Mida räägib piibel Taanielist?

Piibli vastus

Taaniel oli silmapaistev juudi prohvet, kes elas 7. ja 6. sajandil e.m.a. Jumal andis talle võime seletada unenägusid, näha nägemusi tulevikusündmuste kohta ja lasi tal kirja panna ühe piibli raamatu, mis kannab prohveti enda nime. (Taaniel 1:17; 2:19.)

Kes oli Taaniel?

Taaniel kasvas üles Juudas. Juuda kuningriigis asus ka Jeruusalemm ja juutide tempel. Aastal 617 e.m.a vallutas kuningas Nebukadnetsar Jeruusalemma ja pagendas „maa mõjukamad mehed” Babülooniasse. (2. Kuningate 24:15; Taaniel 1:1.) Nende hulgas oli ka Taaniel, kes oli sel ajal ilmselt teismeline.

Kuninga ihukaitsjad viivad Taanieli koos teiste noormeestega Babüloonia paleesse.

Taaniel ja mõned teised noormehed (sealhulgas Sadrak, Meesak ja Abednego) viidi Babüloonia õukonda, et anda neile eriväljaõpet riigiteenistuseks. Kuigi neid survestati oma uskumustes järeleandmisi tegema, jäid Taaniel ja tema kolm sõpra oma Jumalale ustavaks. (Taaniel 1:3–8.) Pärast kolmeaastast väljaõpet kiitis Nebukadnetsar nende teadmisi ja oskusi ning leidis „nad olevat kümme korda paremad kõigist nõidpreestritest ja posijatest terves kuningriigis”. Ta määras Taanieli ja tema sõbrad teenima kuninga õukonnas. (Taaniel 1:18–20.)

Aastakümneid hiljem, kui Taanielil võis olla turjal juba üle 90 aasta, kutsuti ta paleesse. Sel ajal valitses Babülonis kuningas Belsatsar. Ta palus, et Taaniel seletaks ära seinale ilmunud salapärase kirja. Jumala juhtimisel andis Taaniel teada, et Babülon langeb Meedia-Pärsia impeeriumi kätte. Babülon langes selsamal ööl. (Taaniel 5:1, 13–31.)

Meedia-Pärsia valitsus määras Taanieli kõrgesse ametisse ja ta oli kuningas Dareiose juures suures soosingus. (Taaniel 6:1–3.) Kadedad ametnikud haudusid Taanielile kättemaksu ja lasid ta visata lõvide auku. Jehoova aga päästis ta. (Taaniel 6:4–23.) Taanieli elu lõpupäevil ilmus talle ingel, kes kinnitas Taanielile kaks korda, et ta on „Jumalale väga kallis”. (Taaniel 10:11, 19.)

Vaata Taanieli elust jutustavat kaheosalist videolavastust „Taaniel. Ühe usumehe lugu”.

Kas ajalugu kinnitab Taanieli raamatu jutustusi?

Mida ütleb Taanieli raamat. Nebukadnetsar püstitas hiigelsuure kuldkuju, käskis oma alamatel seda kummardada ning heitis kõik need, kes seda ei teinud, lõõmavasse ahju. (Taaniel 3:1–6.)

Mida näitab ajalugu. Nebukadnetsar võttis Babülonis ette suuri ehitustöid „mitte üksnes iseenda, vaid ka jumalate auks”. Tema olevat olnud see, kes „pani inimeste suhu ülistusi suurtele jumalatele”. („Encyclopædia Britannica”.)

Muistse Babüloonia ürikutes mainitakse korduvalt hukkamisi põlevas ahjus. Mõnel juhtumil tuli käsk selleks otse valitsejalt. Üks Nebukadnetsari-aegne tekst kirjeldab karistust ametnikele, kes teotasid Babüloonia jumalaid: „Hävita nad, põleta nad, küpseta neid ... praeahjus, ... lase nende suitsul tõusta, saagu nad tulistes leekides hukka.”a

Mida ütleb Taanieli raamat. Kuningas Nebukadnetsar uhkeldas oma suurte ehitustega. (Taaniel 4:29, 30.)

Babülonis välja kaevatud tellis, millel on Nebukadnetsari nimi

Mida näitab ajalugu. „Ülestähendused, mis jäid Nebukadnetsarist maha järeltulevatele põlvedele, loovad pildi ... suurest kuningast, kes on kindel oma õiguses ja vägevuses.”b Näiteks ühest ehitisest leiti raidkiri, kus Nebukadnetsar praalib: „Ma ehitasin bituumenist ja tellistest võimsa müüri, mis on nagu mägi ja mida ei saa paigast liigutada ... Ma tugevdasin Esagila ja Babüloni kindlustusi ning jäädvustasin oma valitsuse nime igaveseks.”c Paljud Babülonist välja kaevatud tellised on märgistatud Nebukadnetsari nimega.

Mida ütleb Taanieli raamat. Babüloonia kuningas Belsatsar lubas Taanielile: „Sa saad kolmandaks valitsejaks kuningriigis.” (Taaniel 5:1, 13–16.)

See kiilkirjatekstiga silinder aastast 550 e.m.a mainib kuningas Nabunaidi ja tema poega Belsatsari

Mida näitab ajalugu. Taanieli 5. peatükis kirjeldatud sündmuste ajal oli Babüloonia kuningaks Nabunaid. Ent suurema osa oma valitsusajast veetis Nabunaid Araabias, mitte Babüloonias. Kes Babüloonias sel ajal siis valitses? „Üks kiilkiri teatab, et Nabunaid usaldas valitsemise oma vanimale pojale Belsatsarile,” kirjutab ajaloolane Raymond Philip Dougherty oma raamatus „Nabonidus and Belshazzar”. „Belsatsar täitis oma isa, eemaloleva monarhi volitusel kuninga kohustusi.” Kuna Nabunaid ja Belsatsar olid kuningriigis positsioonilt esimene ja teine mees, pakkus Belsatsar Taanielile kolmandat positsiooni.

a Journal of Biblical Literature, 128. kd, nr 2, lk 279 ja 284.

b ”Babylon–City of Wonders”, Irving Finkel ja Michael Seymour, lk 7.

c ”Archæology and the Bible”, George Barton, lk 479.