Saareriik rõõmustab ajaloolise külaskäigu üle
Kuuba on Kariibi mere kaunis saar, mille ajaloos oli hiljaaegu pretsedenditu etapp, mis tõi paljudele vaimset kosutust. 1998. aasta lõpul said selles Lääne-India saarestiku riigis elavad Jehoova tunnistajad kauaoodatud õnnistuse osaliseks. Pärast rohkem kui 30 aastat külastasid seda riiki taas Jehoova tunnistajate juhtiva kogu liikmed, kellega koos saabus veel 15 delegaati. Külastajad olid Austraalia, Austria, Belgia, Itaalia, Puerto Rico, Suurbritannia ja Uus-Meremaa kodanikud.
SEE oli ajalooline sündmus sealsele 82258-le Kuningriigi kuulutajale ja veel 87890 inimesele, kes 1998. aasta kevadel koos nendega Issanda õhtusöömaaega pühitsesid.
1.—7. detsembrini 1998. aastal külastasid Lloyd Barry, John Barr ja Gerrit Lösch Havannas asuvat Peeteli kodu ning võtsid osa mõningatest Kuubas peetud ”Jumala antud elutee” piirkonnakonventidest. Neil oli rõõm kohtuda reisivate kogudusevanematega ning tutvuda lähemalt Kuuba riigiametnikega.
”See oli minu ja mu naise elus üks teokraatlikke kõrgpunkte,” ütles John Barr. ”Meie kallid vennad ja õed Kuubas on tões nii innukad! Kogesin seal, kui suur väärtus on meie ülemaailmne vennaskond!” ”See ajalooline nädal aitas mul paremini mõista, milline on sealsete vendade olukord,” lisas Lloyd Barry.
Viimase viie aasta jooksul on Kuuba Jehoova tunnistajatele antud suurem kummardamisvabadus ning ametnike sõnadest võib järeldada, et nad soovivad seda suundumust alal hoida.
Septembris 1994 hakati Havanna Peeteli kodus trükkimisega tegelema. Taas võisid Jehoova tunnistajad avalikult kokku saada ning majast majja tunnistust anda. Hiljem, 1998. aastal andsid võimud loa 18-liikmelise Jehoova tunnistajate rahvusvahelise delegatsiooni (kuhu kuulus ka kolm juhtiva kogu liiget) külaskäiguks.
Rõõmus kokkusaamine
Kui delegatsioon maabus Havanna José Martí lennuväljal, olid neid külalislahkelt vastu võtmas nii riigiametnike esindus kui rühm Peeteli pere liikmeid, kelle hulgas oli ka vend, kes mäletas viimast juhtiva kogu liikme — Milton Henscheli — Kuuba külastust 1961. aastal. See vend oli siis 12-aastane, nüüd on ta reisiv ülevaataja.
Peeteli kodusse jõudnud delegaate võeti vastu lillesülemitega: gladioolid, roosid, jasmiinid, kollased ja punased krüsanteemid, mis üks vend oli just nimelt selle sündmuse puhuks kasvatanud. Pisaraid oli palju, kui Peeteli pere delegaate tervitas. Seejärel istuti ühiselt lauda, et nautida Kuuba seapraadi, riisi, ube, salatit, tääkliiliat mojo’ga (küüslaugu- ja oliiviõlikaste) ning värskeid puuvilju. Pärast kehakinnitust pidasid kõik juhtiva kogu liikmed ülesehitava kõne Peeteli teenistuse kallihinnalisusest. Vend Löschi sõnavõtt oli iseäranis liigutav, sest ta kõneles hispaania keeles. Sealsesse Peeteli perre kuulub 48 alalist vabatahtlikku töötajat ja 18 ajutist abilist.
Kuigi raamatud ja Piiblid Kuuba vendade jaoks trükitakse Itaalias, tehakse mustvalged ”Vahitorni” ja ”Ärgake!” numbrid valmis kohapeal kahel mimeograafil. Vajaminevate ajakirjanumbrite valmistamine nõuab palju tunde monotoonset käsitsitööd kitsastes tingimustes. Vabatahtlikud töölised hindavad üliväga oma võimalust Jehoovat sel moel teenida (2. Korintlastele 4:7).
