Raši — mõjukas piiblikommentaator

MIS on esimesi heebreakeelseid trükitud raamatuid? See on Pentateuhi (Moosese viie raamatu) kommentaar. See anti välja Itaalias Reggio di Calabrias aastal 1475. Kes oli selle autor? Mees, keda tunti nimega Raši.

Miks sai see kommentaar sellise erakordse au osaliseks? Esra Shereshevsky teatab oma raamatus ”Rashi—The Man and His World”, et Raši kommentaar ”sai tähtsaimaks tekstiks juudi kodus ja õppehoones. Mitte ühtegi teist juudi kirjandusteost pole eales nõnda hinnatud .. [—] On teada enam kui 200 täiendavat kommentaari, mis käsitlevad otseselt Raši Pentateuhi kommentaari”.

Kas Raši kommentaar on mõjutanud vaid juute? Kuigi paljud pole seda märganud, on Raši Heebrea Kirjade kommentaar mõjutanud Piibli tõlkimist läbi sajandite. Kes aga Raši oli ning kuidas ta sai niivõrd mõjukaks?

Kes oli Raši?

Raši sündis Prantsusmaal Troyes’s aastal 1040.a Noormehena käis ta juudi usuakadeemias Reinimaal Wormsis ja Mainzis. Seal õppis ta mõnede Euroopa nimekaimate juudi õpetlaste juures. Umbes 25-aastaselt pidi ta isiklikel asjaoludel Troyes’sse tagasi minema. Kuna Rašid tunnustati juba siis kui silmapaistvat õpetlast, sai ta kiiresti kohaliku juudi kogukonna usuliseks juhiks ning ta rajas oma usuakadeemia. Aja jooksul sai see uus juudi õppekeskus veelgi mõjukamaks, kui olid olnud Raši õpetajate omad Saksamaal.

Sel ajal elasid Prantsusmaa juudid suhtelises rahus ja harmoonias nimikristlastest naabritega, mis võimaldas Rašile oma uuringute teostamiseks suuremat vabadust. Ta polnud siiski vaid teistest kõrvalehoidev õpetlane. Õpetajamainest ja akadeemia juhi seisusest hoolimata teenis Raši elatist veinivalmistajana. Kuna ta tundis hästi tavalisi ameteid, puutus ta lähemalt kokku lihtsate juutidega, mis aitas tal nende olukorda mõista. Troyes’ paiknemiskoht aitas samuti Rašil paljusid asju tähele panna. Asudes otse peamistel kaubateedel, oli see linn otsekui kosmopoliitne keskus, mis võimaldas Rašil hästi tutvuda eri rahvaste käitumisviiside ja tavadega.

Milleks seda kommentaari vajati?

Juute tunti kui raamatu rahvast. Kuid see ”raamat” — Piibel — oli heebrea keeles ning see ”rahvas” rääkis araabia, hispaania, prantsuse, saksa ja paljusid teisi keeli. Enamik juute oli küll lapsepõlves õppinud heebrea keelt, kuid nad ei saanud päris aru paljudest Piibli sõnadest. Lisaks oli rabiinliku judaismi range hoiak sajanditega peletanud inimesed Piibli teksti otsest tähendust uurimast. Piibli sõnade ja salmide kohta oli levinud hulganisti allegooriaid ja legende. Paljud sellised kommentaarid ja lood olid kirjas mahukates kirjutistes koondnimetusega Midraš.b

Raši tütrepoeg rabi Samuel ben Meir (Rašbam) oli samuti piibliõpetlane. Kommentaaris tekstile 1. Moosese 37:2 ütles ta, et ”varasemad kommentaatorid [enne Rašid] .. kippusid pidama jutlusi (derašot), mis oli nendele esmatähtis, [ent] neil polnud tavaks süüvida Piibli teksti tähenduse sõnasõnalistesse sügavustesse”. Seda suundumust kommenteerides kirjutab dr. A. Cohen (”Soncino Books of the Bible” peatoimetaja): ”Rabid kehtestasid tõesti reegli, et iga tõlgendus, mis läheb vastuollu pešat’iga või teksti selge tähendusega, on vastuvõetamatu; tegelikult aga seda reeglit eriti ei arvestatud.” Sellises usulises õhkkonnas tundsid tavajuudid end üsna abitult, kui nad võtsid ette Piibli teksti ja tundsid vajadust mõne selgitava abimaterjali järele.

Raši eesmärk ja meetodid

Raši elueesmärk oli teha Heebrea Kirjade tekst kõikidele juutidele arusaadavaks. Selle saavutamiseks hakkas ta koguma kirjapandud kommentaare eri sõnade ja salmide kohta, mis võisid tema arvates lugejale raskusi valmistada. Oma märkmetes mainib Raši oma õpetajate selgitusi ja toetub omaenda entsüklopeedilistele teadmistele rabiinliku kirjanduse kogu ulatuses. Lingvistilistes uuringutes töötas Raši läbi kõik kättesaadavad allikad. Ta pööras tähelepanu sellele, kuidas masoreetide punktatsioon ja rõhumärgid mõjutavad tekstist arusaamist. Mingi sõna tähendust selgitades viitab ta oma Pentateuhi kommentaaris sageli arameakeelsele tõlkele (Onkelose Targumile). Raši ilmutas paindlikkust ja leidlikkust, kui ta uuris varem avastamata võimalusi eessõnade, sidesõnade, verbi tähenduste ning teiste grammatika ja süntaksi tahkude selgitamiseks. Sellised kommentaarid aitasid oluliselt kaasa arusaamade kujunemisele heebrea keele süntaksist ja grammatikast.

