Mida õpetlased evangeeliumist arvavad
„KEDA rahvas ütleb mind olevat?” (Luuka 9:18). Jeesus küsis seda oma jüngritelt peaaegu kaks tuhat aastat tagasi. Tollal oli see küsimus vaieldav. Näib, et praegu on ta seda veelgi enam, eriti jõuluajal, mida peetakse Jeesuse-keskseks ajaks. Paljud usuvad, et Jeesus läkitati taevast maa peale inimkonda lunastama. Kas sinagi mõtled nii?
Mõned õpetlased pakuvad välja teistsuguse arvamuse. „Jeesuse kujutamine isikuna, kes õpetas, et ta on Jumala Poeg, kes peab surema maailma pattude eest, ei ole ajalooliselt õige,” väidab usu- ja kultuuriprofessor Marcus J. Borg.
Mitmed teised õpetlased väidavad, et tõeline Jeesus erines sellest Jeesusest, kelle kohta me Piiblist loeme. Mõned on seisukohal, et kõik evangeeliumid kirjutati neli või enam aastakümmet pärast Jeesuse surma ning et selleks ajaks oldi Jeesuse tõelist isiksust ilustatud. Põhjus polnud mitte evangeeliumikirjutajate mälus, vaid tõlgenduses, kinnitavad õpetlased. Pärast Jeesuse surma hakkasid jüngrid suhtuma temasse uutmoodi — kui Jumala Pojasse, Päästjasse ja Messiasse. Mõned väidavad silmagi pilgutamata, et Jeesus oli vaid üks rändav tark, sotsiaalrevolutsionäär. Niisugune on õpetlaste sõnul evangeeliumi tõde.
„Õpetlaslik” arvamus Jeesusest
Et kaitsta oma „õpetlaslikku” arvamust, näivad kriitikud tahtvat kummutada kõik üleloomuliku, mis Jeesusega on seotud. Näiteks ütlevad mõned, et neitsist sündimisega taheti varjata Jeesuse vallaslapse-staatust. Mitmed teised heidavad kõrvale Jeesuse antud prohvetiennustused Jeruusalemma hävitamise kohta, rõhutades, et need lisati evangeeliumidesse pärast „täitumist”. Mõned ütlevad koguni, et Jeesuse tervendamised olid puhtalt psühhosomaatilised. Kas need seisukohad on sinu meelest arukad või absurdsed?
Mõningad õpetlased väidavad koguni, et Jeesuse jüngrid mõtlesid tema ülestõusmise ise välja, hoidmaks oma rühmitust lagunemise eest. Pealegi olid Jeesuse järelkäijad oma Isandata teovõimetud, niisiis pidid nad temast loo kirjutama, arutlevad õpetlased. Tegelikkuses tõusis üles kristlus, mitte Kristus. Kui juba need sõnad näivad õpetlasliku lahmimisena, mida siis arvata veel teoloog Barbara Thieringi väitest, et Jeesust ei hukatudki? Ta usub, et Jeesus jäi läbitorkamisest hoolimata ellu, oli hiljem kaks korda abielus ning sai kolme lapse isaks.
Kõik need väited osutavad sellele, et paljude õpetlaste meelest oli Jeesus lihtsalt üks tark mees, ebaharilike vaadetega juut, sotsiaalreformaator — kes tahes, ainult mitte Jumala Poeg, kes tuli „oma hinge andma lunaks paljude eest” (Matteuse 20:28).
Võib-olla oled sa praegusel ajal aastas lugenud evangeeliumidest mõningaid katkendeid, näiteks seda kohta, kus räägitakse Jeesuse sündimisest sõimes. Või ehk oled seda kirikus kuulnud. Kas sa pidasid evangeeliumide jutustusi väärtuslikuks ja usutavaks? Sel juhul mõtle järgmisele šokeerivale olukorrale. Alates 1985. aastast on rühm õpetlasi tulnud kaks korda aastas kokku niinimetatud Jeesuse seminarile, et teha kindlaks Jeesuse sõnade autentsust. Kas Jeesus tõesti ütles seda, mida Piibel talle omistab? Seminari liikmed panid iga tema lausungi hääletusele, kasutades värvilisi helmeid. Punane helmes tähendas, et ütlus on kindlasti Jeesuse oma, roosa helmes tähendas, et Jeesus võis nii öelda, hall helmes märgistas kahtlust ning must helmes võltsingut.
Võib-olla see pahandab sind, kuid Jeesuse seminaril kinnitati, et tõenäoliselt pole Jeesus lausunud 82 protsenti talle omistatud sõnadest. Ainult üks Markuse evangeeliumi tsitaat tunnistati usaldusväärseks. Luuka evangeelium olevat niivõrd täis propagandat, et „algteksti tuvastada on võimatu”. Kogu Johannese evangeelium, välja arvatud kolm rida, hääletati musta, võltsingut tähistava helmega maha ning ülejäänud kübeke pälvis halli, kahtlust näitava helme.
Enam kui puhtteoreetilised argumendid
Kas sa nõustud õpetlastega? Kas nad annavad Jeesusest täpsema pildi kui Piibel? Need küsimused on midagi enamat kui õpetlaste vaidlusaine. Praegusel ajal aastas võidakse sulle meenutada, et Piibli järgi läkitas Jumal Jeesuse, „et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu” (Johannese 3:16).
Kui Jeesus oli vaid üks rändav tark, kellest pole suurt midagi teada, siis oleks mõttetu temasse ’uskuda’. Aga kui Piibli kirjeldus Jeesusest on tõene, on kaalul meie igavene pääste. Niisiis, me peame teada saama, kas Piibel räägib Jeesuse kohta tõtt.