Mida Jumal meilt nõuab?
„See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. JOHANNESE 5:3)
1., 2. Miks ei ole üllatav, et Jumalal on nõuded neile, kes tahavad teda talle meelepärasel viisil kummardada?
„MA OLEN oma usuga täiesti rahul!” Kas ei ütle inimesed sageli midagi taolist? Kuid tegelikult tuleks hoopis küsida: „Kas minu usk ka Jumalale meeldib?” Tõesti, Jumalal on nõuded neile, kes tahavad kummardada teda talle meelepärasel viisil. Kas see peaks meid üllatama? Kindlasti mitte. Oletame, et sul on kaunis kodu, kus sa tegid hiljuti põhjaliku remondi, mis läks palju maksma. Kas sa võtaksid sinna elama ükskõik keda? Muidugi mitte! Kõik, kes tahaksid sinu juurde üüriliseks tulla, peaksid täitma sinu nõudeid.
2 Samamoodi andis ka Jehoova Jumal inimperele selle maise kodu. Tema Kuningriigi valitsuse all tehakse maa peal varsti põhjalik „remont” — see muudetakse kauniks paradiisiks. Jehoova teeb selle teoks. See on talle palju maksma läinud, kuna ta andis oma ainusündinud Poja, et see võimalik oleks. Kindlasti on Jumalal oma nõuded neile, kes seal elada tahavad! (Laul 115:16; Matteuse 6:9, 10; Johannese 3:16.)
3. Kuidas võttis Saalomon kokku selle, mida Jumal meilt ootab?
3 Kuidas me võime teada saada, millised on Jumala nõuded? Inspiratsiooni kaudu lasi Jehoova targal kuningal Saalomonil teha kokkuvõtte sellest, mida ta meilt ootab. Kui Saalomon mõtles järele kõige üle, millega ta oli tegelnud — kaasa arvatud rikkuse kogumine, ehitamine, muusika, romantiline armastus —, jõudis ta järeldusele: „Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: ’Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!’ ” (Koguja 12:13, meie kursiiv).
„Tema käsud ei ole koormavad”
4.—6. a) Mis on sõnaga „koormav” kreeka keelest tõlgitud sõna otsene tähendus? b) Miks me võime öelda, et Jumala käsud ei ole koormavad?
4 „Pea tema käske.” Põhimõtteliselt just seda Jumal meilt ootabki. Kas seda on tema poolt liiga palju tahta? Kaugeltki mitte. Apostel Johannes räägib meile Jumala käskude ehk nõuete kohta midagi väga julgustavat. Ta kirjutas: „See on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked [„koormavad”, UM]!” (1. Johannese 5:3, meie kursiiv).
5 Kreeka sõna, mida tõlgitakse „koormav”, tähendabki sõna-sõnalt ’rasket’. See võib viidata millelegi, mille järgi on raske elada või mida on raske täita. Matteuse 23:4 kasutatakse sedasama sõna, kui räägitakse ’rasketest koormatest’ — inimeste väljamõeldud reeglitest ja pärimustest, mida kirjatundjad ning variserid rahval täita käskisid. Kas sa mõistad, millise järelduseni eakas apostel Johannes siin jõuab? Jumala käsud ei ole raskeks koormaks, ka pole meil neid liiga keeruline täita. (Võrdle 5. Moosese 30:11.) Vastupidi, kui me armastame Jumalat, teeb tema nõuete täitmine meid õnnelikuks. See annab meile hinnalise võimaluse tõendada oma armastust Jehoova vastu.
6 Et võiksime ilmutada oma armastust Jumala vastu, tuleb meil täpselt teada, mida ta meilt ootab. Vaadelgem nüüd koos viit asja, mida Jumal nõuab. Seda tehes pidagem ka meeles, mida kirjutas Johannes: ’Jumala käsud ei ole koormavad.’
