Kyrillos ja Methodios – piiblitõlkijad, kes lõid tähestiku

„Meie rahvas on ristitud, kuid meil pole ühtki õpetajat. Me ei mõista ei kreeka ega ladina keelt. ... Me ei saa aru kirjamärkidest ega taipa nende tähendust, seepärast saatke meile õpetajaid, kes saaksid teha meile selgeks Pühakirja sõnad ja nende mõtte.” (Moraavia vürst Rostislav, aastal 862 m.a.j.)

TÄNAPÄEVAL on enam kui 435 miljonile slaavi keelt kõnelevale inimesele piiblitõlked kättesaadavad nende emakeeles.a Neist 360 miljonit kasutab kürillilist tähestikku ehk kirillitsat. Kuid 12 sajandit tagasi polnud nende esivanemate murretel ei kirjakeelt ega tähestikku. Mehed, kes seda olukorda parandada aitasid, olid lihased vennad Kyrillos ja Methodios. Jumala Sõna armastajad tõdevad, et nende kahe venna julged ja novaatorlikud pingutused moodustavad Piibli säilitamise ja levitamise ajaloo huviäratava peatüki. Kes olid need kaks meest ja milliseid takistusi nad kohtasid?

„Filosoof” ja riigimees

Kyrillos (827–869, algse nimega Konstantinos) ja Methodios (825–885) olid pärit Kreekast Thessalonikest ühest aadliperest. Thessalonike oli tol ajal kakskeelne linn, sealsed elanikud rääkisid kreeka keelt ja mingit slaavi keele vormi. Kuna linnas elas palju slaavlasi ja linnaelanikud käisid tihedalt läbi ümberkaudu asuvate slaavi kogukondadega, oli Kyrillosel ja Methodiosel ilmselt võimalus lõunaslaavlaste keelt põhjalikumalt tundma õppida. Üks Methodiose eluloo kirjutaja mainib koguni, et nende ema oli slaavi päritolu.

Pärast isa surma siirdus Kyrillos Bütsantsi keisririigi pealinna Konstantinoopolisse. Seal õppis ta keiserlikus ülikoolis ja käis läbi nimekate haritlastega. Temast sai idamaade prominentseima kiriku Hagia Sophia raamatukoguhoidja, hiljem aga filosoofiaprofessor. Akadeemiliste saavutuste tõttu kutsuti Kyrillost Filosoofiks.

Methodios aga jätkas tol ajal oma isa sarnaselt poliitikukarjääri. Ta oli jõudnud arhondi (valitseja) ametiastmeni Bütsantsi piirialal, kus elas palju slaavlasi. Kuid siis ta lahkus oma ametist ja läks Bitüünia kloostrisse Väike-Aasias. Aastal 855 saabus sinna ka Kyrillos.

Aastal 860 saatis Konstantinoopoli patriarh vennad välismaale misjonäriks. Nad läkitati kasaaride juurde, rahva juurde, kes asus Mustast merest kirdes ning kes kõhkles ikka veel, kas otsustada islami, judaismi või kristluse kasuks. Teel sinna jäi Kyrillos mõneks ajaks Krimmi Hersonesosse. Mõnede õpetlaste arvates õppis ta seal heebrea ja samaaria keelt ning tõlkis heebrea keele grammatika kasaari keelde.

Kutse Moraaviast

Aastal 862 saatis vürst Rostislav Moraaviast (mis asus nüüdisaegse Tšehhi idaosa, Slovakkia lääneosa ja Ungari lääneosa territooriumil) Bütsantsi keisrile Michael III-le palvekirja, millest oli juttu selle artikli alguses, ning palus keisril saata Pühakirja õpetajaid. Moraavia slaavi keelt kõnelevatele kodanikele olid misjonärid Ida-Frangi kuningriigist (nüüdisaegne Saksamaa ja Austria) juba tutvustanud kiriku õpetusi. Rostislav oli aga mures germaani hõimude poliitilise ja vaimuliku mõjuvõimu pärast. Ta lootis, et religioossed sidemed Konstantinoopoliga aitavad hoida tema riiki poliitiliselt ja religioosselt sõltumatuna.

Keiser otsustas saata Moraaviasse Methodiose ja Kyrillose. Hariduse, õpetuskunsti ja keele poolest olid kaks venda selle ülesandega toimetulekuks hästi ette valmistatud. Üks üheksanda sajandi biograaf ütleb, et kui keiser õhutas neid Moraaviasse minema, arutles ta: „Teie mõlemad olete pärit Thessalonikest ja kõik Thessalonike elanikud räägivad puhast slaavi keelt.”

