Kas sõna „kristlane” on kaotamas oma tähendust?
MIDA tähendab olla kristlane? Kuidas sa sellele vastaksid? Seda küsiti pisteliselt eri maade inimestelt ning siin võib näha mõningaid nende vastuseid:
„Järgida ja jäljendada Jeesust.”
„Olla hea inimene ja aidata teisi.”
„Võtta vastu Kristus kui Issand ja Päästja.”
„Käia missal, lugeda roosipärga ja osaleda armulaual.”
„Ma arvan, et kristlane ei pea tingimata kirikus käima.”
Isegi sõnaraamatud pakuvad segadusseajaval hulgal definitsioone. Üks väljaanne toob sõna „kristlane” tähendusena kümme alapunkti, alates mõttest, et kristlane on see, kes „usub Jeesusesse Kristusesse või kuulub taolisesse religiooni”, kuni arvamuseni, et kristlane on „kombekas ja meeldiv inimene”. Pole sugugi üllatav, et paljudel on raske selgitada, mida tähendab olla kristlane.
Liberaalne suund
Tänapäeval võib nende hulgas, kes peavad end kristlasteks – isegi samasse kirikusse kuuluvate hulgas –, leida täiesti erinevaid arvamusi sellistes küsimustes nagu Piibli jumalik inspireeritus, evolutsiooniteooria, kiriku sekkumine poliitikasse ja usu levitamine. Sellised kõlblusküsimused nagu abort, homoseksualism ja vabaabielu tekitavad tihtipeale poleemikat. Vaated on hakanud silmanähtavalt liberaalsemaks muutuma.
Näiteks hääletas ühe protestantliku kiriku kohus hiljuti kiriku õiguse poolt „valida homoseksuaalne kirikuvanem oma eestseisusse”, nagu teatab ajakiri „Christian Century”. Mõned teoloogid on avaldanud koguni arvamust, et usk Jeesusesse pole pääste saamisel oluline. Nad usuvad, et juudid, muhameedlased ja teised „võivad samasuguse tõenäosusega taevasse saada [nagu kristlased]”, teatab „The New York Times”.
Püüa kujutada üht kapitalismi pooldavat marksisti või diktatuurirežiimi edendavat demokraati või metsade hävitamist toetavat keskkonnakaitsjat. „Selline inimene pole tegelikult marksist ega demokraat ega keskkonnakaitsja,” võid sa õigustatult väita. Ent kui vaadelda tänapäeva end kristlasteks pidavate inimeste erisuguseid seisukohti, siis võib leida uskumusi, mis on üksteisele risti vastukäivad ja sageli vastuolus ka kristluse rajaja Jeesuse Kristuse õpetustega. Mida räägib see nende kristluse vormi kohta? (1. Korintlastele 1:10.)
Soovil muuta kristluse õpetusi, et need sobiks ajastu vaimuga, on pikk ajalugu. Mida Jumal ja Jeesus Kristus sellistest muudatustest arvavad? Kas saavad mittekristlikke õpetusi toetavad kirikud nimetada end õieti kristlikeks? Neid küsimusi vaatleme järgmises artiklis.