Omanda Jumala kohta teadmisi
7. Millest sõltub meie pääsemine?
7 Esimene nõue on Jumala kohta teadmiste omandamine. Pane tähele Jeesuse sõnu, mis on kirjas Johannese 17. peatükis. Jeesus ütles need viimasel õhtul, mil ta inimesena maa peal oli. Sel õhtul võttis Jeesus palju aega selleks, et jüngreid oma lahkumiseks ette valmistada. Ta oli mures nende tuleviku pärast — nende igavese tuleviku pärast. Tõstnud silmad taeva poole, palvetas ta nende eest. Me loeme 3. salmist (UM): „See tähendab igavest elu, et nad omandavad sinu, ainsa tõelise Jumala tundmist, ja Jeesuse Kristuse tundmist, kelle sina oled läkitanud.” Nende pääsemine sõltus tõepoolest nii Jumala kui ka Kristuse kohta teadmiste ehk nende ’tundmise omandamisest’. See käib ka meie kohta. Et pääseda, tuleb meilgi seesugusi teadmisi omandada.
8. Mida tähendab Jumala ’tundmist omandama’?
8 Mida tähendab Jumala ’tundmist omandama’? Kreeka sõna, mis on siin tõlgitud sõnadega ’omandavad tundmist’, tähendab ’tundma õppima, ära tundma’ või ’täielikult mõistma’. Pane tähele ka seda, et tõlkevaste ’omandavad tundmist’ viitab kestvale tegevusele. Seega ei tähenda Jumala tundmise omandamine mitte tema pinnapealset, vaid sügavuti tundmaõppimist — temaga mõistvate sõprussuhete rajamist. Kui meil on Jumalaga püsivad suhted, õpime teda üha paremini tundma. See tegevus võib kesta igavesti, sest me ei saa mitte kunagi Jehoova kohta teada kõike, mida oleks võimalik teada saada (Roomlastele 11:33).
9. Mida me võime looduseraamatust Jehoova kohta teada saada?
9 Kuidas me saame Jumalat tundma õppida? Meid võivad selles aidata kaks raamatut. Üks neist on looduseraamat. Kõik, mis Jehoova on loonud — nii elusolendid kui elutud asjad —, aitab meil paremini mõista, milline on tema isiksus (Roomlastele 1:20). Vaadelgem mõningaid näiteid. Võimsa kose mühin, murdlainete kohin tormi ajal, tähistaevas selgel ööl — kas ei õpeta taolised asjad meile seda, et Jehoova on „tugeva jõuga” Jumal? (Jesaja 40:26.) Laps, kes naerusui vaatab, kuidas koerakutsikas oma saba püüab, või lõngakeraga mängiv kassipoeg — kas ei näita see, et Jehooval, „õnnelikul Jumalal”, on huumorimeelt? (1. Timoteosele 1:11, UM.) Hõrgutava maitsega toit, aasal kasvavate lillede meeldiv lõhn, õrna liblika erksad värvid, kevadine linnulaul, kalli inimese südamlik embus — kas ei taju me kõige selle põhjal, et meie Looja on armastav Jumal, kes tahab, et me elust rõõmu tunneksime? (1. Johannese 4:8.)
10., 11. a) Mida pole meil võimalik Jehoova ja tema eesmärkide kohta looduseraamatust teada saada? b) Millistele küsimustele leiduvad vastused ainult Piiblis?
10 Kuid looduseraamatu uurimine annab meile Jehoova kohta siiski vaid piiratud teadmisi. Näiteks mis on Jumala nimi? Miks ta lõi maa ja pani siia inimkonna elama? Miks Jumal lubab kurjusel olemas olla? Mida toob meile tulevik? Et neile küsimustele vastus leida, tuleb meil pöörduda teise raamatu poole, mis Jumala kohta teadmisi annab — Piibli poole. Selle lehekülgedel räägib Jehoova iseendast, ka oma nimest, isiksusest ja eesmärkidest — need on asjad, mida meil pole mitte kusagilt mujalt võimalik teada saada (2. Moosese 34:6, 7; Laul 83:19; Aamos 3:7).
11 Pühakirja kaudu annab Jehoova elutähtsaid teadmisi ka teiste isikute kohta, keda meil tuleb tunda. Kes on näiteks Jeesus Kristus ja milline on tema roll Jehoova eesmärkide täitumises? (Apostlite teod 4:12.) Kes on Kurat-Saatan? Kuidas ta inimesi eksitab? Kuidas me saame ennast tema eksituste eest kaitsta? (1. Peetruse 5:8.) Elupäästvad vastused neile küsimustele leiduvad ainult Piiblis.
