Jehoova käes on pääste

”Meil on Jumal, kes päästab.” (LAUL 68:21)

1., 2. a) Miks võib öelda, et Jehoova käest tuleb pääste? b) Kuidas sa selgitaksid Õpetussõnade 21:31 tähendust?

JEHOOVA toob pääste neile, kes teda armastavad (Jesaja 43:11). Kuulus Iisraeli kuningas Taavet teadis seda omast kogemusest ja laulis südamest: ”Jehoova käes on pääste!” (Laul 3:9). Prohvet Joona ütles sedasama, kui ta suure kala kõhus hardalt palvetas (Joona 2:10).

² Ka Taaveti poeg Saalomon teadis, et Jehoova käest tuleb pääste, nagu nähtub tema sõnadest: ”Hobune seatakse valmis tapluse päevaks, aga võit on Jehoova käes!” (Õpetussõnad 21:31). Muistses Lähis-Idas veised vedasid atra, eeslid kandsid koormaid, inimesed ratsutasid muulade seljas ning hobuseid kasutati sõjas. Ent enne kui iisraellased sisenesid Tõotatud Maale, andis Jumal nende tulevase kuninga kohta käsu, et see ’ei peaks enesel palju hobuseid’ (5. Moosese 17:16). Sõjahobuseid polnud tarvis, sest Jehoova oli oma rahva päästja.

3. Millised küsimused väärivad meie tähelepanu?

³ Suveräänne Issand Jehoova on ”Jumal, kes päästab” (Laul 68:21). See on tõesti julgustav mõte. Aga keda on Jehoova varem päästnud ja kuidas on ta seda teinud?

Jehoova päästab õiglased inimesed

4. Kust me teame, et Jehoova päästab jumalakartlikud inimesed?

⁴ Kõik, kes püüavad elada õiglaselt Jumala pühendunud teenijatena, võivad ammutada lohutust apostel Peetruse sõnadest: ”Issand teab päästa jumalakartlikke kiusatusest, aga ülekohtusi säilitada kohtupäevaks, et neid nuhelda.” Selle mõtte tõestuseks ütles Peetrus, et Jumal ”ei säästnud muistset maailma, vaid varjas ainult õigusekuulutajat Noad, neid kaheksakesi, kui ta laskis tulla veeuputuse jumalatute maailma peale” (2. Peetruse 2:5, 9).

5. Millises olukorras teenis Noa ”õigusekuulutajana”?

⁵ Kujutle ennast olukorda, mis valitses Noa ajal. Maa peal elavad materialiseerunud inglid. Nende sõnakuulmatute inglite järeltulijad kohtlevad inimesi jõhkralt ning ’vägivald täidab maad’ (1. Moosese 6:1—12). Kuid Noa ei lase ennast hirmutada, nii et ta loobuks Jehoovat teenimast. Tema on ”õigusekuulutaja”. Ta ehitab koos perega laeva ja nad ei kõhkle hetkegi, et kurjus kõrvaldatakse nende eluajal. Noa usk mõistab maailma hukka (Heebrealastele 11:7). Tänapäeva olukorrad on analoogsed Noa aja olukordadega ning märgistavad selle kurja maailma viimseid päevi (Matteuse 24:37—39; 2. Timoteosele 3:1—5). Kas sa jääd sarnaselt Noaga ustavaks ning ootad Jehoova päästet, olles õigusekuulutaja ja teenides Jumalat koos tema rahvaga?

6. Kuidas tõendab 2. Peetruse 2:7, 8, et Jehoova päästab õiglased inimesed?

⁶ Peetrus tõi veel tõendeid selle kohta, et Jehoova päästab õiglased inimesed. Ta ütles, et Jumal ”päästis Loti, kes oli õige ja keda üleannetud inimesed piinasid oma kiimalise käitumisega — sest elades nende keskel see õige vaevas päevast päeva oma vaga hinge, nähes ja kuuldes ülekohtusi tegusid” (2. Peetruse 2:7, 8; 1. Moosese 19:1—29). Praegu viimseil päevil on seksuaalne ebamoraalsus saanud miljonitele inimestele eluviisiks. Kas sind sarnaselt Lotiga ’piinab’ see, et nii paljud sinu kaasaegsed ’käituvad kiimaliselt’? Kui see on nii ja kui sa ise käitud õiglaselt, võid olla nende hulgas, kelle Jehoova päästab, kui see kuri maailm hukkub.