Konventide kõrgpunktid
Delegatsiooni 18 liiget jagunesid kolmeks grupiks ning võtsid osa Havannas, Camagüeys ja Holguínis peetud piirkonnakonventidest. Igasse konvendipaika oli kõigil kolmel päeval kutsutud rohkel arvul vendi-õdesid, kelle seas oli ka palju kogudusevanemaid ja pioneere. Kohalikele tunnistajatele öeldi, et tegu on erilise sündmusega, kuid neil polnud aimu, et kohale tulevad juhtiva kogu liikmed. Kujuta, milline üllatus oli näha reede hommikul neid kalleid vendi oma naistega üüribussidest välja astumas!
Konvendid toimusid vabaõhurajatistes, mille vennad olid valitsuse loal ehitanud. Havanna konvendipaigas oli sissepääsu juures ühele kivile uurendatud kiri ”Laul 133:1”. See tuletas vendadele meelde sõnu, mis leiduvad selles piiblisalmis: ”Vaata, kui hea ja armas on see, et vennad ka üheskoos elavad!” Loomulikult valitseski konvendi ajal selles kohas hea ja meeldiv kristliku vennaskonna vaim.
Külastajad tunnustasid kõnede ja intervjuude suurepärast esitust ning olid vaimustatud näidendist, mis põhines Piiblis Taanieli 3. peatükis jutustatud sündmustel, mis leidsid aset muistses Babülonis. Üks õde märkis: ”Kõik näitlejad olid lausa võrratud ja heli oli niivõrd hästi sünkroniseeritud, et ma ei tajunudki, et see oli juba varem lindile salvestatud. [— — —] Õel babüloonlane paistis tõeliselt õel ja kolm heebrealast olid vankumatud ja otsusekindlad.”
Usuasjade ameti esindajad ja teised valitsusametnikud, kes konvente vaatama tulid, kiitsid vendi nende organiseerituse ja hea käitumise eest. Vend Barry väljendas oma siirast tänu Kuuba ametivõimudele lahkuse eest, mida nad olid osutanud külastavatele delegaatidele. Vennad väljendasid oma tänulikkust kõnede eest ja selle eest, et võimud olid konventidel toimuda lubanud, pikaajaliste, sageli mõneminutiliste ovatsioonidega. ”See on rohkem, kui me oskasime oodata — see on väike rahvusvaheline konvent!” ütles üks kristlik pere. ”See on imepärane, sest see on andnud meile tõendi Jehoova suurest väest oma tõotused täide viia.”
Peale selle andsid konvendid teistele inimestele võimaluse Jehoova tunnistajaid paremini tundma õppida. Üks bussijuhtidest käis konvendil nii laupäeval kui ka pühapäeval. Ta ütles, et on kuulnud Jehoova tunnistajate kohta igasuguseid jutte, kuid teab nüüd, et nad on head, rahumeelsed inimesed.
”Need asjad ei unune kunagi”
Kuuba elanikud jäid delegaatidele eriliselt meelde oma südamlikkuse ja sõbralikkuse poolest. Kuubalased on töökad, põhimõttekindlad ja lahked. ”Rohkem kui korra pakkusid võhivõõrad inimesed end meile appi,” ütles üks delegaat.
Delegaatidele avaldas sügavat muljet Kuuba tunnistajate usk, rõõmsameelsus ja armastus. Kuigi nad on kogenud tohutuid raskusi, on nad teinud Jehoova oma ”mäelinnuseks” (Laul 91:2). John Barr ütles: ”Sellel minu esimesel külaskäigul Kuubasse sai mulle osaks nii palju meeldivaid üllatusi — selle maa ilus loodus, inimeste meeldiv temperament, aga ennekõike meie kallite vendade ja õdede puhas ülevoolav rõõm. Ma ei ole kunagi varem kedagi kuulnud Kuningriigi laule nii südamest laulmas ega nii pikki aplause, kui vaimsed tõed puudutavad südant. Need asjad ei unune kunagi. Mälestus neist jääb meile alati kalliks.”
Laul 97:1 ütleb: ”Rõõmustugu saarte hulk!” Kuuba saare Jehoova tunnistajad rõõmustusid tõepoolest oma suurenenud kummardamisvabaduse ja selle rahvusvahelise delegatsiooni ajaloolise külaskäigu üle.
[Pildid lk 8]
Erilistel ”Jumala antud elutee” piirkonnakonventidel Kuubas käis palju perekondi
[Pilt lk 8]
Peeteli kodu taasavati Havannas 1994. aastal
[Pilt lk 8]
Juhtiva kogu liikmed kirjutavad pühendusi riigiametnikele kingitavatesse Piiblitesse