Kas paastumine on iganenud komme?

„TEISMEEAST saadik paastun igal esmaspäeval,” lausub Mrudulaben, 78-aastane jõukas indialanna. See on olnud osa tema jumalakummardamisest, viis, kuidas tagada, et tema abielu oleks edukas, lapsed terved ning abikaasa kaitstud. Kuigi ta on nüüd lesk, jätkab ta esmaspäevast paastumist hea tervise ja oma laste heaolu nimel. Sarnaselt temaga teeb enamik hindulannasid korrapärase paastumise oma elu osaks.

Prakash, keskealine ärimees, kes elab Indias Mumbai (Bombay) eeslinnas, ütleb, et ta paastub igal aastal kõigil sawani (shravani) esmaspäevadel. See kuu on hindu kalendris erilise religioosse tähtsusega. Prakash selgitab: „Alustasin paastumist usulistel põhjustel, kuid nüüd on mul veel teinegi ajend seda jätkata — nimelt tervis. Kuna sawan saabub vihmaperioodi lõpupoole, võimaldab paastumine mu organismil puhastada ennast vihmasele aastaajale omastest haigustest.”

Mõned leiavad, et paastumine tuleb inimesele kasuks füüsiliselt, vaimselt ja hingeliselt. Näiteks „Grolier International Encyclopedia” ütleb: „Hiljutine teaduslik uuring näitab, et paastumine võib olla tervislik, ning kui seejuures hoolikalt juhendeid järgida, võib see tekitada suurema teadvuslikkuse ja tundlikkuse seisundi.” Räägitakse, et kreeka filosoof Platon pidas kümne- või enamapäevaseid paaste ning et matemaatik Pythagoras sundis oma õpilasi paastuma, enne kui ta neid õpetama hakkas.

Mõnede jaoks tähendab paastumine seda, et kindlaks ajaperioodiks loobutakse toidust ja veest täielikult, teised aga loobuvad üksnes söögist. Paljud peavad paastumiseks mingi söögikorra ära jätmist või mõnest konkreetsest toidust hoidumist. Kuid pikaaegne omapäine paastumine võib olla kahjulik. Ajakirjanik Parul Sheth räägib, et kui organism on kasutanud ära oma süsivesikuvarud, muudab ta järgmisena glükoosiks lihasevalgud ning seejärel asub rasvade kallale. Rasvade glükoosiks muutmise käigus vabanevad mürgised ained, mida nimetatakse ketokehadeks. Kui need organismis kuhjuvad, liiguvad need ajju ning kahjustavad kesknärvisüsteemi. „Sealtmaalt võib paastumine juba ohtlikuks muutuda,” ütleb Sheth. „Inimesel võib tekkida hämarolek, orienteerumatus või midagi hullematki. [—] [Selle tagajärg võib olla] kooma ja viimaks surm.”

Abinõu ja rituaal

Paastumist on kasutatud mõjusa vahendina poliitilistel ja sotsiaalsetel eesmärkidel. Selle relva silmapaistev käsitseja oli Mohandas K. Gandhi Indias. Olles sadade miljonite inimeste poolt kõrgelt austatud, kasutas ta paastumist selleks, et India hindude massidele tugevalt mõju avaldada. Gandhi kirjeldas, missugused tulemused olid tema paastul, mille eesmärk oli lahendada tehasetööliste ja -omanike vahelist tööstusalast erimeelsust, öeldes: „Lõpptulemusena saavutati kõigi asjaosaliste vahel sõbralik õhkkond. Tehaseomanike südant puudutati .. Streik lõppes pärast seda, kui olin ainult kolm päeva paastunud.” Lõuna-Aafrika Vabariigi president Nelson Mandela osales oma poliitvangiaastatel viiepäevases näljastreigis.

Enamik neist, kes on hakanud harjumuspäraselt paastuma, on teinud seda siiski usulistel põhjustel. Paastumine on silmapaistev rituaal hinduismis. Raamatus „Fast and Festivals of India” öeldakse, et kindlatel päevadel „peetakse täielikku paastu, .. isegi vett ei jooda. Nii mehed kui naised peavad ranget paastu .., et tagada endale õnn, heaolu ning üleastumiste ja pattude andekssaamine”.

Paastumist harrastatakse laialt ka džainismis. Ajakiri „The Sunday Times of India Review” teatab: „Üks džainismiusu muni [tark] Bombays [Mumbais] jõi päevas ainult kaks klaasi keedetud vett — ja seda 201 päeva. Ta võttis maha 33 kg.” Mõned paastuvad isegi sedavõrd, et surevad nälga, olles veendunud, et see toob neile pääste.

Neile täiskasvanuile, kes üldiselt elavad islami usu järgi, on paastumine kohustuslik ramadaanikuu ajal. Kogu kuu jooksul ei tohi nad päikesetõusust loojakuni tarvitada suutäitki toitu ega vett. Kui keegi on sel ajal haige või reisil, peab ta paastupäevad hiljem järele tegema. Suur paast, mida peetakse 40 lihavõtte-eelsel päeval, on mõnedele ristiusulistele paastuajaks ning paljud usurühmitused paastuvad muudelgi kindlatel päevadel.

Paastumine ei ole mingil juhul väljasurnud komme. Ning kuna see on levinud nii paljudes usundites, võime küsida: Kas Jumal nõuab paastumist? Kas võib ette tulla juhtumeid, mil kristlased otsustavad paastuda? Kas see võib olla kasulik? Neid küsimusi arutletakse järgmises artiklis.

[Pilt lk 3]

Džainism suhtub paastumisse kui viisi, kuidas saavutada hinge pääste

[Pilt lk 4]

Mohandas K. Gandhi kasutas paastumist mõjusa vahendina poliitilistel ja sotsiaalsetel eesmärkidel

[Pilt lk 4]

Islami usus on paastumine kohustuslik ramadaanikuu ajal

[Allikaviide]

Garo Nalbandian