Jehoova päästab oma rahva rõhujate käest

7. Kuidas tõendab see, mismoodi Jehoova tegeles iisraellastega Egiptuses, et ta päästab oma rahva rõhujate käest?

⁷ Seni kui see vana maailm eksisteerib, saavad Jehoova teenijad kogeda tagakiusamist ja vaenlaste rõhumist. Kuid nad võivad olla kindlad, et Jehoova päästab nad, sest ta on oma rõhutud rahva varemgi päästnud. Kujutle, et sa oled üks Moosese päevil elavaid iisraellasi ja pead taluma egiptlaste rõhumist (2. Moosese 1:1—14; 6:8). Jumal lööb Egiptust terve rea nuhtlustega (2. Moosese 8:1—10:29). Kui surmakülvav kümnes nuhtlus Egiptuse esmasündinutelt elu võtab, lubab vaarao iisraellastel lahkuda, kuid hiljem kogub ta kokku oma sõjaväe ning kihutab neile järele. Peagi aga hukkub ta koos oma sõdalastega Punases meres (2. Moosese 14:23—28). Kujutle ennast laulmas koos Moosese ja kogu Iisraeliga: ”Jehoova on sõjamees, Jehoova on ta nimi! Vaarao sõjavankrid ja väe ta heitis merre, selle valitud võitlejad uputati Kõrkjameres! Vetevood katsid nad, nad vajusid sügavusse kivina!” (2. Moosese 15:3—5). Praegu viimseil päevil ootab samalaadne hukatus kõiki neid, kes Jumala rahvast rõhuvad.

8., 9. Too Kohtumõistjate raamatust näide selle kohta, et Jehoova päästab oma rahva rõhujate käest.

⁸ Paljude aastate jooksul pärast seda, kui iisraellased jõudsid Tõotatud Maale, mõistsid kohtumõistjad neile õigust. Aeg-ajalt rõhusid Iisraeli teised rahvad, kuid Jumal tõi ustavate kohtumõistjate kaudu oma rahvale vabastuse. Ehkki meiegi võime ’ägada rõhujate ja kallaletungijate käes’, toob Jehoova kindlasti pääste ka meile, kes oleme tema lojaalsed teenijad (Kohtumõistjate 2:16—18; 3:9, 15). Piibli Kohtumõistjate raamat aitab meil selles veendunud olla ning kinnitab meie usku sellesse, et ees ootab suurem pääste, mille Jumal toob oma valitud Kohtumõistja Jeesuse Kristuse kaudu.

⁹ Mingem tagasi aega, millal kohtumõistjana tegutses Baarak. Valekummardamise ja Jumala hukkamõistu tõttu on iisraellased juba kakskümmend aastat äganud Kaanani kuninga Jaabini karmi valitsuse all. Siisera on Kaanani suure sõjaväe pealik. Ei nähta ”kilpi või piiki Iisraeli neljakümnel tuhandel”, ehkki Iisraeli rahvaarv võib olla koguni neli miljonit (Kohtumõistjate 5:6—8). Iisraellased kahetsevad ja kisendavad Jehoova poole. Baarak kogub kümme tuhat meest Taabori mäele, nagu Jumal teda naisprohvet Deboora kaudu käsib, ning Jehoova juhib vaenlase hulgad suursuguse Taabori kõrval asuvasse orgu. Mööda tasandikku ja Kiisoni kuiva jõesängi tulevad mürinal Siisera väehulgad ja üheksasada sõjavankrit. Ent siis algab äge vihmavaling, mis täidab Kiisoni jõesängi suure tulvaveega. Kui Baarak ja tema mehed tormi katte all Taabori mäest alla lähevad, näevad nad hävitustööd, mida teeb Jehoova vallapääsnud viha. Baaraki mehed löövad kohkunud põgenevad kaananlased maha, nii et ükski neist ei pääse. Milliseks hoiatuseks on see juhtum meie rõhujatele, kes söandavad võidelda Jumala vastu! (Kohtumõistjate 4:3—16; 5:19—22.)