Valmivad tähestik ja piiblitõlge

Kuude jooksul enne lahkumist tegi Kyrillos misjonitööks ettevalmistusi, töötades välja slaavi kirjakeelt. Räägitakse, et tal oli foneetika suhtes terav kõrv. Nii püüdis ta kreeka ja heebrea tähti kasutades leida igale slaavikeelsele häälikule vastava kirjatähe.b Mõned uurijad arvavad, et ta oli kulutanud juba aastaid sellele tähestikule aluse panemiseks. Samuti ei olda veel päris kindlad selles, millise tähestiku Kyrillos täpselt koostas. (Vaata kasti „Kirillitsa või glagoolitsa?”.)

Kyrillos asus samal ajal ka kiiresti Piiblit tõlkima. Pärimuse järgi alustas ta vastloodud alfabeedi najal kreeka keelest slaavi keelde tõlkimist Johannese evangeeliumi esimesest lausest: „Alguses oli Sõna. . . „ Kyrillos tõlkis neli evangeeliumi, Pauluse kirjad ja Laulude raamatu.

Kas ta töötas üksi? Tõenäoliselt aitas teda selles töös Methodios. Raamatus „The Cambridge Medieval History” öeldakse veel: „Ilmselt aitasid [Kyrillost] teised, kes olid esiteks slaavi päritoluga ning peale selle saanud ka kreeka haridust. Kui uurime vanimaid tõlkeid, ... leiame sellest parimaid tõendeid kõrgetasemelisest slaavi keeletajust, mida tuleb seostada kaastöölistega, kes olid ise slaavlased.” Ülejäänud osa Piiblist tõlkis hiljem lõpuni Methodios, nagu me edaspidi näeme.

„Nagu künnivaresed pistriku kallal”

Aastal 863 alustasid Kyrillos ja Methodios oma misjonitööd Moraavias, kus neid ka soojalt vastu võeti. Nende töö hõlmas lisaks piibliliste ja liturgiliste tekstide tõlkimisele veel vastloodud slaavi kirja õpetamist ühele kohalike inimeste rühmale.

Kõik ei läinud aga libedalt. Moraavia frangi vaimulikud seisid raevukalt vastu slaavi keele kasutuselevõtule. Nad hoidsid kinni kolmkeelsuse teooriast, väites, et jumalateenistusel sobib kasutada vaid ladina, kreeka ja heebrea keelt. Lootuses saavutada oma äsjaloodud kirjakeelele paavsti heakskiitu, reisisid vennad 867. aastal Rooma.

Teel olles toimus Kyrillosel ja Methodiosel Veneetsias veel üks kokkupõrge kolmkeelsust pooldavate ladina vaimulike rühmaga. Keskaegne Kyrillose eluloo kirjutaja märgib, et kohalikud piiskopid, preestrid ja mungad olid teda rünnates „nagu künnivaresed pistriku kallal”. Tema jutustuse järgi andis Kyrillos neile vastulöögi kirjakohaga 1. Korintlastele 14:8, 9: „Kui pasun annab segast häält, kes siis hakkab valmistama sõjaks? Nõnda ka teie: kui te keeltega ei räägi arusaadavalt, kuidas siis teatakse, mida räägitakse? Te räägiksite ju tuulde!”

Kui vennad lõpuks Rooma jõudsid, andis paavst Hadrianus II nende slaavi keele kasutusele oma täieliku heakskiidu. Mõni kuu hiljem, kui vennad veel Roomas olid, jäi Kyrillos raskelt haigeks. Vähem kui kahe kuu pärast ta suri, olles 42-aastane.

Paavst Hadrianus II julgustas Methodiost minema tagasi tööle Moraaviasse ja Nitra linna lähikonda (tänapäeval Slovakkia ala). Soovides tugevdada oma mõjuvõimu selles piirkonnas, andis paavst Methodiosele kaasa kirjad, kus ta kiitis heaks slaavi keele kasutamise ja määras Methodiose sealseks peapiiskopiks. Kuid 870. aastal arreteeris frangi piiskop Hermanrich Nitra vürsti Svatopluki abiga Methodiose. Ta pandi kaheks ja pooleks aastaks vangi ühte Kagu-Saksamaa mungakloostrisse. Lõpuks käskis Hadrianus II järeltulija paavst Johannes VIII ta vabastada, seadis ta uuesti tema piiskopkonna üle ja kinnitas taas paavstlikku heakskiitu slaavi keele kasutamisele jumalateenistustel.

