Delfiini kajalood

Selleks et oma keskkonnas orienteeruda ja seda tundma õppida, tekitavad delfiinid erisuguseid plõnksuvaid ja vilistavaid häälitsusi ning kuulavad seejärel pindadelt tagasipeegelduvat kaja. Silmikdelfiini (Tursiops truncatus) looduslikku kajaloodi eeskujuks võttes arendavad teadlased veealuseid akustikasüsteeme, mis lahendaksid praeguste tehnoloogiate vajakajäämisi.

Mõtteainet. Delfiini kajalood aitab delfiinil leida mere põhjast liiva sisse peitunud kalu ning teha vahet kalal ja kivil. Šotimaal Edinburghis asuva Heriot-Watti Ülikooli abiprofessori Keith Browni sõnul suudab delfiin lisaks sellele teha 10 meetri kauguselt vahet mahutitel, milles on vesi, merevesi, siirup ja õli. Teadlased tahaksid luua seadmeid, mis suudaksid teha sama.

Delfiinide häälitsemise ja kuulmise uurimise tulemusena töötasid teadlased välja sonari, mis oli täis keerukat elektroonikat ja mahtus veidi alla meetri pikkusesse silindrisse. Torpeedole sarnaneva allveeroboti külge monteeritud seade on mõeldud merepõhja uurimiseks, liiva alla mattunud esemete, nagu kaablite ja torude leidmiseks ning nende analüüsimiseks ilma vahetu kontaktita. Arendajate meelest võiks selline seade leida rakendust nafta- ja gaasitööstuses. Tänu delfiinide eeskujul konstrueeritud sonaritele on tehnikutel võimalik koguda rohkem andmeid kui praeguste kajalokatsiooniseadmetega. See aitab paigaldada allveeseadmeid kõige sobivamatesse paikadesse, tuvastada nende kahjustusi, näiteks imepeeneid mõrasid naftapuurtorni tugijalgades, ning leida koguni ummistusi torujuhtmetes.

Mida sina arvad? Kas delfiini kajalood on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?