Jumala mõistatused ja tema eesmärk

KUI sa seda ei tea, siis see on seda; kui sa seda tead, siis see pole seda. Mis see on? Mõistatus.

Tänapäeva äärmiselt pragmaatilises ühiskonnas kalduvad inimesed mõistatamist laste mänguks pidama, kuid muistsel ajal oli mõistatus ”intelligentsustest”, märgib ”The Interpreter’s Dictionary of the Bible”. (Võrdle Õpetussõnad 1:5, 6.)

Jehoova ei ole alati oma tahet ja eesmärki selgelt teatavaks teinud, vaid on vahel prohvetlike sõnumite tähendust peitnud analoogiate, salapäraste ”hämarate ütluste” ehk mõistatuste abil, mis tekitavad hämmeldust (Laul 78:2, King James Version; 4. Moosese 12:8, The Emphasized Bible). Kuigi mõistatust tähistavat heebrea sõna kasutatakse Piiblis vaid 17 korda, on Pühakiri tegelikult täis mõistatusi ja õpetussõnu.

Piibli mõistatuste küllus

Teatavasti suutis kuningas Saalomon lahendada ka kõige keerulisema talle esitatud küsimuse või mõistatuse (1. Kuningate 10:1). Kindlasti suutis ta seda tänu Jumala antud tarkusele. Kui on vähegi tõtt muistsete ajaloolaste väidetes, et Saalomon jäi kord mõistatamises võisteldes alla Tüürose kuningale Hiiramile, siis toimus see arvatavasti pärast tema ärataganemist, kui ta Jehoova vaimu oli kaotanud. Ka kohtumõistjale Simsonile meeldisid mõistatused. Kord, kui püha vaim oli võimsasti tema peal, külvas ta just mõistatuse abil hirmu Jumala vaenlaste südameisse (Kohtumõistjate 14:12—19).

Paljud Piibli mõistatused on otseselt seotud Jehoova eesmärkidega. Mõtle näiteks 1. Moosese 3:15 peale. See prohvetikuulutus, mis on aluseks Piibli teemale, on juba iseenesest midagi mõistatuselaadset ehk ”püha saladus” (UM) (Roomlastele 16:25, 26). Lisaks üleloomulikele nägemustele ja ilmutustele nägi apostel Paulus mõningaid Jumala eesmärgi tahke ”tuhmi kujutisena” (1. Korintlastele 13:12; 2. Korintlastele 12:1—4). Ja mida öelda nende lõputute spekulatsioonide kohta ümber salapärase ”metsalise arvu” — ”kuussada kuuskümmend kuus” —, mis äkitselt ja ilma selgitusteta tuuakse esile Ilmutuse 13:18? Kes suudaks lahendada need jumalikud mõistatused ning mis on nende eesmärk?

Pühade saladuste jälile saamine

Paljude jaoks on nägemine meie viiest meelest kõige hinnalisem. Kuid ilma valguseta oleks inimese nägemisvõime üsnagi kasutu. Me oleksime niisama hästi kui pimedad. Sama on lugu ka inimese mõistusega. Sel on imepärane võime asjade omavahelisi seoseid taibata, kasutada loogikat ja lahendada niimoodi keerulisi ülesandeid. Kuid pühade saladuste jälile saamiseks läheb vaja veel midagi. Kuigi paljud võivad Piiblis esitatud mõistatustele lahendusi pakkuda, suudab vaid nende autor Jehoova, valguse Jumal, nende tegeliku tähenduse ilmsiks teha (1. Johannese 1:5).

Kahjuks on inimesed sageli liiga uhked ja sõltumatud, et oodata ära Jehoova vastuseid. Salapärasusest intrigeerituna on mõningad inimesed vaimset virgutust — kuid mitte alati tõde — otsides püüdnud leida selgitusi väljastpoolt Jumala Sõna. Näiteks uuris juudi müstikavool kabala numbrite ja heebrea tähestiku tähtede maagilist tähendust. Teise sajandi gnostikud kasutasid aga hoopis Heebrea ja Kreeka Kirju, et nendest salajasi tähendusi leida.

