Noored küsivad:

Mida teha, kui ma ei leia vastuarmastust?

”Olen rahutu ja mures. Olen temasse armunud. Kuid ma ei tea, mida tema minu vastu tunneb. Mida ma küll teen? Kas ma peaksin talle ütlema, et ma teda armastan? Ei, ei, seda ma küll ei või teha! Mida teised siis minust arvavad!” (Huda)a

HUDA, üks noor liibanoni naine, oli armunud inimesse, kes tema tunnetele ei vastanud. Niisuguseid olukordi tuleb ette üsna sageli. Ühe teise noore naisega, kelle nimi on Zeina, juhtus samasugune lugu. Ta meenutab: ”Tavaliselt nägin teda iga päev, sest ta oli meie naaber. Ta oli väga kena ja kütkestav. Nii armusingi temasse ära.”

Muidugi pole see mingi patt, kui sul on kellegi vastu tugevad tunded — juhul kui tegemist on inimesega, kellega kristlasel on sobiv abielluda (Õpetussõnad 5:15; 1. Korintlastele 7:39). Samuti pole patt see, kui noorel naisel on soov abielluda ja pere luua. Aga mida teha, kui väljavalitu, kellesse oled armunud, pole sinu tunnetest teadlik või ei vasta neile?

Armuvalu

Võid tunda nagu Hudagi, et oled tunnete pöörises. Kord oled õnne tipus, siis aga tabab sind taas must masendus. ”Mõnikord tundsin, justkui oleksin kõige õnnelikum tüdruk maailmas, ja mõnikord jälle, et kõige õnnetum,” lausus Zeina. Vastamata armastus võib põhjustada rahutust, unetuid öid ja isegi depressiooni.

Õpetussõnad 13:12 ütleb Piibel: ”Pikk ootus teeb südame haigeks.” Ja kui ootused ainult ootusteks jäävadki, võid tunda end täiesti rusutuna! Märkad, et mõtled kogu aeg temale ja oled valmis neelama iga tema kohta käivat uudiseraasu. Hakkad välja nuputama teid, et aga tema tähelepanu paeluda, või mannetuid ettekäändeid, et temaga koos olla. Ja kui ta on kuskil läheduses, on sul raske normaalselt käituda.

Asi läheb eriti segaseks, kui su kiindumusobjekt juhtub sulle eriliselt tähelepanu osutama ning seejärel käitub nii, nagu ei tunneks ta sinu vastu mingit huvi. Ja kui sa siis teda jälgides näed, et ta kellelegi teisele tähelepanuavaldusi jagab või teiste vastu siiralt lahke ja viisakas on, teeb see su armukadedaks. Piibel ütleb: ”Raev võib olla julm ja viha otsekui uputus, aga kes suudaks seista armukadeduse ees?” (Õpetussõnad 27:4).

Huda tunnistas: ”Tundsin sääraseid kirjeldamatuid armukadeduspiinu, et kui ma oma suhtumist poleks parandanud, oleksin peast segi läinud.” Tekkida võib ka enesepõlgus. Huda ütles: ”Süüdistasin ennast selle eest, et olen armunud inimesse, kes mind ei armasta, ja selle eest, et end piinan.”

Ehkki läänemaades ei pruugi noor naine häbeneda minna ise noormehe juurde oma tunnetest rääkima, ei tunne mitte kõik noored naised soovi seda teha. Ning mõnes kultuuris peetaks seda kohatuks või lausa šokeerivaks, kui tütarlaps sel kombel esimese sammu astuks. Ent mida siis teha, kui oled armunud kellessegi, kes su tunnetele ei vasta?

Võta oma tunded vaatluse alla

Kõigepealt püüa oma tundeid rahulikult ja objektiivselt uurida. Piibel hoiatab: ”Kes loodab oma südame peale, on alp” (Õpetussõnad 28:26). Miks? Sest liigagi sageli on meie südame otsused ekslikud (Jeremija 17:9). Ja see, mida me armastuseks peame, osutub tihtilugu hoopis millekski muuks. ”Vajasin tähelepanu ja armastust,” tunnistas Huda. ”Vajasin kedagi, kes mind armastaks ja minu eest hoolitseks. Lapsepõlvest saati polnud mind eales armastatud. See avaldas mulle sügavat mõju.” Kui sind on vanematekodus koheldud armastuseta või halvasti, võid tunda suisa nälga armastuse ja tunnustuse järele. Kuid kas romantilisest suhtest on sel juhul tingimata abi?

Kahju küll, kuid inimestest, kes end sageli õnnetu ja üksikuna tunnevad, ei saa häid abikaasasid. Nad astuvad abiellu ootuses saada midagi, mille järele nad nii meeleheitlikku vajadust tunnevad. Ometi ei tulene tõeline õnn mitte saamisest, vaid andmisest (Apostlite teod 20:35). Naine saab abielus palju paremini hakkama, kui tal on piisavalt positiivne enesehinnang ja ta ei ”vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele” (Filiplastele 2:4).

