Vaatleme maailma
Elektriautod ja keskkond
Üks Saksamaa autofirma viis läbi uuringu, et saada teada, kas akupatareidega töötavad autod on keskkonnasõbralikumad kui sisepõlemismootoriga sõidukid. Ajalehe ”Süddeutsche Zeitung” sõnul osales selles uuringus 100 autojuhti, kes olid sõitnud 1,3 miljonit kilomeetrit aastatel 1992—1996. Leiti, et vaatamata elektriautode lühikesele läbisõidule on neil mitmeid eeliseid: nad on müratud ega saasta otseselt õhku seal, kus nendega sõidetakse. Kuid üks tõsine puudus võib muuta tühiseks kõik need eelised. Olenevalt sellest, kui palju autot kasutatakse, võtab akude laadimine 1,5—4 korda rohkem primaarenergiat, kui kulutavad fossiilkütusega sõitvad autod, ning seda energiat on vaja ka kuskilt saada. Sõltuvalt sellest, kust energiat saadakse, on võimalik, et elektriautod ”saastavad keskkonda rohkemgi kui tavalised autod”, tõdeb ajaleht.
Ettevaatust, koolobuste üleminekukoht!
Keenia lõunaranniku lähedal asuv Diani mets on üks väheseid kohti Ida-Aafrikas, kus koolobused veel elutsevad. Neile loomadele on probleemiks see, kuidas tiheda liiklusega rannaäärset maanteed ohutult ületada. Ühe hinnangu kohaselt hukkub autorataste all igas kuus vähemalt 12 ahvi, teatab Ida-Aafrika Looduseseltsi ajakiri ”Swara”. Grupp murelikke Diani elanikke otsustas hakata tegutsema, et ahvide hukkumist vähendada. Peale selle, et nad palusid autojuhtidel ettevaatlikumalt sõita, ehitasid nad hiljaaegu kõrgele maantee kohale köissilla. Nähes ahve silda kasutavat, said kohalikud elanikud indu juurde, et rohkem sildu ehitada.
Hoiatus: telefonid võivad olla ohtlikud!
Telefonid võivad tõepoolest ohtlikud olla, kui neid kasutatakse roolis olles. Uurimus, mis avaldati ajakirjas ”New England Journal of Medicine”, näitab, et autojuhid, kes kasutavad autotelefoni, võivad teha avarii neli korda suurema tõenäosusega kui need autojuhid, kes keskenduvad ainult sõitmisele. Telefoni kasutamine autoga sõites on peaaegu sama ohtlik kui juhtida autot 1-promillises joobeastmes. Paremini ei läinud ka juhtidel, kes kasutasid hand free telefone, kuigi neid ei pea käes hoidma. Uurimistöö läbiviijad tahavad aga rõhutada, et telefonid iseenesest ei põhjusta avariisid, vaid on lihtsalt nendega seotud. Nii võib juhtuda näiteks siis, kui vestluse ajal tekib vaidlus ning see hajutab inimese tähelepanu. Sealjuures kasutasid 39 protsenti avariisse sattunud autojuhtidest pärast õnnetust autotelefoni, et kutsuda abi. Neil, kel on autotelefonid, soovitatakse sõidu ajal vältida kõiki ebaolulisi kõnesid ning vajaduse korral rääkida vaid lühidalt. Sellistes maades nagu Brasiilia, Iisrael ja Šveits on juba olemas seadused, mis piiravad autojuhtidel mobiiltelefonide kasutamist.
Tubakatööstuse strateegia
”Oled sa kunagi mõelnud, miks pole tubakatööstus avaldanud Kongressile oma suurt poliitilist mõjuvõimu, et pehmendada [Ameerika Ühendriikides] kõikidel sigaretireklaamidel ja pakkidel nõutud hoiatussiltide rangust või need üldsegi kõrvaldada?” küsib ajakiri ”The Christian Century”. ”Vastus on lihtne: suitsetamise ohtlikkuse eest hoiatamine kaitseb tubakatööstust kohtusse kaebamise eest. Kui sa alustad suitsetamist 12-aastaselt, jääd seetõttu 45-aastaselt kopsuvähki ning otsustad kaevata kohtusse kompanii, kes sinus sõltuvuse tekitas, on tubakatööstusel hea öelda: ”Me hoiatasime teid, et suitsetamisega kaasnevad terviseriskid.”” Üks uuemaid turustustrikke sigarite reklaamimiseks on võluvate modellide ja filmitähtede kasutamine, mis meelitab inimesi suitsetama. Sigarid aga saastavad rohkem kui sigaretid ning on tervisele ohtlikumad. ”Sigarite suitsetamine ei too naisele mingisugust kasu, küll aga suurendab eluohtlikusse haigusesse jäämise riski ning röövib temalt jõu ja vastupidavuse, mida ta oma elus edu saavutamiseks vajab,” ütleb dr. Neil Schachter New Yorgi Mount Sinai meditsiinikeskusest.
