Valmistu raskusteks, mis võivad sind pärast ristimist tabada

1., 2. Kuidas me saame valmistuda raskusteks, mis meil tõeteel võivad ette tulla? Too näide.

ON OOTUSPÄRANE, et praeguses Saatana võimu all olevas maailmas pole meie elu kerge. Jeesus andis mõista, et tema järelkäijatel tuleb silmitsi seista raskustega, mis võivad panna neid usust taganema. (Matt. 18:7.) Näiteks võib meil tekkida probleeme usukaaslastega. Kui me aga raskusteks valmistume, on meil võimalik need ületada ja Jehoova ligi jääda.

² Seda võiks võrrelda looduskatastroofideks valmistumisega. Kõigepealt tuleb meil kindlaks teha, milliseid neist võib meie piirkonnas ette tulla, ja seda eriti siis, kui oleme alles asunud sinna elama. Seejärel saame teha konkreetse plaani, kuidas peaksime toimima, et end kaitsta. (Õpet. 21:5.) Samamoodi tuleks mõelda, milliseid katsumusi võib meil tõeteel käies ette tulla, et need ei tabaks meid ootamatult. Nii suudame nendega paremini hakkama saada ja need ei kahjusta meie suhteid Jehoovaga. (Laul 17:5.) Vaatame nüüd kolme sellist katsumust ja seda, kuidas nendega toime tulla.a

KUI MÕNI VEND VÕI ÕDE SULLE HAIGET TEEB

3. Milliseid probleeme võib koguduses ette tulla?

³ Kas sina mäletad oma esimest koosolekut? Ilmselt märkasid kohe, kui hoolivad ja lahked Jehoova tunnistajad üksteise vastu on. See võis ka sinus tekitada soovi hakata Jehoovat teenima. (Joh. 13:35; Kol. 3:12.) Midagi sarnast koges Blancab. Ent pärast seda, kui ta oli lasknud end ristida, juhtus midagi ootamatut. Ta ütleb: „Üks õde oli minu vastu väga järsk. Samuti panin tähele, et ta rääkis teistest negatiivselt. Ma polnud millekski selliseks valmis. Olin piiblit uurides teada saanud, et Jehoova teenijad armastavad üksteist ja püüavad hoida omavahel rahu.” Muidugi teevad vennad-õed pingutusi, et riietuda uude isiksusse, ent samas on nad kõik ebatäiuslikud. (Efesl. 4:23, 24; 1. Joh. 1:8.) Seepärast võib varem või hiljem juhtuda, et keegi ütleb või teeb midagi, mis sind haavab. (Jaak. 3:8.) Kahjuks on mõned seetõttu Jehoova teenimise lõpetanud.

4. Mis aitab olla valmis teistele andestama? (Efesl. 4:32.)

⁴ Mida sa saad teha, et olla valmis selleks, kui mõni usukaaslane sind solvab? Võiksid proovida igal võimalusel rakendada nõuannet, mis on tekstis Efeslastele 4:32 (loe). Kui püüad olla lahke ja osavõtlik, aitab see konflikte vältida. Samuti võiksid võtta endale eesmärgiks kiiresti andeks anda, kui keegi on sind solvanud. Mis aitab sul seda teha? Mõtiskle selle üle, kui tihti ja kui varmalt Jehoova sulle on andestanud. (Matt. 6:12.)

5. Milline piibli põhimõte aitab teistele andestada? (Õpet. 19:11; vaata ka pilte.)

⁵ Loe Õpetussõnad 19:11. Kui püüame teisi mõista, ei ärritu me nende peale nii kergesti. See piiblitekst on aidanud Rimat, kes on olnud ristitud vaid mõne aasta. Ta räägib: „Kui mõni vend või õde ütleb või teeb midagi, mis mind haavab, meenutan teksti Õpetussõnad 19:11. Mõtlen nende olukorrale ja taustale ning sellele, mis võis panna neid niimoodi toimima. Samuti kutsun neid endaga kuulutama. See aitab mul neid paremini tundma õppida.” Püüa ka sina usukaaslastega lähemalt tuttavaks saada. See aitab sul neid mõista ja sul on kergem neile andestada.