12. Kuidas sa selgitaksid, miks ei ole koormav õppida tundma Jumalat ja tema eesmärke?
12 Kas on koormav Jumalat ja tema eesmärke sel viisil tundma õppida? Kindlasti mitte! Kas sa mäletad, mida sa tundsid, kui said teada, et Jumala nimi on Jehoova; et tema Kuningriik taastab maa peale paradiisi; et ta andis meie pattude lunastuseks oma kalli Poja, ja veel muidki hinnalisi tõdesid? Kas ei olnud see samasugune tunne, nagu oleks sinult eemaldatud teadmatuse kate ja sa võisid kõike esimest korda selgesti näha? Jumala tundmaõppimine pole koormav. See on väga meeldiv! (Laul 1:1—3; 119:97.)
Jumala normidele vastamine
13., 14. a) Milliseid muudatusi tuleb meil oma elus teha, kui me Jumalat tundma õpime? b) Millistest ebapuhastest tegudest hoidumist Jumal meilt nõuab?
13 Kui me Jumalat tundma õpime, hakkame mõistma, et meil tuleb oma elus muudatusi teha. Seega me jõuame teise nõudeni. Me peame vastama Jumala normidele õige käitumise kohta ja võtma vastu tema tõe. Mis on tõde? Kas Jumalale läheb tõesti korda see, mida me usume ja mida me teeme? Ilmselt arvavad paljud inimesed tänapäeval teisiti. Ühes anglikaani kiriku 1995. aastal avaldatud teadaandes öeldi, et abiellumata koos elamist ei tohiks patuks pidada. „Väljend ’patuelu elama’ on häbistav ja kasutu,” väitis üks kiriku piiskop.
14 Kas siis „patuelu elamine” polegi enam patt? Jehoova ütleb meile täiesti selgelt, mida ta arvab taolisest teguviisist. Tema Sõnas Piiblis on kirjas: „Abielu olgu igapidi au sees ja abieluvoodi rüvetamata! Sest Jumal nuhtleb hoorajaid ja abielurikkujaid” (Heebrealastele 13:4). Abielueelsed seksuaalsuhted pole ehk patt vabameelsete vaimulike ja kirikuskäijate meelest, kuid Jumala silmis on see tõsine patt! Ja sama lugu on ka abielurikkumise, verepilastuse ja homoseksualismiga (3. Moosese 18:6; 1. Korintlastele 6:9, 10). Jumal nõuab, et me hoiduksime seesugustest tegudest, mis on tema silmis ebapuhtad.
15. Mida nõuab Jumal nii selles suhtes, kuidas me kohtleme teisi, kui ka selles, mida me usume?
15 Aga ei piisa üksnes sellest, kui hoidutakse Jumala silmis patustest tegudest. Jumalal on nõuded ka selle kohta, kuidas me teisi inimesi kohtlema peame. Seoses perekonnasuhetega soovib ta, et mees ja naine teineteisele armastust ning lugupidamist osutaksid. Jumal nõuab, et lapsevanemad hoolitseksid oma laste materiaalsete, vaimsete ja emotsionaalsete vajaduste eest. Ta käsib lastel oma vanemate sõna kuulata (Õpetussõnad 22:6; Koloslastele 3:18—21). Ja kuidas on lood meie uskumustega? Jehoova Jumal tahab, et me hoiduksime uskumustest ja tavadest, mis on pärit väärast kummardamisviisist või mis on vastuolus selge tõega, mida õpetab Piibel (5. Moosese 18:9—13; 2. Korintlastele 6:14—17).