10. Miks me võime kindlad olla, et Jumal päästab oma praegusaegsed teenijad kõigi nende rõhujate käest?

¹⁰ Jehoova päästab oma praegusaegsed teenijad kõigi rõhuvate vaenlaste käest, nõnda nagu ta päästis jumalakartliku Iisraeli selle viletsusaegadel (Jesaja 43:3; Jeremija 14:8). Jumal päästis Taaveti ”kõigi ta vaenlaste käest” (2. Saamueli 22:1—3). Kui meidki rõhutakse või kiusatakse taga sellepärast, et oleme Jehoova teenijad, ärgem kaotagem julgust, sest Jumala Messias-Kuningas vabastab meid rõhumise alt. Jah, ta ”päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast” (Laul 72:13, 14). See vabastus on tõesti lähedal.

Jumal päästab need, kes tema peale loodavad

11. Millise eeskuju jättis noor Taavet meile Jehoovale lootmises?

¹¹ Et Jehoova meid päästaks, peame julgelt temale lootma. Taavet lootis julgelt Jumalale, kui ta astus vastu hiiglasele Koljatile. Kujutle seda mürakat kasvu vilistit seismas noorukese Taaveti ees, kes hüüab: ”Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Jehoova, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud! Täna annab Jehoova sind minu kätte, et ma sind maha lööksin ja su pea raiuksin; ja ma annan vilistide sõjaväe laibad täna lindudele taeva all ja metselajaile maa peal, ja kogu maailm saab teada et Iisraelil on Jumal! Ja kogu see väehulk saab teada, et Jehoova ei päästa mitte mõõga ega piigi abil, sest see on Jehoova võitlus.” Peagi lamab Koljat elutuna maas ja vilistid saavad lüüa. On ilmselge, et Jehoova on päästnud oma rahva (1. Saamueli 17:45—54).

12. Miks tasub pidada meeles Taaveti kangelast Eleasarit?

¹² Kui meid taga kiusatakse, on meil ehk tarvis ”võtta julgus kokku” ja usaldada Jumalat tavalisest veelgi rohkem (Jesaja 46:8—13, UM; Õpetussõnad 3:5, 6). Pane tähele, mis juhtus paigas nimega Pas-Dammim. Iisrael on vilistite sõjaväe ees taandunud. Hirm ei valda aga Eleasarit, kes on üks Taaveti kolmest silmapaistvast kangelasest. Ta seisab odrapõllul ja lööb üksipäini vilistid mõõgaga maha. Nõnda ’annab Jehoova suure võidu’ (1. Ajaraamat 11:12—14; 2. Saamueli 23:9, 10). Keegi ei oota meilt, et saavutaksime üksipäini võidu terve sõjaväe üle. Siiski võib juhtuda, et satume üksinda vaenlaste surve alla. Kas me sellises olukorras toetume palvemeelselt Jehoovale, Jumalale, kes päästab? Kas palume tema abi, et me oma kaasusklikke tagakiusajatele välja ei annaks?

Jehoova päästab need, kes jäävad tema ees laitmatuks

13. Miks oli kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis raske jääda Jumala ees laitmatuks?

¹³ Et Jehoova meid päästaks, peame jääma tema ees laitmatuks, nõudku see mistahes hinda. Jumala rahvas koges muistsel ajal mitmesuguseid katsumusi. Mõtle, millisesse olukorda sa oleksid sattunud, kui sa oleksid elanud kümnest suguharust koosnevas Iisraeli kuningriigis. Rehabeami karmuse tõttu olid kümme suguharu loobunud teda toetamast ning moodustanud põhjapoolse Iisraeli kuningriigi (2. Ajaraamat 10:16, 17; 11:13, 14). Selle paljudest kuningatest oli parim Jehu, kuid isegi tema ei käinud ”Jumala käsuõpetuse järgi kõigest oma südamest” (2. Kuningate 10:30, 31). Kuid kümne suguharu kuningriigis oli ka neid, kes säilitasid laitmatuse (1. Kuningate 19:18). Nad ilmutasid usku Jumalasse ja tema oli nendega. Kas sina jääd Jehoova ees laitmatuks ka siis, kui koged usukatseid?

