DOMINIKAANI VABARIIK
Jehoova tunnistajad kinnitavad kanda
Nad leidsid tõe
Juana Ventura hakkas uurima Piiblit, kui kuulutustöö oli veel keelu all, ning ta ristiti aastal 1960 Ozama jões. Kord soovis üks Santo Domingo evangeelne pastor, et Juana pandaks vangi, tuues põhjenduseks, et Juana võtab ära tema koguduseliikmed. Pastor soovis tõestada, et Jehoova tunnistajad on valelikud, ja ta tahtis Juanat teiste ees häbistada. Seepärast kutsus ta Juana oma koguduse ette, et ta vastaks mõningatele küsimustele seoses oma uue usuga.
Juana jutustab: „Ta esitas mulle kolm küsimust: miks te ei käi valimas, miks te ei lähe sõtta ja miks te kutsute end Jehoova tunnistajateks? Ma lasin Piiblil vastata kõigile neile küsimustele, ja kui koguduseliikmed võtsid oma Piiblitest need kohad lahti, olid nad nähtust üllatunud. Paljud neist mõistsid, et on leidnud tõe. Terve see rühm inimesi hakkas Piiblit uurima ning lõpuks pühendus 25 neist Jehoovale.” See hämmastav sündmus andis kuulutustööle Santo Domingos palju hoogu juurde.
Jehoova tunnistajad kinnitavad kanda
Trujillo mõrvaga kaasnes tugev poliitiline järellainetus. Aastaraamat 1963 teatas: „Tänavad olid täis sõdureid ning päevast päeva streigiti ja vägivallatseti.” Vaatamata poliitilistele muutustele läks kuulutus- ja õpetustöö aina edasi ning 1963. teenistusaasta lõpus oli rekordarv kuulutajaid: 1155.
Kui 1962. aastal külastas Dominikaani Vabariiki Nathan Knorr peakorterist, hakati organiseerima krundi ostmist. Plaanis oli ehitada suuremad harubüroohooned, sest kuulutustöö läks jõudsalt edasi. Ostetud maa-alale ehitati kahekordne maja, samuti kuningriigisaal. Laupäeval, 12. oktoobril 1963 esitas peakorteri esindaja Frederick Franz uute harubüroohoonete pühitsemiskõne. Oli ilmselge, et Jehoova tunnistajad on Dominikaani Vabariigis kanda kinnitanud. Peagi pärast uute hoonete pühitsemist saabusid riiki Harry ja Paquita Duffield, viimased Jehoova tunnistajatest misjonärid, kes Kuubast välja saadeti.
Revolutsiooni kiuste kasv jätkub
24. aprillil 1965 möllas riigis revolutsioon. Sellele järgnenud rahutul ajal läks Jehoova rahva tegevus aga hästi edasi. Aastal 1970 oli 63 koguduses 3378 kuulutajat. Üle poolte neist olid liitunud organisatsiooniga viimase viie aasta jooksul. Aastaraamat 1972 teatas: „Neid oli igalt elualalt: automehaanikud, farmerid, autojuhid, raamatupidajad, ehitajad, puusepad, advokaadid, hambaarstid ja isegi endised poliitikud. Neid kõiki liitis kokku armastus tõe ja Jehoova vastu.”