16. Selgita, miks ei ole raske vastata normidele, mis Jumalal on õige käitumise kohta, ja tema tõde vastu võtta.
16 Kas meil on raske vastata normidele, mis Jumalal on õige käitumise kohta, ja võtta vastu tema tõde? Ei ole, kui me mõtleme sellele, millist kasu see toob: truudusetuse tõttu purunevate abielude asemel on abielud, kus mees ja naine teineteist armastavad ning usaldavad; perekondade asemel, kus lapsed tunnevad end hüljatuna, et neid ei armastata ja et nad ei ole soovitud, on kodud, kus lapsed tunnevad, et nende vanemad armastavad neid ja et nad on soovitud; süütunde ja AIDSist või mõnest muust sugulisel teel levivast haigusest laastatud organismi asemel on puhas südametunnistus ja hea tervis. Võime kindlad olla, et Jehoova nõuete täitmine ei jäta meid ilma mitte millestki, mida me elust rõõmu tundmiseks vajame! (5. Moosese 10:12, 13.)
Pea lugu elust ja verest
17. Kuidas suhtub Jehoova elusse ja veresse?
17 Kui sa viid oma elu kooskõlla Jumala normidega, hakkad mõistma, kui suur on tegelikult elu väärtus. Vaadelgem nüüd Jumala kolmandat nõuet. Me peame suhtuma lugupidavalt elusse ja veresse. Elu on Jehoova silmis püha. See peakski nõnda olema, sest tema on elu Allikas (Laul 36:10). Tõepoolest, Jehoova peab väärtuslikuks koguni emaihus oleva sündimata lapse elu! (2. Moosese 21:22, 23.) Veri kujutab elu. Sellepärast on Jumala silmis ka veri püha (3. Moosese 17:14). Niisiis ei peaks meid sugugi üllatama see, kui Jumal tahab, et me suhtuksime elusse ja veresse nii nagu tema.
18. Mida nõuab meilt Jehoova suhtumine elusse ja veresse?
18 Mida elust ja verest lugupidamine meilt nõuab? Meie kui kristlased ei riski tarbetult oma eluga lihtsalt sellepärast, et põnevust tunda. Me peame tähtsaks ohutusmeetmete rakendamist ning seepärast me kanname hoolt, et meie auto ja kodu oleksid ohutud (5. Moosese 22:8). Me ei pruugi tubakat, ei näri beetelpähklit ega tarvita naudingu saamiseks sõltuvusttekitavaid või mõistustkahjustavaid uimasteid (2. Korintlastele 7:1). Kuna me kuuletume Jumalale, kui ta käsib ’hoiduda vere eest’, siis me ei lase oma kehasse vereülekannet teha (Apostlite teod 15:28, 29). Kuigi me armastame elu, ei ürita me oma praegust elu päästa sellega, et rikume Jumala seadust ja seame ohtu oma igavese elu lootuse! (Matteuse 16:25.)
19. Selgita, kuidas tuleb meile kasuks, kui me peame lugu elust ja verest.
19 Kas meil on raske elu ja verd pühaks pidada? Mitte mingil juhul! Mõtle selle üle. Kas on koormav olla vaba kopsuvähist, mida põhjustab tubaka suitsetamine? Kas on koormav pääseda vaimsest ja füüsilisest sõltuvusest, mida tekitavad kahjulikud uimastid? Kas on koormav hoiduda nakatumast AIDSi, hepatiiti või mõnda muusse haigusse, mille võib saada vereülekande kaudu? On täiesti selge, et taolistest halbadest harjumustest ja tegevustest hoidumine on meie endi parimates huvides (Jesaja 48:17).
20. Kuidas tuli ühe perekonna liikmetele kasuks see, et nad suhtusid elusse nii nagu Jumal?
20 Vaadelgem ühte kogemust. Aastaid tagasi, kui üks Jehoova tunnistajast naine oli umbes kolm ja pool kuud last oodanud, algas tal ühel õhtul verejooks ning ta viidi kiiresti haiglasse. Kui arst oli naist uurinud, kuulis see pealt, kuidas arst ütles ühele õele, et nad peavad raseduse katkestama. Teades, kuidas Jehoova suhtub veel sündimata lapse elusse, keeldus ta kindlalt abordist ja ütles arstile: „Kui laps elab, siis ärge teda puutuge!” Edaspidigi tuli tal aeg-ajalt ette verejookse, kuid mõne kuu pärast sünnitas ta enneaegselt terve poisslapse, kes on praegu juba 17-aastane. Ta selgitas: „Kui me oma pojale sellest kõigest rääkisime, ütles ta, et on väga rõõmus, et teda prügikasti ei visatud. Ta teab, et on elus ainult tänu sellele, et me teenime Jehoovat!” Kindlasti ei olnud sellel perekonnal sugugi koormav suhtuda elusse samamoodi, nagu suhtub Jumal!