14. Kuidas päästis Jehoova oma rahva kuningas Hiskija päevil ning mis viis selleni, et Babüloonia vallutas Juuda?

¹⁴ Üldlevinud lugupidamatus Jumala Seaduse vastu saatis Iisraeli kuningriigi õnnetusse. Kui assüürlased selle aastal 740 e.m.a. vallutasid, siis kahtlemata põgenes üksikisikuid selle kümnest suguharust Juuda kahe suguharu kuningriiki, kus nad said kummardada Jehoovat tema templis. Juuda 19-st Taaveti soost kuningast olid neli — Aasa, Joosafat, Hiskija ja Joosija — silmapaistvalt Jumalale andunud. Jumalale laitmatu kuninga Hiskija päevil tulid assüürlased Juuda vastu võimsa sõjaväega. Vastuseks Hiskija anumistele lasi Jumal kõigest ühel inglil tappa ühe ööga 185000 assüürlast, andes nõnda võidu oma kummardajatele! (Jesaja 37:36—38.) Kuna Juuda rahvas samuti ei pidanud Seadust ega võtnud kuulda Jumala prohvetite hoiatusi, vallutasid babüloonlased Juuda ning purustasid selle pealinna Jeruusalemma koos sealse templiga aastal 607 e.m.a.

15. Miks oli Babüloni pagendatud juutidel tarvis vastupidavust ja kuidas Jehoova neile viimaks vabastuse tõi?

¹⁵ Pagendatud juutidel läks vaja vastupidavust, et olla Jumala ees laitmatud nende seitsmekümne kurva aasta jooksul, mil nad viibisid Babülonis vangistuses (Laul 137:1—6). Üks märkimisväärne laitmatuse säilitaja oli prohvet Taaniel (Taaniel 1:1—7; 9:1—3). Kui rõõmus võis ta küll olla, kui aastal 537 e.m.a. jõustus Pärsia kuninga Koorese määrus, mis lubas juutidel tagasi Juudamaale pöörduda ja templi uuesti üles ehitada (Esra 1:1—4). Taaniel ja teised pidasid vastu aastaid ja nägid viimaks Babüloni langemist ning Jehoova rahva vabastamist. Selle teadmine peaks aitama vastu pidada ka meil, kes ootame ”suure Baabüloni”, valereligiooni impeeriumi hävingut (Ilmutuse 18:1—5).

Jehoova päästab alati oma rahva

16. Kuidas päästis Jumal oma rahva kuninganna Estri päevil?

¹⁶ Jehoova päästab alati oma teenijad, kui nad on ustavalt tema nime eest väljas (1. Saamueli 12:22; Jesaja 43:10—12). Mingem kuninganna Estri aega, 5. sajandisse e.m.a. Kuningas Ahasveros (Xerxes I) on määranud peaministriks Haamani. Kuna juut Mordokai keeldub Haamani ette kummardamast, satub too raevu ja sepitseb salaplaani Mordokai ja kõigi teiste juutide hävitamiseks Pärsia suurriigist. Ta tembeldab juudid seaduserikkujateks, pakub nende tapmise eest rahalist tasu ja saab loa kasutada kuninga pitserisõrmust, millega ta pitseerib juutide hukkamiskäsu. Ester teeb oma juudi päritolu kuningale julgelt teatavaks ja paljastab Haamani mõrvarliku vandenõu. Varsti puuakse Haaman sellesse puusse, mille ta Mordokai hukkamiseks on lasknud püstitada. Mordokaist saab peaminister, kellel on volitus lubada juutidel ennast kaitsta. Juudid saavutavad oma vaenlaste üle suure võidu (Ester 3:1—9:19). See sündmus peaks tugevdama meie usku sellesse, et Jehoova toob pääste ka oma praegusaegsetele kuulekatele teenijatele.

