Räägi Jumala Sõna kartmatult
1 Kas sa vahel pelgad rääkida oma usust, kui sul selleks avaneb võimalus koolis või tööl? Kas sul on raske anda eraviisil tunnistust oma sugulastele ja naabritele või inimestele, keda sa ei tunne? Mis aitaks meil kõigil kasutada iga sobivat võimalust, et ”kartmatult rääkida Jumala Sõna”? (Filipl. 1:14.)
2 Ära hoia end tagasi. Kas sa kõhkleksid astuda välja oma parima sõbra või sugulase kaitseks, kui teda alusetult süüdistatakse? Meie parimast sõbrast Jehoovast on inimajaloo algusest peale loodud täiesti vale ettekujutus. Meil on harukordne võimalus anda tunnistust oma suurest Jumalast (Jes. 43:10—12). Südamesttulev armastus Jehoova vastu aitab meil piinlikkusest või hirmust võitu saada ning ajendab meid teistele julgelt tõest rääkima ja end mitte tagasi hoidma (Ap. t. 4:26, 29, 31).
3 On tähtis meeles pidada, et me kuulutame head sõnumit. See toob neile, kes seda kuulda võtavad, kestvat kasu. Meil aitab julgelt kuulutada ka see, kui me ei keskendu niivõrd iseendale või meie vastastele, vaid mõtleme sellele, kui oluline on teha kuulutustööd.
4 Teiste eeskuju. Me võime ammutada julgustust nende ustavast eeskujust, kes kõnelesid Jumala sõna kartmatult. Näiteks andis Eenok julgelt teada Jehoova kohtuotsusest jumalakartmatute patustajate suhtes (Juuda 14, 15). Noa kuulutas ustavalt inimestele, kes olid ükskõiksed (Matt. 24:37—39). Esimesel sajandil elanud kristlased, kes olid ”kirjatundmatud ja õppimatud”, jätkasid kuulutamist, hoolimata tugevast vastupanust (Ap. t. 4:13, 18—20). Ajakirjades ”Vahitorn” ja ”Ärgake!” on sageli ilmunud elulugusid tunnistajatest, kes nüüdisajal on tänu usule Jehoovasse saanud üle inimkartusest ja hakanud innukalt evangeeliumi kuulutama.
5 Meid võib innustada see, kui mõtleme nende vanaaja ustavate jumalateenijate peale, kes kohtasid raskusi (1. Kun. 19:2, 3; Mark. 14:66—71). Nad võtsid ”oma Jumalas julguse” kokku ja rääkisid kartmatult. Sedasama võime ka meie teha (1. Tess. 2:2).