Teeni koos Jehoova organiseeritud rahvaga
21., 22. a) Koos kellega me peaksime Jehoovat tema tahte kohaselt teenima? b) Kuidas saab kindlaks teha, kes on Jumala organiseeritud rahvas?
21 Me pole üksi, tehes muudatusi, et oma elu Jumala normidega kooskõlla viia. Jehooval on maa peal rahvas ja ta soovib, et me teeniksime teda koos tema rahvaga. Seega me jõuame neljanda nõude juurde. Me peame teenima Jehoovat koos organisatsiooniga, keda ta oma vaimu kaudu juhib.
22 Aga kuidas saab kindlaks teha, kes on Jumala organiseeritud rahvas? Pühakirjas toodud mõõdupuude järgi valitseb selle liikmete vahel tõeline armastus, nad peavad Piiblist sügavalt lugu, austavad Jumala nime, kuulutavad tema Kuningriiki ja nad ei kuulu sellesse kurja maailma (Matteuse 6:9; 24:14; Johannese 13:34, 35; 17:16, 17). Maa peal on ainult üks usuorganisatsioon, kes vastab kõigile neile tõelise kristluse tunnusmärkidele — Jehoova tunnistajad!
23., 24. Kuidas võime näitlikult selgitada, et pole sugugi koormav teenida Jehoovat koos tema organiseeritud rahvaga?
23 Kas on koormav teenida Jehoovat koos tema organiseeritud rahvaga? Sugugi mitte! Vastupidi, see on hinnaline eesõigus, kui meid armastab ja toetab ülemaailmne kristlike vendade ja õdede pere (1. Peetruse 2:17). Kujutle, et sa oled pääsenud hukkuvalt laevalt ja sattunud vette ning üritad nüüd ennast kõigest väest pinnal hoida. Kui tunned, et sa enam ei jaksa, ulatab keegi sulle päästepaadist käe. Tõesti, seal on teisigi pääsenuid! Päästepaadis te kõik aerutate kordamööda kalda poole ja võtate teel ka teisi ellujäänuid paati.
24 Kas pole me sarnases olukorras? Meid on selle kurja maailma ohtlikest „vetest” tõmmatud Jehoova maise organisatsiooni „päästepaati”. Selle sees olles me teenime õlg õla kõrval ja liigume õiglase uue maailma „kalda” poole. Kui tänulikud me küll oleme oma tõelistele kristlikele kaaslastele abi ja lohutuse eest, mida nad meile pakuvad, kui me teel olles eluraskuste tõttu väsime! (Õpetussõnad 17:17.)
25. a) Milline kohustus on meil nende ees, kes on ikka veel selle kurja maailma „vetes”? b) Millist Jumala nõuet arutatakse järgmises artiklis?
25 Aga mis saab siis teistest — ausa südamega inimestest, kes ikka veel „vees” on? Me oleme kohustatud aitama neid Jehoova organisatsiooni, kas pole tõsi? (1. Timoteosele 2:3, 4.) Nad vajavad abi, et saada teada, mida Jumal nõuab. Nüüd jõuame Jumala viienda nõude juurde. Me peame olema Jumala Kuningriigi lojaalsed kuulutajad. Järgmises artiklis arutataksegi, mida see tähendab.
Kas sa mäletad?
◻ Miks pole Jumala nõuded koormavad?
◻ Kuidas me võime Jumala kohta teadmisi omandada?
◻ Miks pole koormav vastata Jumala normidele õige käitumise kohta ja tema tõde vastu võtta?
◻ Mida nõuab meilt Jumala suhtumine elusse ja veresse?
◻ Koos kellega tahab Jumal, et me teda teeniksime, ja kuidas võib nad ära tunda?
[Pildid lk 18]
Jehoova kohta võime teadmisi saada looduseraamatust ja Piiblist
[Allikaviited]
Krokodill: Australian International Public Relations; karu: Safari-Zoo of Ramat-Gan, Tel Aviv