Kõigil on oma osa uute jüngrite tegemises
1 Mitte ükski inimene ei saa jüngriks vaid tänu ühe inimese pingutustele. Jehoova kasutab meid kõiki oma ”kaastöölistena”, et aidata piibliõpilastel vaimselt kasvada (1. Kor. 3:6—9). Me ei aita uusi huvilisi üksnes seeläbi, kui esitame koosolekutel südamesttulevaid kommentaare, vaid ka oma hea käitumisega, mis annab ilmselget tunnistust sellest, et Jumala vaim mõjutab meie elu (Joh. 13:35; Gal. 5:22, 23; Efesl. 4:22, 23). Mida me veel huviliste heaks teha saame?
2 Kogudusena. Me kõik võime ilmutada huvi nende vastu, kes tulevad koosolekule, tervitades neid soojalt ning vesteldes nendega enne ja pärast koosolekut. Üks mees meenutab oma esimest kokkupuudet kogudusega: ”Kohtasin ühe päeva jooksul rohkem siiraid ja armastavaid, kuid mulle täiesti võõraid inimesi, kui kogu varasema elu jooksul, mil olin lapsest saadik käinud kirikus. Mulle oli selge, et olen leidnud tõe.” Ta ristiti seitse kuud pärast seda, kui ta esimest korda koosolekul käis.
3 Kiida siiralt piibliõpilast, kui ta vaimselt edeneb. Kas ta on kogenud vastupanu? Kas ta käib korrapäraselt koosolekutel? Kas ta võttis julguse kokku ja vastas? Kas ta astus teokraatlikku kooli või sai kuulutajaks? Kiida teda edusammude eest, see kosutab ja julgustab teda (Õpet. 25:11).
4 Piibliuurimise juhatajana. Mõned kuulutajad on aidanud oma piibliõpilastel teiste koguduseliikmetega tuttavaks saada, kui on kutsunud teisi kuulutajaid oma uurimisele kaasa. Kutsu õpilast koosolekutele nii pea kui võimalik. Kui ta hakkab koosolekutel käima, tutvusta teda kindlasti teistele. Kas ta võitleb mõne halva harjumusega, näiteks suitsetamisega? Kas keegi tema peres on vastu sellele, et ta uurib? Teda võib julgustada see, kui saab rääkida mõne kuulutajaga, kel oli sarnane olukord, kuid sai sellest võitu (1. Peetr. 5:9).
5 Uued huvilised vajavad koguduse toetust. Me kõik võime olla abiks, et aidata neil vaimselt edeneda, olles neist siiralt huvitatud.