Elu ja kuulutustöö vulkaani lähedal

”SEE on hirmus. See võib olla üsnagi sarnane maailma lõpuga, millest räägib Piibel. Meil tuleb olla pidevalt valvel ning meil peab olema Jehoova Jumala ees alati hea seisund.” Need sõnad lausus üks Jehoova tunnistaja, Víctor, kui ta rääkis elust Mehhikos Popocatepetli, rahva seas Popoks kutsutud vulkaani vahetus läheduses.

Sellest mürisevast vulkaanist on rahvusvahelistes uudistes olnud juttu alates 1994. aastast.a Võimud otsustasid, et kõik, mis paikneb kraatrist 30 kilomeetri raadiuses, kuulub ohutsooni. Eriti ohtlik on vulkaani lõunaosa, kuna selles suunas on kraater kaldu ning seal on palju sügavaid lõhestikke, kust laava ja muda võivad välja paiskuda.

Loomulikult mõtlevad paljud selle peale, mis juhtub México linnaga siis, kui peaks toimuma suurem vulkaanipurse. Kas see linn on ohus? Ka vulkaanist lõuna pool, Morelose osariigis, elab palju inimesi. Kas kõik selle piirkonna elanikud on samuti ohus? Ning mis tunne on elada vulkaani läheduses, kui sa iial ei tea, mis võib juhtuda?

Vulkaan ähvardab

México kesklinn asub Popocatepetlist umbes 70 kilomeetri kaugusel, mõned äärelinnad aga vaid 40 kilomeetri kaugusel. Teoreetiliselt on seega kogu metropoli piirkond 20 miljoni elanikuga väljaspool ohutsooni. Siiski, olenevalt tuule suunast, võib see piirkond olla ohustatud, kui vulkaan peaks paiskama välja suure koguse tuhka.

Vulkaanilise tuha mõju on tavaliselt tõsisem vulkaanist ida poole jäävale alale. See piirkond hõlmab Puebla linna ning paljusid väiksemaid linnu, kus ohutsoonis elab umbes 200000 inimest. Pühapäeval, 1997. aasta 11. mail ajas vulkaan välja mitu tonni tuhka, mis hajus kõikjale selles piirkonnas ning jõudis isegi rohkem kui 300 kilomeetri kaugusel ida pool asuvasse Veracruzi osariiki. Suures ohus võivad olla ka vulkaanist lõuna poole jääva Morelose osariigi linnad, kus elab ühtekokku ligikaudu 40000 inimest.

Kõige selle keskel elavad ja töötavad ka Jehoova tunnistajad. México linnas on rohkem kui 90000 Jehoova tunnistajat ning umbes 1700 kogudust. Vahitorni ühingu harubüroo asub México linnast kirde pool, vulkaanist umbes 100 kilomeetri kaugusel. Harubüroos töötab rohkem kui 800 vabatahtlikku töötajat ning suurel ehitusprojektil veel 500 töötajat. Kõik nad on väljaspool ohutsooni.

Morelose osariigis on umbes 50 Jehoova tunnistajate kogudust ning rohkem kui 2000 Kuningriigi kuulutajat. Mõned neist kogudustest asuvad Tetela del Volcánis ja Hueyapanis, mis on kraatrist kõigest 20 kilomeetri kaugusel. Lisaks sellele on ida pool, Puebla osariigis, kogudusi umbes 600 kuulutajaga, kes elavad vulkaanist 20—30 kilomeetri kaugusel. Nemad võivad muidugi suures ohus olla.

Jehoova tunnistajad on ikka aktiivsed

Hoolimata pidevast ohust pole Jehoova tunnistajad selles piirkonnas oma kuulutustööd lõpetanud. Regulaarselt toimuvad ka kristlikud koosolekud, mis annavad neile sellistes rasketes olukordades ühtsus- ning kindlustunde (Heebrealastele 10:24, 25). Ühe koguduse aruandel on kirjas: ”Inimeste suhtumine Kuningriigi heasse sõnumisse on tohutult muutunud. Näiteks ühes väikses külas alustati hiljuti 18 inimesega kodust piibliuurimist.”

Üks teine kogudus, mis asub vulkaanist 20 kilomeetri kaugusel, annab teada: ”Kasv on olnud erakordne. See kogudus rajati 1996. aasta novembris. Järgneva kuue kuu jooksul osutus põlluteenistuses kõlblikuks osalema 10 inimest. Mõned kuulutajad elavad kraatrist vaid ligikaudu 16 kilomeetri kaugusel. Siin peetakse kristlikke koosolekuid ning kohal käib umbes 40 inimest.”

Magdalena, kes elab Puebla osariigis San Agustín Ixtahuixtlas, vulkaanist vaid 25 kilomeetri kaugusel, on olnud innukas piibliuurimiste läbiviija. Ta jutustab, mis juhtus pärast üht tõsist plahvatust.

”Meile anti teada, et peame oma kodunt lahkuma, mida me ka tuhasaju käes tegime. Vaatamata pakilisele olukorrale mõtlesin Doradode perele, kellega ma Piiblit uurisin. Läksin koos mõne vennaga Doradode juurde, et aidata neil ohutumasse paika jõuda. Ühes lähedalasuvas Puebla osariigi linnas oli Jehoova tunnistajate abistamiskomitee juba tegutsemist alustanud. Doradode perele avaldas suurt muljet see, kui hästi meid kõiki seal koheldi. Meie kristlikud vennad olid meile eri paikades majutuskohad juba ette valmistanud. Kuigi olime kodunt kaugel, ei puudunud meil midagi. Doradod olid küll käinud mõnel koosolekul kuningriigisaalis, aga neid üllatas väga armastus, mida ilmutasid nende vastu vennad, keda nad polnud kordagi varem kohanud. Mõned nädalad pärast koju tagasi jõudmist hakkas see perekond regulaarselt kõigil koosolekutel käima. Peagi olid nad kõlblikud hea sõnumi kuulutajateks saama. Kaks neist on nüüd ristitud. Nad on mõned kuud abipioneeridena teeninud ning teevad plaane astuda üldpioneerteenistusse.”

