30. MÄRTS – 5. APRILL 2026
LAUL 76 Kuis ennast tunned sa?
Õpeta tõde oskuslikult
„Jehoova, tõe Jumal.” (LAUL 31:5)
LÜHIÜLEVAADE
Vaatame, kuidas rääkida piibli tõest nii, et sel oleks võimalikult head tulemused.
1. Mida meil tuleb teha, et olla Jehoova pere liige?
KUI kohtume mõne Jehoova teenijaga, keda me ei tunne, küsime teineteiselt tavaliselt: „Kuidas sa tõde kuulsid?” Mõned võivad öelda, et nad on tões üles kasvanud, teised aga, et nad kuulsid tõest alles täiskasvanuna. Me räägime nii, kuna piibli tõde mõjutab kogu meie elu. Me teame, et selleks et olla Jehoova pere liige, tuleb meil tõde armastada ja selle järgi elada. Muu hulgas tähendab see, et oleme ausad nii oma sõnades kui tegudes. (Laul 15:1–3.)
2. a) Milline maine Jeesusel oli? b) Millist mõju pidi Jeesuse õpetus tema enda sõnul inimestele avaldama?
2 Jeesus rääkis alati tõtt. Isegi tema vastased pidid tunnistama, et ta räägib asjadest nii, nagu need on, ja seda ka siis, kui see kuulajatele ei meeldi. (Matt. 22:16.) Jeesus kirjeldas, milline mõju on tema õpetusel inimestele, öeldes: „Ma olen tulnud tekitama lõhet mehe ja ta isa vahele, tütre ja ta ema vahele, minia ja ta ämma vahele.” (Matt. 10:35.) Muidugi ei tahtnud ta, et sõnum, mida tema ja ta jüngrid kuulutasid, lahkhelisid tekitaks. Ent ta teadis, et see on paratamatu. (Matt. 23:37.) Samuti mõistis ta, et tema õpetus jagab inimesed kahte rühma: ühed armastavad piibli tõde, teised aga mitte. (2. Tess. 2:9–11.)
3. Mida me selles artiklis arutame?
3 Nagu Jeesus, püüame meiegi olla alati ausad ja rääkida tõtt isegi siis, kui teised meisse seetõttu halvasti suhtuvad. Samuti kuulutame ja õpetame inimestele piibli tõde, kuigi see ei pruugi mõningatele meeldida. Kas see aga tähendab, et me ei pea üldse mõtlema, kuidas ja millal tõest rääkida? Seda mitte. Selles artiklis arutame, mida me saame teha, et kuulutada piibli sõnumit lahkelt ja taktitundeliselt ning sobival ajal. Samuti vaatame, mis peaks ajendama meid tõest rääkima. Alustame aga sellest, kust ja kuidas seda leida.
KUST JA KUIDAS TÕDE LEIDA
4. Miks võib öelda, et Jehoova on tõe Jumal?
4 Tõde lähtub Jehoovalt. Kõik, mida ta on öelnud, sealhulgas selle kohta, mis on õige ja mis vale, on tõene. (Laul 19:9; 119:142, 151.) Ka kõik see, mida ta on tõotanud tuleviku kohta, läheb vääramatult täide. (Jes. 55:10, 11.) Jehoova peab alati oma sõna. (4. Moos. 23:19.) Ja piiblis öeldakse lausa, et tal on võimatu valetada. (Heebr. 6:18.) Seepärast pole ime, et teda nimetatakse tõe Jumalaks. (Laul 31:5.)
5. Miks pole raske tõe Jumalat tundma õppida? (Ap. t. 17:27.)
5 Kuigi mõned väidavad vastupidist, pole Jehoovat, tõe Jumalat, raske tundma õppida. (Rooml. 1:20.) Kõikjal meie ümber on rohkelt tõendeid tema olemasolu kohta. Kui Paulus rääkis Ateenas mõnede Kreeka haritlastega, ütles ta neile, et Jumal tahab, et inimesed ta leiaksid, ja et ta pole „kaugel mitte ühestki meist”. (Loe Apostlite teod 17:27.) Jehoova lausa tõmbab enda juurde ausameelseid inimesi, kes tahavad tema kohta tõde teada. (Joh. 6:44.)
6. a) Millised on mõned tõed, mis piiblis kirjas on? b) Miks on sinul hea meel, et sa neid tõdesid tead?
