Milline on ainuke piibliline alus, mis lubab kristlasel abielu lahutada?
OMA mäejutluses sõnas Jeesus Kristus: ”On öeldud, et kes iganes oma naise enesest lahutab, see andku temale lahutuskiri. Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutakse, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu” (Matteuse 5:31, 32). Samuti siis, kui Jeesus oli selgitanud variseridele, et Moosese Seaduses antud võimalus oma naisest end lahutada ei ole ”algusest” nõnda olnud, ütles ta: ”Aga ma ütlen teile: kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast ja võtab teise, see rikub abielu” (Matteuse 19:8, 9). Tänapäeval tehakse üldiselt vahet mõistete ”hooraja” ja ”abielurikkuja” vahel. Hooraja käib praegusajal vallalise inimese kohta, kes vabatahtlikult on olnud seksuaalsuhetes vastassoost isikuga. Abielurikkuja on abielus inimene, kes on olnud vabatahtlikult seksuaalsuhetes vastassoost isikuga, kes ei ole tema seaduslik abikaasa. Kuid sõna ”hoorus” on tõlgitud kreeka sõnast por·neiʹa, mis hõlmab igasuguseid lubamatuid seksuaalvahekordi väljaspool Pühakirja normidele vastavat abielu. Seega näitavad Jeesuse sõnad Matteuse 5:32 ja 19:9, et ainuke alus lahutuseks, mis abielusideme ka tõesti katkestab, on ühe abielupoole toime pandud por·neiʹa. Kristuse järelkäija võib seda lahutuskorraldust soovi korral kasutada ja pärast taolist lahutust on ta vaba abielluma kõlvulise kristlasega (1. Korintlastele 7:39).
Ebamoraalsed seksuaalsuhted abieluinimese ja temaga samast soost isiku vahel (homoseksualism) on jälgid ning vastikud. Niisugused oma teguviisi mitte kahetsevad inimesed ei päri Jumala Kuningriiki. Muidugi mõistab Pühakiri hukka ka loomapilastuse (3. Moosese 18:22, 23; Roomlastele 1:24—27; 1. Korintlastele 6:9, 10). Laiemas tähenduses hõlmab por·neiʹa ka selliseid äärmiselt jälke tegusid. Väärib samuti märkimist, et Moosese Seaduses olid homoseksualism ja loomapilastus surmaga karistatavad, misjärel süütu abielupool oli vaba uuesti abielluma (3. Moosese 20:13, 15, 16).
Jeesus Kristus näitas, et ”igaüks, kes naise peale vaatab teda himustades, on juba abielu rikkunud temaga oma südames” (Matteuse 5:28). Sellega ei tahtnud ta aga öelda, et tegelikkuses veel elluviimata südamemõtted annavad aluse lahutuse taotlemiseks. Kristuse sõnad osutavad vajadusele hoida oma süda puhtana, vabana vääradest mõtetest ja himudest (Filiplastele 4:8; Jakoobuse 1:14, 15).
Juudi rabide seadustik pidas tähtsaks seksuaalsuhete olemasolu abielus ning lubas mehel end naisest lahutada, kui viimane ei suutnud talle lapsi sünnitada. Pühakiri aga ei anna kristlasele õigust abielu sel põhjusel lahutada. Kuigi Saara, Rebeka, Raahel ja Eliisabet olid hulga aastaid viljatud, ei andnud see Aabrahamile, Iisakile, Jaakobile ega preester Sakariasele mingit põhjust end oma naisest lahutada (1. Moosese 11:30; 17:17; 25:19—26; 29:31; 30:1, 2, 22—25; Luuka 1:5—7, 18, 24, 57).
Pühakirjas ei ole kusagil mingit vihjet selle kohta, et kristlane võib abielu lahutada, kui tema kaasa pole füüsiliselt sugueluks võimeline, jääb vaimuhaigeks või nakatub mõnda ravimatusse või jäledasse haigusesse. Selle asemel et lahutust nõuda, ajendab tõeline kristlik armastus taolisel juhul teistpoolt kohtlema oma kaasat halastavalt (Efeslastele 5:28—31). Samuti ei anna Piibel kristlasele õigust abielu lahutada juhul, kui abikaasa kuulub teistsugusesse usku, vaid näitab, et kristlane võib oma uskmatu kaasaga kokku jäädes hoopiski võita tolle õigele usule (1. Korintlastele 7:12—16; 1. Peetruse 3:1—7).