6. Mis aitab teistega häid suhteid hoida?

⁶ Mida sa saad teha, et võiksid vendade-õdedega hästi läbi saada? Püüa otsida neis head. (Vrd Õpet. 10:12; Rooml. 12:10; Filipl. 2:2, 3.) Seda tegi Mark. Pärast ristimist veetis ta usukaaslastega rohkem aega ja seepärast märkas ta üha rohkem ka nende vigu. Kas see sai talle komistuskiviks? Ta sõnab: „Mõistsin, kui tühised on nende vendade-õdede puudused, võrreldes kõige sellega, mida teevad need, kes Jehoovat ei teeni. Otsustasin, et ma ei lase teiste väikestel vigadel end häirida ja püüan keskenduda nende headele omadustele.” Kui sina püüad teha sedasama, aitab see sul hoida teistega häid suhteid.

KUI IGATSED SEDA, MIS JÄI SELJA TAHA

7. Mis võib panna meid igatsema midagi, mille oleme selja taha jätnud?

⁷ Kui sinust sai Jehoova tunnistaja, olid kahtlemata rõõmus, et said Saatana võimu all olevast maailmast välja. Ilmselt ei kujuta sa ettegi, et mõni Jehoova teenija võiks oma endist elu taga igatseda. Ent kui sind tabavad raskused, võid hakata mõtlema mõningatele asjadele, millest pidid loobuma, või isegi neid taga igatsema. (Vrd 4. Moos. 11:4–6.) Näiteks loobusid mõned meist prestiižsest karjäärist, mis nõudis palju aega ja pühendumist. Teised jäid ilma sõpradest, kes keerasid neile selja, kui nad hakkasid piiblit uurima. Mõned jälle said võitu harjumustest, mis pakkusid neile küll naudingut, kuid polnud Jehoovale meelepärased. Oleks väga kurb, kui keegi laseks millelgi, mille ta maha jättis, end Jehoova juurest eemale viia. Mida me saame teha, et mitte pöörduda tagasi selle juurde, millest loobusime?

8. Mida me õpime Aabrahamilt ja Saaralt?

⁸ Piiblis räägitakse jumalateenijatest, kes olid oma elus paljust loobunud ja oleksid võinud hakata sellest puudust tundma. Üheks näiteks on Aabraham ja Saara. Nad kuuletusid Jehoova käsule lahkuda turvalisest Uri linnast ja hakkasid elama telkides. (Heebr. 11:8, 9.) Muidugi võisid neile aeg-ajalt meenuda linnaelu mugavused. Ent kui nad oleksid neile „muudkui mõelnud” või hakanud neid lausa taga igatsema, oleks neil võinud tekkida kiusatus Uri tagasi pöörduda. Aabrahami ja Saara pilk oli aga suunatud ettepoole. (Heebr. 11:15, 16.)

9. Kuidas suhtus Paulus sellesse, mille ta pidi Jehoova teenimise nimel maha jätma? (Filipl. 3:7, 8, 13.)

⁹ Paulus tegi oma elus kannapöörde, et Jehoovat õigel viisil teenida. Enne kristlaseks saamist oli ta auväärse õpetaja Gamaalieli käe all juudi seadust õppinud. (Ap. t. 22:3.) Temast oleks võinud saada prominentne usutegelane. (Gal. 1:13, 14.) Ent ta oli valmis sellisest võimalusest loobuma. Kas tema elu kristlasena oli muretu? Sugugi mitte. Ta koges erisuguseid raskusi, näiteks teda peksti, ta oli sageli vangis ja ta oma kaasmaalased vihkasid teda. (2. Kor. 11:23–26.) Kui ta oleks kogu aeg mõelnud sellele, kui palju lihtsam oli tema elu olnud enne, oleks ta võinud hakata tundma, et tegi vale otsuse. Paulus aga pidas suureks auks võimalust olla Jeesuse järelkäija ja keskendus sellele, milline tulevik teda ees ootab. Ta mõistis, et selle kõrval kahvatuvad kõik raskused. (Loe Filiplastele 3:7, 8, 13.)