6 Üks viis Jehoovat tundma õppida on uurida piiblit. Mehed, kes selle kirja panid, tegid seda püha vaimu mõjutusel. (2. Peetr. 1:20, 21.) Niisiis võime olla täiesti kindlad, et piiblis on kirjas tõde ja see on usaldusväärne. Näiteks võime uskuda loomislugu. (1. Moos. 1:1, 26.) Ja me võime usaldada piibli selgitusi selle kohta, miks on nii palju kannatusi ning miks me oleme patused ja sureme. (Rooml. 5:12; 6:23.) Meil pole põhjust kahelda ka selles, et Jehoova heastab oma poja kaudu kogu kahju, mida Saatan, vale isa, on tekitanud. (Joh. 8:44; Rooml. 16:20.) Samuti on piiblis kirjas, et Jeesus teeb lõpu kurjusele, äratab üles surnud ning et tema juhtimise all saab maast paradiis ja inimesed saavad täiuslikuks. Me teame, et see läheb täide. (Joh. 11:25, 26; 1. Joh. 3:8.) Jehoova on andnud meile aulise võimaluse tõde teada ja sellest teistelegi rääkida. (Matt. 28:19, 20.)
RÄÄGI ÕIGEL AJENDIL
7., 8. Miks on oluline, mis ajendil me tõtt räägime ning piibli tõde õpetame? Too näide. (Mark. 3:11, 12; vaata ka pilte.)
7 Nagu varem nägime, tuleb meil rääkida tõtt, kui soovime olla Jehoova pere liikmed. Ent me ei saa olla talle meelepärased, kui me ei tee seda õigel ajendil. Vaatame üht lugu Jeesuse teenistusest, mis seda näitab. (Loe Markuse 3:11, 12.) Kui Jeesus oli Galilea mere kaldal kuulutamas, kogunes tema ümber suur rahvahulk. Rahva seas oli ka deemoneist vaevatud inimesi, kes heitsid Jeesuse ette maha ja hüüdsid: „Sina oled Jumala poeg!” Miks nad Jeesuse kohta tõtt rääkisid? Nad võisid püüda kuulajate usaldust võita, et neid hiljem Jehoovast eemale meelitada. See, mis nad ütlesid, oli küll tõene, kuid nad rääkisid isekal ajendil. Jeesus aga ei lasknud end lollitada ega endale mett moka peale määrida. Ta hoopis keelas neil temast rääkida.
8 Mida võib sellest loost õppida? Jehoova jaoks on väga oluline, miks me tõtt räägime. Ja ka siis, kui teistele tema kohta tõde õpetame, tuleks meil seda teha armastusest tema vastu ja tuua kogu au talle, mitte iseendale. (Matt. 5:16; vrd Ap. t. 14:12–15.)
Piiblikursust juhatades hoia alati tähelepanu keskpunktis Jehoova (Vaata lõike 7 ja 8.)
9. Mida me ei tohiks teha ja miks?
9 Vaatame veel üht olukorda, kus me ei tohiks end esile tõsta. Oletame, et üks vastutav vend on usaldanud mõnele vennale konfidentsiaalset infot, ent too räägib sellest teistele. Kui need hiljem näevad, et see, mida vend rääkis, vastab tõele, võib see neile muljet avaldada ja nad võivad mõelda, et küll ta on tähtis asjapulk ja teab ilmselt veel palju muudki. See võib küll tõsta tema mainet teiste silmis, ent Jehoovale see heameelt ei tee. (Õpet. 11:13.) Ja seda mitte ainult sellepärast, et ta rääkis välja midagi, mida poleks tohtinud, vaid ka sellepärast, et kuigi ta rääkis tõtt, tegi ta seda valel ajendil.
RÄÄGI ÕIGEL VIISIL
10. Milline on lahke kõne? (Kol. 4:6.)
10 Loe Koloslastele 4:6. Paulus ütles Kolossa kristlastele: „Teie sõnad olgu alati lahked.” Algkeelne fraas kannab endas mõtet kõnest, mis on kuulajale kasulik ja tarvilik, ent samas ka paitab kõrvu.
11., 12. Miks on oluline, kuidas me inimestele tõde õpetame? Too näide. (Vaata ka pilte.)
11 Teistele tõde õpetades on meil vaja järgida Pauluse nõuannet ja rääkida lahkelt. Piiblis öeldakse, et selles sisalduvad tõed on otsekui terav mõõk, mis suudab eraldada hinge ja vaimu ehk paljastada inimese sisimad tunded ja ajendid. (Heebr. 4:12.) Ent kui me ei kasuta seda oskuslikult, on suurem tõenäosus, et solvame vestluskaaslast ja põhjustame lahkheli. Kuidas see võib juhtuda?