Martha, 20-aastane tüdruk, kes elab kraatrist 21 kilomeetri kaugusel, ei lase invaliidsusel end takistada igal võimalusel kuulutada. Tõde õppis ta tundma kolm aastat tagasi, mil vulkaan järjekordselt aktiivne oli. Selle asemel et kasutada ratastooli, millega on tema kodukoha järsul maastikul raske sõita, käib ta kuulutustööl eesliga. Eesli seljas sõidab ta ka koosolekutele. Eesli selga ja seljast alla aitavad Marthat koguduse õed ning Martha on Jehoovale tänulik, et võib kuuluda sellisesse armastavasse vennaskonda. Ta osaleb teenistuses igal kuul üle 15 tunni.

Neis eraldatud paikades avaldavad Jehoova tunnistajatele tihti kaasinimesed survet pidada religioosseid pühasid. Tulcingos, vulkaanist 20 kilomeetri kaugusel asuvas külas, saadeti üks mees tunnistajate juurde pidustuste jaoks annetusi koguma. Vennad selgitasid kannatlikult, miks nad neist religioossetest pühadest osa võtta ei saa. Mees aga ei andnud järele ning hakkas vendadega raha saamise eesmärgil läbi käima, kuid õppis tänu sellele tundma ka mõningaid nende uskumusi. Tal oli hea meel, et leidis oma küsimustele vastuseid omaenda katoliku Piiblist. Nüüd on ta terve aasta koos oma naise ja tütrega regulaarselt koosolekutel käinud ning avaldanud soovi hea sõnumi kuulutajaks saada.

Kuidas end ette valmistada

Kuigi vulkanoloogid uurivad seda ohtlikku Popocatepetli vulkaani ja esitavad selle kohta ametlikke teadaandeid, ei tea tegelikult keegi, mis võib juhtuda ning millal. Teabekanalite ja kohalike elanike sõnul võib vulkaan plahvatada millal tahes. Oht on reaalne. Muidugi tunnevad võimud inimeste olukorra pärast suurt muret ning teevad kõik, mis võimalik, et hädaolukorraks valmistunud olla. Kuid on arusaadav, et hoiatuse andmise suhtes tuleb ettevaatlik olla, kuna nad ei taha päästa valla massilist rahva väljarändamist, kui selleks pole tõelist põhjust. Mida peab siis aga inimene tegema?

”Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” ütleb Piibli õpetussõna (Õpetussõnad 22:3). Seega on tark astuda vajalikke samme, tagamaks ohutust siis, kui selleks veel võimalust on, mitte aga ’minna edasi’, arvates, et niikuinii ei juhtu kunagi midagi, ning trotsides selliseid võimsaid loodusjõudusid. Niisugune on selle piirkonna Jehoova tunnistajate suhtumine.

Hiljuti kohtusid Vahitorni ühingu harubüroo esindajad Puebla osariigis reisivate ülevaatajatega, kes on lähedases kontaktis ohupiirkonna kogudustega. Tehti plaane, et reisivad ülevaatajad ning abistamiskomitee liikmed külastaksid igat perekonda, kes elab kraatrist kuni 25 kilomeetri raadiuses. Need pered pandi mõtlema selle peale, et ohupiirkonnast tuleks ära kolida enne paanika puhkemist. 1500 inimesele organiseeriti kolimiseks sõiduvahendid ja Puebla linnas ka peavari. Mõned pered kolisid teistesse linnadesse oma sugulaste juurde.

Hoiatamine suuremas ulatuses

Popocatepetlist tulev suits, tuli ja kõmin on selged plahvatuse eeltunnused. Kõik need, kes soovivad põgeneda, peavad võimude hoiatusi kuulda võtma ning kohaselt tegutsema. Jehoova tunnistajad, kes elavad vulkaani läheduses, on pidevalt valvel, et olla ise kaitstud ning aidata ka teistel ohtu näha ja võtta ette vajalikke samme, enne kui selleks juba liiga hilja on.

Suuremas ulatuses on Jehoova tunnistajad valvsad ka Piiblis ennustatud maailma sündmuste suhtes. Sõjad, maavärinad, näljahädad, haigused ja kuritegevus on sama märkimisväärsed kui vulkaaniline tegevus. Need moodustavad Jeesuse Kristuse ennustatud koondtundemärgi, mis tähistab ”maailmaajastu lõpetust”. Kuigi mitte keegi ei tea täpselt, millal see lõpp saabub, pole kahtlustki selles, et see tuleb ning et see on väga-väga lähedal (Matteuse 24:3, 7—14, 32—39).

Kõikjal maailmas elavatel inimestel on eluliselt tähtis võtta praegu väga tõsiselt Jeesuse hoiatust: ”Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt” (Luuka 21:34). See on kahtlemata tark teguviis. Nii nagu vulkaani hoiatavaid märke ei tohi kergelt võtta, ei tohi me tähelepanuta jätta ka Inimese Poja Jeesuse Kristuse tulemist. Ta õhutas: ”Sellepärast olge teiegi valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arva!” (Matteuse 24:44).

[Allmärkus]

[Pildid lk 23]

Martha (eesli seljas) koos teiste tunnistajatega Popocatepetli läheduses