Kuid lõpuks viisid kõik taolised otsingud neid veelgi sügavamale paganlike kombetalituste ja ebausu maailma, eemale jumalikust tõest. ”Kuna maailm on täis kurjust,” arutlesid gnostikud, ”ei saa selle looja Jahve olla hea Jumal.” Kas tõesti on see parim järeldus, mis võidi välja pakkuda? Kui pealiskaudne on inimese arutluskäik! Pole midagi imestada, et apostel Paulus, kes võitles ärataganejate ideede vastu, mida gnostitsistlikud sektid hiljem arendasid, oma kirjades valjult hoiatas, et ei mindaks ”mitte üle selle, mis on kirjutatud” (1. Korintlastele 4:6).

Valguse heitmine ”hämaratele ütlustele”

Aga miks peaks valguse Jumal üldse kasutama ”hämaraid ütlusi”? Mõistatus on oma olemuselt selline, et paneb proovile inimese kujutlusvõime ja deduktiivsed võimed. Seepärast võib üle kogu Pühakirja tipitud mõistatusi võrrelda garneeringuga hõrgul roal. Mõnikord on neid kasutatud lihtsalt selleks, et äratada kuulajate huvi või ilmestada edasiantavat sõnumit. Sellisel juhul järgnevad neile tavaliselt kohe ka selgitused (Hesekiel 17:1—18; Matteuse 18:23—35).

Jehoova jagab tarkust heldelt, kuid mitte kunagi valimatult (Jakoobuse 1:5—8). Mõtle Õpetussõnade raamatule. See on inspireeritud kogumik paljudest niisugustest peamurdmist tekitavatest ütlustest, mis nii mõnelegi mõistatustena võivad tunduda. Nendest arusaamine võtab aega ja nõuab mõtisklemist. Ent kui paljud inimesed on valmis sedalaadi pingutusi tegema? Tarkus, mida õpetussõnad sisaldavad, on kättesaadav üksnes neile, kes on valmis seda otsima (Õpetussõnad 2:1—5).

Samamoodi kasutas Jeesus tähendamissõnu, et paljastada oma kuulajate südameseisundit. Rahvahulgad tunglesid tema ümber. Neile meeldis kuulata tema lugusid. Neile meeldisid tema imeteod. Ent kui paljud olid valmis oma elustiili muutma ja teda järgima? Kui palju erinesid nad küll Jeesuse jüngritest, kes püüdsid pidevalt mõista Jeesuse õpetusi ja salgasid end hea meelega, et saada tema järelkäijaks! (Matteuse 13:10—23, 34, 35; 16:24; Johannese 16:25, 29.)

Vaata valguse poole

Ühes raamatus märgitakse: ”Näib, et huvi mõistatuste vastu käib käsikäes vaimse ärkamise perioodidega.” Tänapäeval on meil suur eesõigus elada ajal, mil vaimne ”valgus koidab” Jumala rahvale (Laul 97:11; Taaniel 12:4, 9). Kas suudame kannatlikult oodata, mil Jehoova oma ajakava kohaselt meile oma eesmärgid teada annab? Ja mis veelgi tähtsam, kas tegutseme viivitamatult, et muuta oma elu, kui saame teada, kuidas seda täielikumalt Jumala ilmutatud tahtega kooskõlla viia? (Laul 1:1—3; Jakoobuse 1:22—25.) Kui me nii teeme, õnnistab Jehoova meie pingutusi. Nagu prillid parandavad ähmastunud nägemist, seab ka püha vaim kauni mosaiikpildi Jumala eesmärgist meie vaimusilmas selgelt fookusesse ning teravdab sellega meie vaimset nägemist (1. Korintlastele 2:7, 9, 10).

Tõepoolest, Pühakirja mõistatused toovad ülistust Jehoovale kui Jumalale, ”kes paljastab saladusi” (Taaniel 2:28, 29). Lisaks sellele uurib Jehoova läbi inimeste südamed (1. Ajaraamat 28:9). Me ei peaks olema sugugi üllatanud teada saades, et jumalikele tõdedele on alati järk-järgult valgust heidetud (Õpetussõnad 4:18; Roomlastele 16:25, 26). Selle asemel et püüda mõista Jumala sügavusi müstitsismi või pealiskaudse inimtarkuse abil, mis võib osutuda vaid kasutuks, vaadakem kindla usaldusega Jehoova Jumala poole, et tema heidaks tõevalgust oma ”hämaratele ütlustele” ja teeks oma imelised eesmärgid seatud ajal ustavatele teenijatele teatavaks (Aamos 3:7; Matteuse 24:25—27).

[Pildi allikaviide lk 26]

Biblia Hebraica Stuttgartensia, Deutsche Bibelgesellschaft Stuttgart