Oma mäejutluses ütles Jeesus, et ”igaüks, kes oma naise enesest lahutab muidu kui hooruse pärast, see teeb, et naisega abielu rikutakse, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu” (Matteuse 5:32). Sellega näitas Kristus, et lahutades abielu muul põhjusel kui ”hoorus” (por·neiʹa), asetab mees oma naise abielurikkumisohtu tulevikus, kuna niisugusel puhul pole naine, kes ei ole abielu rikkunud, oma mehest õigesti lahutatud ning seetõttu pole ta ka vaba teise mehega abielluma ja seksuaalsuhetesse astuma. Sõnadega ”kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu” viitas Kristus naisele, kes on lahutatud ”muidu kui hooruse pärast” (por·neiʹa). Selline naine võib küll olla seaduslikult lahutatud, aga Pühakirja järgi tema abieluliit veel kehtib.
Nagu Matteus (19:3—9), pani ka Markus kirja Jeesuse sõnad, mida too rääkis variseridele lahutuse kohta. Ta tsiteerib Kristust ütlevat: ”Kes iganes oma naise enesest lahutab ja võtab teise, rikub abielu tema vastu. Ja kui naine enese lahutab oma mehest ja läheb teisele, siis ta rikub abielu!” (Markuse 10:11, 12). Sarnaselt on öeldud ka Luuka 16:18: ”Igaüks, kes oma naise enesest lahutab ja võtab teise, see rikub abielu; ja igaüks, kes võtab lahutatud naise, see rikub abielu.” Ainuüksi nende salmide põhjal tundub, et Pühakiri keelab Kristuse järelkäijatel üldse oma abielu lahutada, või vähemalt võib neist aru saada, et lahutatud inimene tohib uuesti abielluda alles pärast oma lahutatud abikaasa surma. Kuid mõistmaks neid Markuse ja Luuka evangeeliumis toodud Jeesuse sõnu, tuleb meil käsitluse alla võtta ka Matteuse aruanne, mis annab Jeesuse öeldu täielikumalt edasi. Matteus lisab fraasi ”muidu kui hooruse pärast” (Matteuse 19:9; vaata ka Matteuse 5:32), mis näitab, et Markuse ja Luuka tsiteeritud Jeesuse sõnad lahutuse küsimuses käivad juhtumi kohta, kui lahutuse põhjuseks pole truudusetu abikaasa ”hoorus” (por·neiʹa).
Pühakiri aga ei kohusta üht abielupoolt lahutama end abielurikkunud, kuid oma tegu kahetsenud kaasast. Kristlik mees või naine võivad sel juhul näidata üles halastust. Ka Hoosea võttis nähtavasti oma abielurikkuja naise Gomeri enda juurde tagasi ning Jehoova ilmutas halastust kahetsenud Iisraeli vastu, kes rikkus abielu vaimses mõttes (Hoosea 3. peatükk).
Jumala algne mõõdupuu taas jõus
Jeesuse Kristuse sõnad osutasid selgelt, et Jehoova Jumala algsed mõõdupuud abielu kohta on taas jõus, ning seetõttu pidid need, kes tahtsid saada Jeesuse jüngriteks, neist kõrgetest mõõdupuudest kinni pidama. Kuigi mitmesugustel põhjustel lahutust lubav Moosese Seadus tol hetkel veel kehtis, ei võinud need, kes tahtsid olla Jeesuse tõelised jüngrid — sellised, kes Isa tahtmist teevad ja Jeesuse sõnu järgivad (Matteuse 7:21—29) —, seda võimalust enam ära kasutada selleks, et ilmutada oma ”südame kangust” abikaasa vastu (Matteuse 19:8). Tõeliste jüngritena ei võinud nad end oma kaasast lahutada muul põhjusel kui see, mille Jeesus selgelt välja tõi, nimelt ”hooruse” (por·neiʹa) tõttu, et mitte eksida Jumala algsete põhimõtete vastu abielu kohta.
Prostituudiga hoorates muutub vallaline inimene temaga ”üheks ihuks”. Sarnaselt ei ole abielurikkuja enam ”üks ihu” oma seadusliku abikaasaga, vaid selle ebamoraalse inimesega, kellega ta seksuaalvahekorda astub. Seega ei patusta abielurikkuja üksnes omaenda ihu vastu, vaid ka oma seadusliku naise vastu, kellega ta seni oli ”üks liha” (1. Korintlastele 6:16—18). Seepärast on abielurikkumine põhjendatud alus, mis annab õiguse abielusideme Jumala põhimõtetega kooskõlaliselt katkestada, ning sel juhul lõpetab lahutus nõuetekohaselt ja lõplikult seadusliku abieluliidu, misjärel süütu abielupool on vaba auga uuesti abielluma (Heebrealastele 13:4).