Kontrastina rabiinliku judaismi valitsevatele suundumustele püüdis Raši alati toonitada teksti lihtsat, sõnasõnalist tähendust. Polnud aga võimalik ignoreerida seda tohutut midrašikirjandust, mida juudid niivõrd hästi tundsid. Tähelepanuväärne tunnusjoon Raši kommentaarides on see, kuidas ta suhtub midrašikirjutistesse, mis tihti varjutasid Piibli teksti otsest tähendust.

Kommentaaris tekstile 1. Moosese 3:8 selgitab Raši: ”On palju hagadistlikkec midraše, mis on meie tarkade poolt juba sobivalt koondatud kogumikku Berešit Rabba ja teistesse midrašiantoloogiatesse. Seevastu mind huvitavad ainuüksi salmi otsene tähendus (pešat) ning sellised haggadad, mis selgitavad Pühakirja jutustusi kooskõlas kontekstiga.” Valides välja ja redigeerides vaid selliseid midraše, mis aitasid tema arvates salmi tähendust või konteksti selgitada, jättis Raši välja kõik vastuolu või segadust tekitavad midrašid. Sellise redigeerimistöö tulemusena tutvusid järgmised juudi põlvkonnad peamiselt vaid Raši valitud osadega Midrašist.

Raši tunnustas küll heldelt oma õpetajaid, kuid ei peljanud nendega teist meelt olla, kui tundis, et nende seletused lähevad vastuollu teksti selge mõttekäiguga. Kui ta ei mõistnud mõnda kohta või leidis, et oli varem selgitanud seda ebatäpselt, oli ta valmis seda tunnistama ning mainis isegi juhtumeid, kus tema õpilased aitasid tal tema arusaamist parandada.

Oma ajast mõjutatud

Raši oli täielikult oma aja mees. Üks autor võttis selle kokku nõnda: ”[Raši] suur panus juutidele oli see, et ta mõtestas uuesti lahti kõik asjakohased teemad tol ajal arusaadaval viisil, tehes seda nii selges ja mõistetavas keeles, sellise soojuse ja inimlikkusega, sellise harukordse osavuse ja õpetlaslikkusega, et tema kommentaare hakati austama kui pühakirja ning armastama nagu ilukirjandust. Raši kirjutas heebrea keeles sellise vaimukuse ja elegantsiga, otsekui kirjutanuks ta prantsuse keeles. Kus iganes ta ei leidnud täpset heebrea sõna, kasutas ta selle asemel heebrea tähtedega kirjutatud prantsuse sõna.” Sellised translitereeritud prantsuse sõnad, mida Raši kasutas üle 3500 korra, on saanud vana prantsuse keele filoloogia ja häälduse uurijaile väärtuslikuks allikaks.

Kuigi Raši elu algas suhteliselt rahulikus õhkkonnas, koges ta hilisematel eluaastatel juutide ja nimikristlaste vahelist pingetõusu. Aastal 1096 toimunud esimene ristisõda laastas juudi kogukondi Raši õpingutepaigas Reinimaal. Tuhanded juudid hukati tapatalgutel. Paistab, et sõnumid sellest veresaunast mõjusid Raši tervisele (mis halvenes üha kuni tema surmani aastal 1105). Sellest ajast alates muutusid tema pühakirjakommentaarid märkimisväärselt. Üks silmapaistvaim näide on kommentaar Jesaja 53. peatükile, mis räägib kannatavast Jehoova sulasest. Varem seostas Raši seda teksti Messiaga nii nagu Talmudki. Kuid paistab, et pärast ristisõda arvas ta, et need salmid käivad ebaõiglase kohtlemise all kannatava juudi rahva kohta. See sai pöördepunktiks selles, kuidas juudid seda teksti tõlgendavad.d Seega pööras ristiusu kiriku ebakristlik käitumine paljud, sealhulgas juudid, ära tõest Jeesuse kohta (Matteuse 7:16—20; 2. Peetruse 2:1, 2).

Kuidas ta mõjutas Piibli tõlkimist?

Raši mõju avaldus peagi väljaspool judaismi. Prantsuse frantsiskaanist piiblikommentaator Lyra Nicholas (1270—1349) viitas nii sageli ”rabi Solomoni [Raši]” seisukohtadele, et sai endale hüüdnime ”Solomoni ahv”. Samas mõjutas aga Lyra paljusid kommentaatoreid ja tõlkijaid, sealhulgas ingliskeelse Kuningas Jamesi Piibli tõlkijate eelkäijaid ning reformaator Martin Lutherit, kes tõi pöörde Piibli tõlkimisse Saksamaal. Luther oli Lyrast niivõrd mõjutatud, et üks tollal populaarne värsirida ütles: ”Poleks Lyra mänginud lüürat, poleks Luther tantsinud.”

Rašid mõjutas tugevalt rabiinlik mõtlemine, mis pole kristliku tõega kooskõlas. Ent kuna ta mõistis hästi Piibli heebrea keele termineid, süntaksit ja grammatikat ning püüdis järjekindlalt anda edasi teksti selget, sõnasõnalist tähendust, on Raši kommentaarid oluliseks võrdlusallikaks piibliõpetlastele ja -tõlkijatele.

[Allmärkused]

[Pildi allikaviide lk 26]

Tekst: Per gentile concessione del Ministero dei Beni Culturali e Ambientali