küljest on ”maitse .. üsna lihtne aisting. Me eristame nelja maitsekvaliteeti: magusat, soolast, haput ja mõru”. Ehkki varem oli kombeks jagada keel spetsiaalse maitsetundlikkusega piirkondadeks, ollakse praegu arvamusel, et üksainus maitsmispung keele mistahes piirkonnas suudab eristada mitut või kõiki nelja maitsekvaliteeti.
Ent maitsmismeele keemia vallas on veel nii mõndagi tundmatut. Näiteks ei mõisteta, miks tõstab mõne tilga hapu sidrunimahla lisamine toidu soolast maitset. Huvi pakub ka seik, et maitsekvaliteedid magus, hapu ja soolane vallandavad maitsmisrakkudes elektrilised signaalid, mõru toimel aga edastavad need rakud ilmselt keemilisi signaale.
Kuidas toit maitsema hakkab
Tõenäoliselt on sullegi hakanud maitsema midagi sellist, mis sulle algul üldsegi ei meeldinud. Ehk juhtus see selliste toiduainetega nagu oliivid, sinihallitusjuust, kaalikad, teravad vürtsid ja kibedad maitseained. Juba muistsetel aegadel andsid ”kibedad rohttaimed”, näiteks lehtsigur ja harilik sigur, salatitele ja muudele toitudele erilise maitse. Kuid et kibe maitse naudingut pakuks, tuleb maitsemeelt harida (2. Moosese 12:8).
Uuringud näitavad, et see, kas toit maitsema hakkab, on paljuski seotud sellega, millistes olukordades toiduga kokku puututakse. Näiteks ühele naisele polnud teevorst eales maitsenud. Kuna tema emal oli olnud teevorsti suhtes nii suur vastumeelsus, oli ka temal vastik seda vorsti isegi näha või selle lõhna tunda. Ent kui see naine oli juba üle 20 aasta vana, juhtus nii, et ta oli ühel päeval väga näljane, süüa aga ei leidunud peale teevorsti midagi. Niisiis sõi ta seda ning oli üllatunud, et maitse tegelikult meeldib talle!
Seega, kui tahad, et miski uus sulle maitsema hakkaks, proovi seda, kui oled tõeliselt näljane. Lapsevanemana aga pea meeles, et sinu lastele võib avaldada mõju see, kuidas sina konkreetsetele toitudele reageerid, aga ka see, millistes olukordades sa neid pakud. Loo meeldiv õhkkond, kui pakud uusi toite. Kaasa ka laps tegevusse. Üks kirjanik soovitas:
”Toiduvalmistamise ajaks too ka oma beebi või väikelaps kööki ja pane ta mänguaedikusse või oma istmele. Ta näeb koduseid toite ja tunneb nende lõhna rõõmsas, mõnusas õhkkonnas — ning ta õpib neid tundma juba enne seda, kui ta on piisavalt vana, et neid süüa. Mõni kuu hiljem võid talle anda valmistatavast toidust mõne suupala kas toorelt või poolküpsena.”
Ta lisas: ”Läheb küll tarvis eelnevat planeerimist ja lisaaega, ent leia siiski mõnikord uudse või vastumeelsust tekitanud toidu valmistamise ajal oma lapsele lihtsaid töid, et ta saaks abiks olla. Julgusta teda toitu valmistamise käigus maitsma. Maitsmise ajal on su abiline rõõmus ja näljane — mis on suurepärased eeldused toidu edukaks tutvustamiseks.”
Kui maitse petab
Kahjuks vanemaks saades maitsmismeele tundlikkus nõrgeneb, millele osutas ka kuningas Taaveti eakas sõber Barsillai sõnadega: ”Ma olen nüüd kaheksakümmend aastat vana; .. kas tunneb su sulane enam selle maitset, mida söön ja mida joon?” (2. Saamueli 19:36). Maitsmismeele nõrgenemise või kogu selle kadumisega on seotud teisigi tegureid.
Häireid võivad põhjustada peavigastus, allergia, nakkushaigus, arstimid, kokkupuude mürkkemikaalidega ja isegi tavaline nohu. Seda, millist ahastust tekitab maitsmis- ja haistmismeele puudumine, märkis tabavalt ära keegi nende puudumise all kannatanu. Ta kirjutas: ”Me võtame kohvi hõrku aroomi ja apelsini magusat maitset niivõrd iseenesestmõistetavana, et ilma nende meelteta tundub, otsekui oleksime unustanud, kuidas hingata.”
Düsgeusiad on tülikad maitsehäired, mille puhul inimene tajub pidevalt ärritile mittevastavaid maitseaistinguid. Mõnikord on kemoteraapiat saanud vähihaigetel maitsmis- ja haistmishäireid.
Jumala õnnistus
Milline rõõm, kui maitsmismeel on terav! Paljud eakad inimesed meenutavad naudinguga maitseid, mida nad noorena tundsid — otse puult nopitud küpsete puuviljade või oivaliselt valmistatud roogade maitset. Seda, et Looja soovib meile selliseid meeldivaid maitseelamusi, võib näha tema tõotusest valmistada võõruspidu ”üdirammusate roogadega” tema õiglases uues maailmas, kui pole enam kannatusi, vanadust ega surma (Jesaja 25:6—9, EP 97; Iiob 33:25; Ilmutuse 21:3, 4).
Maitsmismeel rikastab tõepoolest meie elu. Ilma selleta oleks söömine autopaagi kütusega tankimise taoline tuim toiming. Maitsmismeel on tõepoolest õnnistus meie kõiketeadjalt ja armastavalt Loojalt!
[Pilt lk 24]
Õpeta oma last nautima toitvaid roogasid