Aastatuhande hullus
”Kahekümnes sajand, mis algas kõikehaarava sõjaga ja muutus aatomiajastuks, näib lõppevat meelelahutusajastuna,” ütleb ajakiri ”Newsweek”. 1999. aasta vana-aasta õhtu tähistamiseks on ”hotellikohad igal pool maailmas juba kinni pandud”. Kuid poleemika on tekkinud selle üle, kus koidab uus aastatuhat. ”Tüli puhkes Kiribatis,” märgib ajakiri ”U.S.News & World Report”. Rahvusvaheline kuupäevaraja läks enne otse läbi saarteaheliku: kui Ida-Kiribatis oli pühapäev, oli Lääne-Kiribatis esmaspäev. Riik lahendas selle probleemi, otsustades, et alates 1995. aasta 1. jaanuarist läheb kuupäevaraja ümber selle idapoolseima saare Caroline’i. See tähendaks, et Kiribati on esimene maa, kus nähakse uue päeva algust. Kuid ka teised riigid nagu Tonga ja Uus-Meremaa tahtsid saada ”esimese” riigi staatust. Greenwichi Kuningliku Observatooriumi sõnul pole sellel aga praktiliselt tähtsust. ”Kuna päike paistab septembri pööripäevast märtsi pööripäevani lõunapoolusel, koidab uus aastatuhat esmalt Maa lõunapoolseimas osas,” teatab raport. Observatoorium aga lisab, et see leiab aset alles 2001. aasta 1. jaanuaril, mitte aastal 2000.
Maavärinad on ettearvamatud
Hiljaaegu sai Londonis kokku maavärinaid uurivate ekspertide rahvusvaheline grupp, et rääkida maavärinate teaduslikust prognoosimisest. Millistele järeldustele nad jõudsid? ”Üle 100 aasta on paljud geoloogiateadlased arvanud, et [tugevatele maavärinatele] peavad kindlasti eelnema selged ja äratuntavad märgid, mille põhjal saab anda hoiatusi,” kirjutab Tokio ülikooli doktor Robert Geller ajalehes ”Eos”. Kuid sellist arusaama on küll vaja täielikult muuta, kuna ”tundub olevat tõenäoline, et iga maavärisemine on juba oma põhiolemuselt ettearvamatu”. Kuigi pole ehk võimalik teha täpseid ennustusi, võivad teadlased teha kindlaks maavärinate tõenäosuse ning nende võimaliku tugevuse seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Näiteks uus kaart, mille koostas Ühendriikide geoloogiateenistus, näitab, kus Ameerika Ühendriikide mandriosas võivad järgneva 50 aasta jooksul leida aset suured värinad. Nende andmete alusel oletavad valitsusasutused, et üle 70 protsendi California elanikkonnast elab ohupiirkonnas.
Taimed hävitavad lõhkeaineid
Suhkrupeedil ja mõningatel teistel rohttaimedel on võime endistel laskemoonaväljadel mullast ja veest lõhkeaineid eraldada ning neid ohutult lagundada, teatab ajakiri ”New Scientist”. Teadlased Texase Houstoni Rice’i ülikoolist toitsid roosat lõunahalit ja vesikuuske trinitrotolueeniga. Nädala pärast polnud nende kudedes lõhkeainetest jälgegi ning nende taimede põletamisel ei toimunud mingisugust plahvatust. Samal ajal avastasid Marylandi ülikooli uurijad, et hariliku peedi rakud ja ekstraktid võivad imada endasse nitroglütseriini ning seda lagundada. Mõlemad teadlaste grupid steriliseerisid need taimed, tõestamaks, et saadud tulemusi ei mõjutanud mikroorganismid. ”Praegusel ajal on üldiselt liiga ohtlik ja kulukas endisi laskemoonavälju kasutuskõlblikuks muutma hakata, et sinna ehitisi rajada, kuid olukorda aitaks parandada see, kui kasutada seal odavalt kasvatatavaid taimi, mis tõmbaksid pinnasest ja veest välja lõhkeained ning lagundaksid need ohutult,” öeldakse artiklis. Selleks on pakiline vajadus, sest ”laskemoonajäätmete merre heitmine lõpetatakse ja neid hakatakse peagi maa peale ladustama”.
Tantsimine on ohtlik
Mõned peotantsud on muutunud elegantsest kunstialast ”metsikuks võistlusspordiks, millega teenitakse suuri varandusi”, teatab Londoni ajaleht ”The Times”. Tantsupõrandast on saanud ohtlik koht, kus konkureerivad tantsijad võivad suure kiiruse juures omavahel ootamatult kokku põrgata ning jalgu kõrgele üles loopides üksteist vigastada. Mis veelgi hullem, mõnikond tantsitakse lausa nimme ”külmaverelise sihilikkusega ohtlikult”, ütleb üks juhtivaid tantsukohtunikke Harry Smith-Hampshire. Vastavalt ajalehele ”The Times” on võistlustantsijad võtnud üle ”jalgpallistaadioni ja poksiringi kombed”. Lootes, et peotants saab varsti üheks olümpiaalaks, on elukutselised treenerid ja kohtunikud selle spordiala reguleerimiseks ametliku ”käitumise koodeksi” koostanud.