Kui tunned, et peaksid kindlasti abielluma, võid kergesti võtta liiga tõsiselt mistahes tähelepanu, mida keegi vastassugupoolde kuuluja sulle osutab. Mõnikord saab noore naise soov romantilise suhte järele õhutust sõpradelt ja perekonnaliikmetelt. Mõnes ühiskonnas pannakse sellele suurt rõhku, et tüdruk abielluks niipea, kui ta abiellumisikka jõuab. Raamat ”Naised Lähis-Idas” (”Women in the Middle East”) ütleb: ”Kui naine läheneb kolmekümnendale eluaastale ja on ikka veel vallaline, hakkab ta pere tema pärast tõsist muret tundma.” Kuna mängus on pere au, võib isa püüda oma tütred mehele panna nii noorelt kui vähegi võimalik.

Siiski väärivad Piibli põhimõtted enam tähelepanu kui mistahes kultuur. Ning Pühakiri soovitab tungivalt noortel inimestel abiellumisega oodata, kuni ’nooruse õitseaeg on möödunud’ (1. Korintlastele 7:36, UM). Aga mida teha siis, kui tunned, et sõbrad või vanemad sulle selles osas, et sa abielluksid, liiga suurt survet avaldavad? Piibel räägib meile sellest, kuidas jumalakartlik suulamlanna manitses oma kaaslasi tõsiselt mitte ’äratama armastust, enne kui see ise tahab’ (Ülemlaul 2:7). Ehk toob kasu see, kui oma seisukoha niisama kindlalt välja ütled, eriti veel, kui ka su vanemad on usklikud.

Vaata tõele näkku

Lõpuks tuleb sul siiski ka vaadata näkku tõele selle inimese suhtes, keda sa armastad. See ei pruugi olla sugugi kerge ning võib sulle haiget teha. Ent Pühakiri manitseb: ”Osta tõtt ja ära seda müü” (Õpetussõnad 23:23). Küsi endalt: ”Kas mul on mingit arukat põhjust armunud olla? Kui palju ma tegelikult sellest inimesest tean? Mida ma tean tema mõtete, tunnete, arvamuste, harjumuste, väärtushinnangute, võimete, annete ja elustiili kohta?”

Samuti peaksid mõtlema sellele, kas see inimene on sinu vastu üldse kunagi tõelist huvi ilmutanud. Tihtilugu saadakse pelgast lahkusest või sõbralikkusest valesti aru. ”Ta püüdis lihtsalt lahke olla,” ütles Huda, ”aga mina tõlgendasin tema sõnu ja tegusid kui isiklikku huvi minu vastu, sest tahtsin seda. Kui aru sain, et ta minust huvitatud pole, tundsin end alandatuna. Mulle tundus, et ma polnud ta huvi väärt ja et mul on midagi viga.”

Ehk oled tundnud neidsamu tundeid, kui sul on tulnud midagi samalaadset läbi elada. Mõista siiski, et kuigi sa ei olnud see õige selle inimese silmis, ei tähenda see, nagu ei võiks sa olla just see õige kellegi teise silmis. Lõppude lõpuks on ju maailmas teisigi noormehi!

Valust ülesaamine

Sellegipoolest võtab hingehaavade paranemine aega. Kust leida abi? Üks võimalus on rääkida asjast usalduslikult mõne ”tõelise sõbraga” — mõne küpse kristlasega, kes su ära kuulaks (Õpetussõnad 17:17). Ehk on koguduses mõni vanem naine, kellega saaksid vestelda. Ka kristlikud lapsevanemad saavad oma lapse aitamiseks ja toetamiseks palju ära teha. Zeina meenutab: ”Üks kristlik naine meie kogudusest märkas mu ahastust ning ta oli piisavalt küps, et mind aidata. Tundsin end temaga koos olles vabalt ja rääkisin talle kõigest. Ta julgustas mind asjast oma vanematega rääkima. Ma rääkisingi ning nad mõistsid ja aitasid mind.”

Pea ka meeles palve väge (Laul 55:23). Huda ütleb: ”Jehoova poole palvetamine aitas mul valust üle saada. Lugesin ka kasulikke artikleid ajakirjadest ”Vahitorn” ja ”Ärgake!”.” Lisaks sellele on tähtis end mitte teistest eraldada (Õpetussõnad 18:1). Käi teistega läbi. ”Mind aitas ka see,” meenutab Zeina, ”et olin pidevalt hõivatud ning hakkasin pioneeriks [täisajaliseks evangeeliumikuulutajaks]. Samuti hakkasin tihedamalt läbi käima oma koguduse teiste naistega. See aitas mul vaimselt edeneda.”

Piibel räägib ’ajast armastada’ ning mõne aja pärast võid sinagi kohata kedagi, kes su tunnetele vastab (Koguja 3:8). Jehoova Jumal lõi inimesed sooviga tunda abielust ja armastusest rõõmu ning lõpuks võid ehk sinagi sellest Suure Looja kingist osa saada. Kuid senikaua kasuta võimalikult hästi ära oma vallalisusaastad, mis on ”muretud”, nagu ütleb apostel Paulus (1. Korintlastele 7:32—34). Igal juhul võid olla kindel selles, et täitub Piibli ennustus: ”Sina avad oma käe ja täidad kõigi elavate soovid” (Laul 145:16, UM).

[Allmärkus]

[Pilt lk 13]

Mõnikord saadakse lahkusest valesti aru