17. Millist rolli etendas sõnakuulelikkus esimesel sajandil Juudamaal elanud juudi kristlaste pääsemises?

¹⁷ Veel üks põhjus, miks Jumal oma teenijad päästab, on see, et nad kuuletuvad talle ja tema Pojale. Aseta ennast Jeesuse esimese sajandi juudi soost jüngrite olukorda. Jeesus käsib neid: ”Kui te näete Jeruusalemma olevat sõjaväe poolt ümber piiratud, siis tundke, et ta hävitus on ligidal! Siis põgenegu need, kes on Juudamaal, mägedele” (Luuka 21:20—22). Aastad mööduvad ja sa mõtled, millal need sõnad küll täituvad. Siis, aastal 66 m.a.j., puhkeb juudi mäss. Cestius Galluse juhtimisel piiravad Rooma väehulgad Jeruusalemma ümber ja üritavad pääseda templimüürile. Äkitselt nad aga millegipärast taanduvad. Mida juudi kristlased nüüd teevad? Oma teoses ”Kiriku ajalugu” (”Ecclesiastical History”, III raamat, V peatükk, 3) ütleb Eusebios, et nad põgenesid Jeruusalemmast ja Juudamaalt. Nad jäid ellu, sest nad võtsid kuulda Jeesuse prohvetlikku hoiatust. Kas sina osutad sama kiiresti vastukaja Pühakirjal põhinevale juhatusele, mida annab ’ustav majapidaja’, kes on seatud kogu Jeesuse ”vara” üle? (Luuka 12:42—44.)

Pääste igaveseks eluks

18., 19. a) Millise pääste tegi Jeesuse surm võimalikuks ja kelle jaoks? b) Mida oli apostel Paulus kindlalt otsustanud teha?

¹⁸ Jeesuse hoiatuse kuuldavõtmine päästis Juudamaal elanud juudi kristlaste elu. Jeesuse surm aga annab ”kõigile inimestele” võimaluse saada päästetud igaveseks eluks (1. Timoteosele 4:10). Inimkond hakkas vajama lunastust pärast seda, kui Aadam pattu tehes kaotas oma eluõiguse ning müüs kogu inimsoo patu ja surma orjusesse (Roomlastele 5:12—19). Loomohvrid, mida toodi Moosese Seaduse all, katsid patte üksnes sümboolselt (Heebrealastele 10:1—4). Kuna Jeesusel ei olnud inimisa ja Jumala püha vaim ilmselt ’varjas’ Maarjat Jeesuse eostumise hetkest kuni tema sünnini, ei pärinud Jeesus pattu ega ebatäiust (Luuka 1:35; Johannese 1:29; 1. Peetruse 1:18, 19). Kui ta laitmatu täiusliku inimesena suri, ohverdas ta oma täiusliku elu selleks, et inimkond orjusest välja osta ja vabastada (Heebrealastele 2:14, 15). Kristus ”andis iseenese lunastushinnaks kõikide eest” (1. Timoteosele 2:5, 6). Kõik ei haara kinni sellest päästekorraldusest, kuid nendel, kes selle usus vastu võtavad, laseb Jumal sellest kasu saada.

¹⁹ Kui Kristus esitas taevas Jumalale oma lunastusohvri väärtuse, ostis ta Aadama järelsoo vabaks (Heebrealastele 9:24). Nõnda saab Jeesus endale pruudi, kelle moodustavad tema 144000 võitud järgijat, kui nad on taevasse üles äratatud (Efeslastele 5:25—27; Ilmutuse 14:3, 4; 21:9). Temast saab ka ”Igavene Isa” neile, kes tunnustavad tema ohvrit ja saavad igavese elu maa peal (Jesaja 9:5, 6; 1. Johannese 2:1, 2). See on tõesti armastav korraldus! Pauluse hindamine selle vastu ilmneb tema teisest inspireeritud kirjast Korintose kristlastele, nagu me näeme järgmisest artiklist. Paulus oli kindlalt otsustanud, et miski ei või takistada teda inimesi aitamast — aitamast neil haarata kinni Jehoova imelisest korraldusest, mille kaudu on võimalik saada päästetud igaveseks eluks.

Kuidas sa vastaksid?

◻ Milliseid tõendeid leidub Pühakirjas selle kohta, et Jumal päästab õiglased inimesed?

◻ Kust me teame, et Jehoova päästab need, kes temale loodavad ja laitmatuks jäävad?

◻ Millise korralduse on Jumal teinud, et päästa inimesi igaveseks eluks?

[Pilt lk 12]

Taavet usaldas Jehoovat, ”Jumalat, kes päästab”. Kas sina teed sedasama?

[Pilt lk 15]

Jehoova päästab alati oma rahva, nagu ta seda tõestas kuninganna Estri päevil