Frangi vaimulike vastuseis aga jätkus. Kui Methodiost ketserluses süüdistati, kaitses ta end edukalt ning saavutas lõpuks selle, et paavst Johannes VIII andis välja bulla, milles ta kinnitas selgesõnaliselt slaavi keele kirikus kasutamise õigsust. Nagu praegune paavst Johannes Paulus II on tunnistanud, veetis Methodios oma elu „reise tehes, puuduses, kannatustes, vaenu ja tagakiusamise all ... ning mõnda aega koguni julmas vangistuses”. Kummalisel kombel koges ta seda just nende piiskoppide ja vürstide käe läbi, kes olid Rooma suhtes heatahtlikult meelestatud.

Tõlgitakse kogu Piibel

Hoolimata pidevast vastupanust viis Methodios koos mõne kiirkirjatundjaga lõpule ülejäänud Piibli tõlkimise slaavi keelde. Pärimuse kohaselt tuli ta selle hiigelsuure ülesandega toime kõigest kaheksa kuuga. Makabeide apokrüüfilised raamatud jättis ta aga tõlkimata.

Tänapäeval pole lihtne anda täpset hinnangut Kyrillose ja Methodiose tõlke kvaliteedile. Alles on vaid üksikuid käsikirjalisi koopiaid algse tõlke lähiaegadest. Neid haruldasi varajasi eksemplare uurides täheldavad keeleteadlased, et tõlge oli täpne ja loomutruu. Teoses „Our Slavic Bible” öeldakse, et vendadel „tuli luua palju uusi sõnu ja väljendeid ... Nad tegid kõike seda hämmastavalt täpselt [ja] kinkisid slaavi keelele enneolematult väljendusrikka sõnavara”.

Kestev pärand

Pärast Methodiose surma 885. aastal saatsid frankidest vastased tema jüngrid Moraaviast välja. Need leidsid varjupaiga Böömimaal, Lõuna-Poolas ja Bulgaarias. Niimoodi jätkati Kyrillose ja Methodiose tööd, nii et tegelikult see laienes. Slaavi keel, millele need kaks venda kirjaliku ja jäädavama kuju andsid, levis, arenes ja muutus hiljem mitmekesisemaks. Tänapäeval kuulub slaavi keelerühma 13 keelt ja veel palju murdeid.

Kyrillose ja Methodiose julged pingutused Piibli tõlkimisel on vilja kandnud paljude slaavikeelsete piiblitõlgete kujul, mis on tänapäeval kasutusel. Miljoneile, kes neid keeli räägivad, toob emakeelne Jumala Sõna suurt kasu. Vaatamata tigedale vastupanule on osutunud õigeks sõnad: „Meie Jumala sõna püsib igavesti!” (Jesaja 40:8).

[Allmärkused]

[Kast lk 29]

Kirillitsa või glagoolitsa?

Kyrillose loodud tähestiku olemus on tekitanud suurt poleemikat, sest keelemehed pole kindlad, milline see tähestik oli. Kirillitsaks kutsutav tähestik põhineb täpselt kreeka tähestikul, millele on lisatud tosinajagu tähti, mis märgivad kreeka keeles puuduvaid slaavi häälikuid. Mõningates varasemates slaavi käsikirjades kasutatakse aga hoopis teistsugust kirja, mida tuntakse glagoolitsa nime all, ning paljude õpetlaste meelest on just see kiri Kyrillose loodud. Mõni glagoolitsa täht tundub olevat tulnud kreeka või heebrea kursiivkirjast. Mõni võib veel pärineda keskaegsetest diakriitikutega tähtedest, kuid enamik neist on originaalsed ja keerukad meistriteosed. Glagoolitsa tundub olevat väga ainulaadne ja originaalne looming. Kuid just kirillitsast on arenenud tänapäeva vene, ukraina, serbia, bulgaaria ja makedoonia kiri ning peale nende veel 22 muud keelt, millest mõned ei kuulu slaavi keelte hulka.

[Pilt: kirillitsa ja glagoolitsa tähed]

[Kaart lk 31]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Läänemeri

(Poola)

Böömimaa (Tšehhi)

Moraavia (Ida-Tšehhi, Lääne-Slovakkia, Lääne-Ungari)

Nitra

IDA-FRANGI KUNINGRIIK (Saksamaa ja Austria)

ITAALIA

Veneetsia

Rooma

Vahemeri

BULGAARIA

KREEKA

Thessalonike

(Krimm)

Must meri

Bitüünia

Konstantinoopol (İstanbul)

[Pilt lk 31]

Slaavikeelne Piibel kürillilises kirjas aastast 1581

[Allikaviide]

Piibel: Narodna in univerzitetna knjižnica-Slovenija-Ljubljana