10. Mille üle oleks hea mõtiskleda? (Mark. 10:29, 30; vaata ka pilte.)

¹⁰ Mida meie võime sellest õppida? Kui hakkad meenutama seda, millest kristlaseks saades loobusid, mõtle ka sellele, miks sa seda tegid. (Kog. 7:10.) Kõrvuta neid asju, mille sa maha jätsid, kõige heaga, mis sinu elus praegu on. Sul on lähedane sõprussuhe kõikvõimsa Jumalaga. (Õpet. 3:32.) Sul on suur üleilmne usupere. (Loe Markuse 10:29, 30.) Ja sind ootab ees võrratu tulevik. (Jes. 65:21–23.) Kui mõtiskled sageli selle üle, milliseid õnnistusi on sulle toonud see, et teenid Jehoovat, siis on vähem tõenäoline, et hakkad igatsema endist elu.

11. Mida võib Rosemarylt õppida?

¹¹ Rosemary lasi end ristida, kui ta oli 50-ndates. Mida ta tegi, et mitte igatseda seda, millest pidi loobuma? Ta räägib: „Algul tundsin puudust jõuludest, kuna siis oli mu pere alati koos mõnusalt aega veetnud. Mulle meeldis oma lähedastele kingitusi teha ja näha, kuidas laste näod särama löövad, kui nad jõulupuu ümber kinke avavad.” Mis on teda aidanud? Ta ütleb: „Jõulude pidamise asemel kutsun igal aastal eri päeval pere enda juurde, teen neile kingitusi ja räägin neile, miks ma neid kalliks pean.” Lisaks oli Rosemaryl teinegi raskus. „Kui minust sai Jehoova teenija, lõpetasid mu sõbrad minuga suhtlemise. Vahel igatsesin neid väga ja tundsin end üksildasena,” räägib ta.c Et sellistest tunnetest üle saada, kutsus ta erinevaid õdesid kuulutama. Tänu sellele leidis ta uusi sõpru, kellega on saanud väga lähedaseks. Mida me võime Rosemarylt õppida? Sa võid tunda puudust millestki, mis sulle varem rõõmu tõi. Ent sa võid selle asemele leida midagi muud, mis sind rõõmsaks teeb ja mis meeldib ka Jehoovale. (Filipl. 4:8, 9.) Ja pea meeles, Jehoova annab sulle kordades rohkem sellest, millest oled loobunud.

KUI LÄHEDANE HÜLGAB JEHOOVA

12. Mis võib koguduses juhtuda ja miks võib olla raske sellega toime tulla?

¹² Kui sinust sai Jehoova teenija, tundsid ilmselt suurt kergendust, et sa ei ole enam selle rikutud maailma osa, vaid kuulud inimeste hulka, kes püüavad teha seda, mis on õige. (Jes. 65:14.) Ent mõni sinu usukaaslane võib siiski rängalt patustada ja ta võidakse isegi kogudusest välja arvata. (1. Kor. 5:13.) Kuidas see võib sulle mõjuda? Vaatame, mida tundis õde nimega Samar. Ta räägib: „Peagi pärast mu ristimist tegi üks kogudusevanem ränga patu ja ta arvati kogudusest välja. Olin šokeeritud ja oleksin äärepealt Jehoova teenimise lõpetanud, kuna ma ei suutnud uskuda, kuidas kogudusevanem võis niimoodi Jehoova seadust rikkuda ja kogudusele haiget teha.” Muidugi ei peaks me kahtlema selles, et vennad-õed armastavad Jehoovat ja tahavad talle ustavaks jääda. (1. Kor. 13:4, 7.) Ent fakt on see, et igal aastal on neid, kes arvatakse kogudusest välja. Sellega võib olla eriti raske toime tulla, kui nii juhtub mõne sinu pereliikme, sõbra või kellegagi, kellest sa eriti lugu pead.

