Via Egnatia — tee, mis soodustas mõjusfääride laienemist

Via Egnatia — tee, mis soodustas mõjusfääride laienemist

”ÄRGAKE!” KREEKA-KORRESPONDENDILT

AASTAL 50 m.a.j. astus grupp kristlikke misjonäre esmakordselt Euroopa pinnale. Nad järgisid kutset, mille apostel Paulus oli nägemuses saanud: ”Tule alla Makedooniasse ja aita meid!” (Apostlite teod 16:9). Pauluse ja ta kaaslaste sõnum Jeesusest Kristusest avaldas Euroopale vapustavat mõju.

Kristluse levimisel Makedoonias etendas tähtsat osa Via Egnatia, sillutatud Rooma maantee. Pärast maabumist Egeuse mere põhjapiiril asuvas Neapolise (praegune Kabala Kreekas) meresadamas reisisid misjonärid ilmselt just seda teed mööda Philippisse, Makedoonia piirkonna tähtsaimasse linna. Edasi viis see tee Amphipolisesse, Apolloniasse ja Thessalonikesse, mis olid Pauluse ja tema kaaslaste järgmised peatuspaigad (Apostlite teod 16:11—17:1).

Mõned osad sellest muistsest teest on säilinud tänapäevani ning on veelgi igapäevases kasutuses. Praegu peetakse plaani ehitada muistse tee asemele nüüdisaegne maantee, mis kannaks sama nime.

Kes ehitas algse tee? Millal see rajati ja mis eesmärgil?

Miks seda vajati

Kuna Rooma jätkas oma vallutusi ida suunas, sai Makedooniast aastal 146 e.m.a. Rooma provints. Ent selle valdusega seoses tekkis impeeriumil uus vajadus: tuli olla valmis sõjalisi jõude kiiresti uutele territooriumidele lähetama. Via Appia ehk Appiuse tee Apenniini poolsaarel juba ühendas Roomat kagus asuva Aadria rannikuga. Kuid et nüüd oli impeeriumil tarvidus samasuguse tee järele ka Balkani poolsaarel, eostuski plaan rajada Via Egnatia. Tee sai nime projekti peainseneri Rooma prokonsuli Gnaius Egnatiuse järgi.

Via Egnatia algas Illüüria provintsi meresadamast Dyrrhachiumist (Durrës, Albaania) ning viis muistsesse Byzantioni linna (Istanbul, Türgi), tee pikkus oli üle 800 kilomeetri. Ehitustööd algasid aastal 145 e.m.a. ning võtsid aega umbes 44 aastat. Nagu kavatsetud, sai Via Egnatiast peagi väga kasulik vahend laiendamaks Rooma mõjusfääri idas.

Raske maastik tee ehitamiseks

Ent maastiku eripära tegi tee ehituse keeruliseks. Näiteks algusjärgus jääb teele ette Ohridi järv, mille põhjakallast pidi tee edasi kulgeb. Seejärel, olles loogelnud läbi kaljulõhede ning suundunud itta üle karmi maastiku — kausjate nõgude, lagedate mägede ning järvedega tipitud orgude —, jõuab ta lõpuks Makedoonia kesktasandikule.

Thessalonike linnale lähenedes on maastik tasane ja kergesti läbitav. Kuid linnast itta jääb mägine maastik. Nende mägede vahel vongeldes laskub Via Egnatia orgu, milles laiutavad soiste kallastega järved. Edasi kulgeb tee läbi orgude ja soode, kuni jõuab iidsesse Neapolise linna.

Sealt alates jookseb tee paralleelselt Egeuse mere rannikuga itta ning lõikab Traakia piirkonda. Lõpujärgus on tee tasane ja võtab üsna sirge kursi oma lõpp-punkti Byzantioni.

Tee täidab oma otstarbe

Via Egnatia’st sai kõige otsesem ja mugavam tee Rooma ning Aadria merest itta jäävate Rooma vallutatud alade vahel. See aitas kaasa Rooma kolooniate moodustumisele Makedoonia linnades ning avaldas tugevat mõju selle piirkonna majanduslikule, demograafilisele ja kultuurilisele arengule. Seda maanteed mööda oli hõlpus transportida vaske, asfalti, hõbedat, kalu, õli, veini, juustu ning muid kaupu.

Majandusliku õitsengu tulemusel, mis sellise kaubavahetusega kaasnes, jõudsid mõned selle tee äärsed linnad, nagu Thessalonike ja Amphipolis, Balkanimaade suurimate linnade hulka. Eriti Thessalonike arenes tähtsaks kaubanduskeskuseks, kus tegeldi vilkalt kunsti ja kultuuriga. On tõsi, et osa teehoolduskuludest jäi nende paikkondade kanda, kust tee läbi läks. Ent teisest küljest lõikasid need paigad rahvusvahelise kaubanduse arvel suurt tulu.

Roll kristluse levikus

Kuid Via Egnatia tõi selles piirkonnas elavatele inimestele kaugelt ülemat kasu, kui seda on materiaalne jõukus. Võtame näiteks rikka ärinaise Lüüdia. Ta elas Philippis — see oli Euroopas esimene linn, kus Paulus head sõnumit kuulutas. Pärast seda, kui apostel Paulus ja ta kaaslased olid aastal 50 m.a.j. Neapolises maabunud, rändasid nad Via Egnatia’t pidi 16 kilomeetrit loode suunas, et Philippisse jõuda.

”Hingamispäeval me läksime linnast välja jõe äärde, kus neil oli kombeks käia palvusel, ja istusime maha ning kõnelesime naistele, kes olid kokku tulnud,” kirjutas Luukas. Naiste seas, kes Paulust kuulasid, oli ka Lüüdia. Selsamal päeval said nii tema kui tema kodakond usklikeks (Apostlite teod 16:13, 14).

Philippist liikusid Paulus ning ta kaaslased mööda Via Egnatia’t Amphipolise ja Apollonia kaudu edasi Thessalonikesse, läbides kokku umbes 120 kilomeetrit (Apostlite teod 17:1). Kuulutamaks head sõnumit Thessalonikes, kasutas Paulus ära juutide kogunemised, mis hingamispäeviti kohalikus sünagoogis toimusid. Nõnda said mõned juudid ja suur hulk kreeklasi usklikeks (Apostlite teod 17:2—4).

Ka tänapäeval kasutavad Jehoova tunnistajad Albaanias ja Kreekas sellesama tee osasid, et jõuda sealsetel aladel elavate inimesteni. Nende eesmärk on levitada Jumala Kuningriigi head sõnumit, nagu seda tegid apostel Paulus ja tema misjonikaaslased (Matteuse 28:19, 20; Apostlite teod 1:8). Tõepoolest, Via Egnatia on Rooma tee, mis on soodustanud usulise mõjusfääri laienemist alates esimesest sajandist kuni käesoleva, 20. sajandini!

[Kaardid lk 16, 17]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

BRITANNIA

EUROOPA

AAFRIKA

BALKANI POOLSAAR

MAKEDOONIA

KREEKA

Dyrrhachium, Illüüria (Durrës, Albaania)

Thessalonike

Apollonia

Amphipolis

Philippi

Neapolis (Kabala)

Byzantion (Istanbul)

MUST MERI

MARMARA MERI

TRAAKIA

EGEUSE MERI

Troas

TÜRGI

[Pildi allikaviide lk 16]

[Pilt lk 16]

Tee Neapolisesse

[Pilt lk 17]

Tee Philippisse