12 Oletame, et kohtud kuulutustööl siira mehega, kes palvetab kujude poole ning kellele meeldib perega jõule ja lihavõtteid tähistada. Muidugi võiksid talle piibli abil näidata, kui rumal on elutute kujude poole palvetada ning tõestada, et jõulud ja lihavõtted on paganlikud pühad. (Jes. 44:14–20; 2. Kor. 6:14–17.) Kui aga teeksid seda esmavestluse ajal, siis räägiksid küll tõtt, kuid ei saa kuidagi öelda, et see oleks piibli oskuslik kasutamine.
Kuidas piibli tõde oskuslikult õpetada? (Vaata lõike 11 ja 12.)a
13. Kuidas me saame oma sõnu soolaga maitsestada?
13 Paulus ütles ka, et meie sõnad peaksid olema soolaga maitsestatud. Ta ei mõelnud, et peaksime püüdma piibli tõdesid inimese järgi kohandada või neid kuidagi varjata. Ta pidas silmas hoopis seda, et meil tuleks rääkida tõest viisil, mis kuulajale nii-öelda maitseks. (Iiob 12:11.) See ei pruugi olla kerge. Just nagu toitu tehes võime arvata, et see, mis maitseb meile, maitseb ka teistele, võime mõelda, et see, kuidas me räägime, meeldib kõigile. Nii see aga pole. Näiteks on mõnedes kultuurides tavaks, et inimesed väljendavad end väga otsekoheselt ja seda ka eakatega vesteldes. Teistsuguse kultuuritaustaga inimesele võib see olla vastuvõetamatu või lausa solvav. Paulus ütles, et me peaks teadma, „kuidas igaühele vastata”. See tähendab, et me ei peaks rääkima nii, nagu meile endile sobiv tundub või nagu on meie kultuuris kombeks, vaid meil tuleks arvestada oma kuulajaga.
RÄÄGI ÕIGEL AJAL
14. Miks ei õpetanud Jeesus jüngritele kõiki tõdesid, mida ta teadis?
14 Jeesus rääkis oma jüngritega alati lahkelt ja õpetas neile paljusid asju. (Mark. 6:34.) Samas ei püüdnud ta neile õpetada kõike, mida ta ise teadis. Ta mõistis, et pole veel õige aeg neile teatud tõdesid avaldada, ning ütles: „Mul on teile veel palju öelda, aga te ei suuda seda kõike praegu vastu võtta.” (Joh. 16:12.) Mida me võime sellest õppida?
15. Kas meil on vaja piibliõpilasele kohe kõike õpetada? Selgita. (Õpet. 25:11; vaata ka pilti.)
15 Ka meie ei peaks püüdma õpetada piibliõpilasele korraga kõike, mida me teame. Meil tuleks arvestada tema olukorraga, justnagu Jeesus seda tegi. Mõtle veelkord mehele, kellele meeldib koos perega jõule ja lihavõtteid tähistada. Me teame, et need pühad on paganliku algupäraga ega meeldi Jehoovale. Oletame aga, et sa hakkad selle mehega piiblit uurima nädal-kaks enne jõule. Kas see oleks tema suhtes lahke, kui näitaksid talle, mida piibel paganlike pühade kohta räägib, ja ootaksid, et ta lõpetaks kohe nende tähistamise? On tõsi, et mõned õpilased hakkavad kiiresti õpitut ellu rakendama. Teised võivad vajada rohkem aega, et elus muudatusi teha. Me saame aidata oma piibliõpilasel vaimselt kasvada, kui ütleme talle, mida tal on vaja teada, just õigel ajal ehk siis, kui ta on valmis seda vastu võtma. (Loe Õpetussõnad 25:11.)
Jeesuse eeskuju aitab sul otsustada, millal mingist piibli tõest rääkida ja kui põhjalikult seda teha (Vaata lõiku 15.)
16. Kuidas me saame aidata piibliõpilastel tõeteel edasi käia?
16 Vähesed asjad toovad meile sama palju rõõmu kui võimalus aidata teistel tõde tundma õppida. Me saame aidata piibliõpilastel tõeteel edasi käia, kui püüame olla neile heaks eeskujuks. (3. Joh. 3, 4.) Niisiis, näidaku sinu otsused, et sa tõesti usud Jehoova tõotusi. Olgu sinu sõnad mitte ainult tõesed, vaid öeldud ka õigel ajendil. Räägi piibli tõdedest lahkelt ja leebelt, tee seda sobival ajal ning too selle eest kogu au Jehoovale. Kui seda kõike teed, tõendab see, et kuulud tõe Jumalale.
LAUL 160 Rõõmusõnum kõigile
a PILTIDE SELGITUS. Esimesel pildil näeb vend huvilise kodus jõulupuud ja näitab talle artiklit, mis räägib jõulude algupärast. Teisel pildil näitab ta talle artiklit, kus on häid soovitusi isadele. Kumb vestlus lõppeb paremini?