13. Mida me saame juba praegu teha, et jääda Jehoova ligi ka siis, kui mõni lähedane ta hülgab?

¹³ Mida sa saad juba praegu teha selleks, et jääda Jehoova ligi ka siis, kui juhtub, et mõni su lähedane ta hülgab? Hoia oma suhteid Jehoovaga tugevana. (Jaak. 4:8.) Sinu ustavus talle ei peaks sõltuma kellegi teise omast. Näiteks, kuigi me uurime piiblit ja palvetame sageli just koos pere või kogudusega, tuleb meil seda teha ka omaette. (Laul 1:2; 62:8.)

14. Mida võib õppida Peetruselt? (Joh. 6:66–68.)

¹⁴ Tasub mõelda ka sellele, kuidas Peetrus reageeris, kui paljud teised jüngrid lõpetasid Jeesuse järgimise, kuna ei saanud ühest tema õpetusest aru. Kuigi ka Peetrus ei pruukinud Jeesuse sõnu mõista, jäi ta siiski tema juurde. (Loe Johannese 6:66–68.) Miks? Talle polnud tähtis mitte see, mida teised teevad, vaid see, mida Jeesus oli õpetanud. Kuigi ka tänapäeval on neid, kes kogudusest lahkuvad, hoia alati meeles, et just see on organisatsioon, mille kaudu sa leidsid tõe. See tõde on ikka sama väärtuslik, hoia sellest kinni! Samar, kellest eespool juttu oli, ütleb: „Tuletan endale alati meelde, et ma ei saa ühe inimese valede tegude põhjal teha järeldust terve koguduse või organisatsiooni kohta. Ja sõltumata sellest, mida inimesed teevad, on Jehoova ikka seesama.”

15. Mida sa Emily loost kõrva taha panid?

¹⁵ Emilyt tabas vaid nädal pärast ristimist ränk hoop. Tema ema jättis pere maha ning arvati kogudusest välja. Emily räägib: „Ma poleks kunagi uskunud, et midagi sellist võiks juhtuda. See on olnud minu elu kõige suurem katsumus ja ma igatsen oma ema tohutult.” Mis on aidanud tal toime tulla? Ta ütleb: „Ma pole üksi. Mu isa hoolitseb minu eest hästi ja vennad-õed koguduses on olnud mulle otsekui pere eest. Kuna igaühel meist on probleeme, on väga oluline hoida teistega lähedasi suhteid ja üksteisele toeks olla.” (1. Peetr. 5:9.) Pole aga vaja oodata raskusi, et usukaaslastega lähedaseks saada. Tee seda juba praegu. Kui siis midagi juhtub, on vennad-õed sinu jaoks olemas.

16. Mida meil tuleks meeles hoida? (Vaata ka pilti.)

¹⁶ Pea ka meeles, et Jehoova manitseb neid, keda ta armastab. (Heebr. 12:6.) Ta soovib, et kõik, kes on kogudusest välja arvatud, tuleksid tema juurde tagasi. (2. Peetr. 3:9.) Niisiis, kui see on juhtunud mõnega sinu lähedastest, võid olla kindel, et kogudusevanemad teevad kõik, mis nende võimuses, et aidata tal suhted Jehoovaga korda seada. (2. Tim. 2:24, 25.)

17. Miks meil pole põhjust raskusi ülemäära karta?

¹⁷ Arutasime vaid kolme raskust, millega võid pärast ristimist silmitsi seista. Kuigi mõni neist võib tunduda eriti hirmutav, pole sul põhjust üleliia muretseda. Sa saad palju ära teha, et nendeks valmis olla. Samuti ära unusta, et sinu kõrval on Jehoova. Ta on sind juba aidanud ja tahab seda teha igavesti. (1. Peetr. 5:10.) Ta annab sulle jõudu, et võiksid mistahes katsumustega toime tulla. Ja kui võtad tema abi vastu, ei saa miski sind temast lahutada. (Laul 119:165; Rooml. 8:38, 39.)