NOORED KÜSIVAD
Kas head kombed on ikka tähtsad?
„Mulle küll ust ei avata. Miks mina peaksin siis teistele ust avama?”
„Kas pole tähtsamaidki asju, mida silmas pidada, kui see, et öelda „palun”, „tänan” ja „palun vabandust”?”
„Oma õdede-vendadega olles ei ole mul küll vaja headest kommetest kinni pidada, me oleme ju üks pere.”
Kas mõni neist ütlustest kõlab otsekui su enda suust? Kui nii, siis võib sul jääda saamata headest kommetest tulenev kasu.
Mida oleks heade kommete kohta kasulik teada
Head kombed võivad tuua sulle kasu järgnevas kolmes valdkonnas.
Sinu maine. See, kuidas sa inimesi kohtled, jätab sinust kas hea või halva mulje. Kui sul on head kombed, siis peavad inimesed sind tõenäoliselt küpseks ja vastutustundlikuks — ja ka kohtlevad sind vastavalt. Kui aga oled viisakusetu, järeldavad inimesed, et oled huvitatud vaid iseendast, mistõttu võidakse sind tööle mitte võtta või muudest võimalustest ilma jätta. Piibel ütleb: „Kalk teeb valu oma ihule” (Õpetussõnad 11:17, P 1997).
Sinu suhted teistega. Piibel ütleb: „Riietuge armastusega, sest see on ühtsuse täiuslik side” (Koloslastele 3:14). Pole kahtlust, et see peab paika seoses sõprussuhetega. Inimesi tõmbab nende ligi, kel on head kombed ja kes neid hästi kohtlevad. Kes tahakski olla tahumatu või talumatu inimese seltsis?
Viis, kuidas teised sind kohtlevad. „Kui jääd alati viisakaks, võid näha, kuidas isegi läbi ja lõhki ebaviisakad inimesed mõne aja pärast ka sinuga viisakamalt käituvad,” märgib noor naine Jennifer. Kui aga oled ebaviisakas, võid teadagi vastupidist reaktsiooni oodata. Piibel ütleb: „Millise mõõduga teie mõõdate, sellisega mõõdetakse ka teile” (Matteuse 7:2).
Kokkuvõtteks. Inimestega lävimine on igapäevaelu lahutamatu osa. Sellest, mil moel sa seda teed, oleneb see, kuidas inimesed sinusse suhtuvad ja sind kohtlevad. Niisiis, head kombed on tähtsad.
Kuidas ennast parandada
Analüüsi oma kombeid. Küsi endalt: „Kas ma pöördun täiskasvanute poole lugupidavalt? Kui tihti ma kasutan sõnu „palun”, „tänan” või „palun vabandust”? Kas ma tegelen teistega vesteldes millegi muuga — ehk isegi tekstisõnumite lugemise ja neile vastamisega? Kas ma kohtlen oma vanemaid ja õdesid-vendi lugupidavalt või luban endale liiga palju pelgalt põhjendusega, et „nad on oma pere”?”
Piibel ütleb: „Üksteise austamises olge algatajaks pooleks” (Roomlastele 12:10).
Sea endale eesmärgid. Pane kirja kolm valdkonda, milles võiksid end parandada. 15-aastane Allison ütleb näiteks, et tal on tarvis olla „pigem hea kuulaja kui hea jutustaja”. 19-aastase Davidi sõnul on tal vaja end kätte võtta, et mitte saata tekstisõnumeid ajal, kui ta on koos pere või sõpradega. Ta nendib: „See on lugupidamatu. Sisuliselt ütlen ma sellega neile, et tahaksin rääkida pigem kellegi teise kui nendega.” 17-aastane Edward mainib, et ta peaks saama lahti kombest teisi kõnelemisel katkestada. Varemtsiteeritud Jennifer on aga otsustanud parandada oma kombeid eakatega suheldes. „Mul oli harjumuseks lausuda kiire „tere” ja leida siis põhjus siirduda oma noorte sõprade juurde,” sõnab ta. „Nüüd aga püüan nendega tuttavaks saada. Tänu sellele on mu kombed märgatavalt paranenud.”
Piibel ütleb: „Ega pea silmas üksnes omaenda huve, vaid tunnete isiklikku huvi ka teiste vastu” (Filiplastele 2:4).
Jälgi oma edenemist. Pea kuu aja jooksul silmas, kuidas sa räägid või käitud valdkondades, milles soovid end parandada. Kuu lõpus küsi endalt, kuidas on headest kommetest kinnipidamine teinud sinust parema inimese ja mis valdkondades on sul veel vaja end parandada. Seejärel püstita uued eesmärgid.
Piibel ütleb: „Nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile” (Luuka 6:31).