Kas sa mäletad?

Kas sa oled viimaseid „Vahitorni” numbreid lugedes mõistnud nende hindamatut väärtust? Vaata, kas sa suudad vastata järgmistele küsimustele.

◻ Kas Jeesuse sõnad „Kellele te iganes patud andeks annate, neile on need andeks antud” tähendavad, et kristlased saavad patte andeks anda? (Johannese 20:23.)

Pühakirja põhjal ei saa järeldada, et kristlastele üldiselt või siis ametissemääratud kogudusevanematele oleks Jumala poolt antud autoriteet patte andeks anda. Jeesuse sõnade kontekst tundub näitavat, et apostlitele oli antud püha vaimu tegevuse kaudu ainulaadne autoriteet pattusid andestada või kinnitada. (Vaata Apostlite teod 5:1—11; 2. Korintlastele 12:12.) (15/4, lk. 28.)

◻ Mis suhtes on silmapaistev John J. Stewart Perowne’i esmakordselt 1864. aastal ilmunud Laulude raamatu tõlge?

Perowne püüdis oma tõlkes järgida „täpselt heebrea keele vormi, nii selle keelelist omapära kui ka osalausete grammatilist struktuuri”. Seda tehes pooldas ta Jumala nime vormi „Jehoova” taas kasutusele võtmist. (15/4, lk. 31.)

◻ Milliseid juhtnööre andis Jeesus oma järelkäijatele seoses nende suhtumisega selle maailma valitsustesse?

Jeesus ütles: „Andke siis keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Matteuse 22:21). Samuti ütles ta: „Kes [„võimulolijaist”, NW] sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks” (Matteuse 5:41). Jeesus illustreeris siin põhimõtet olla valmis alluma seadusnõuetele, puudutagu need siis inimsuhteid või valitsusnõudeid, mis on kooskõlas Jumala seadusega (Luuka 6:27—31; Johannese 17:14, 15). (1/5, lk. 12.)

◻ Mida tähendab ’käia tões’? (Laul 86:11.)

See hõlmab Jumala nõudmistele kuuletumist ning tema teenimist ustavuses ja siiruses (Laul 25:4, 5; Johannese 4:23, 24). (15/5, lk. 18.)

◻ Mida saatis Jehoova korda sellega, kui ta läkitas Joona Niinivesse?

Nagu lõpuks ilmnes, tõsteti Joona kuulutustööga Niinives esile suurt erinevust kahetsevate Niinive elanike ning kangekaelsete iisraellaste vahel, kellel puudus täielikult usk ja alandlikkus. (Võrdle 5. Moosese 9:6, 13; Joona 3:4—10.) (15/5, lk. 28.)

◻ Kes on tekstis 1. Moosese 3:15 mainitud Madu ja „naine”?

Madu pole mitte mingisugune alam roomaja, vaid hoopis isik, kes seda looma kasutas — Kurat-Saatan (Ilmutuse 12:9). „Naine” pole mitte Eeva, vaid Jehoova taevane organisatsioon, tema maa peal elavate võitud sulaste ema (Galaatlastele 4:26). (1/6, lk. 9.)

◻ Kuidas võib inimene Suurest Baabülonist välja minna ja ohutu paiga leida? (Ilmutuse 18:4.)

Ta peab täielikult eralduma valereligiooni organisatsioonidest ning hülgama ka nende tavad ja vaimu, mida need levitavad, ning siis peaks ta otsima ohutu paiga Jehoova teokraatlikus organisatsioonis (Efeslastele 5:7—11). (1/6, lk. 18.)

◻ Miks on Pühakirjas sageli kotkast mainitud?

Piiblikirjutajad viitasid kotka omadustele, sümboliseerimaks näiteks tarkust, Jumala kaitset ning kiirust. (15/6, lk. 8.)

◻ Kas Jumala sulased, kellel on maine lootus, saavad tänapäeval sama palju Jumala vaimu kui vaimuga võitud kristlased?

Põhimõtteliselt on vastus jaatav. Jumala vaim on mõlemale klassile võrdsel määral kättesaadav, samuti on teadmised ja arusaamine mõlemale võrdselt saavutatavad. (15/6, lk. 31.)

◻ Miks on meil tänapäeval kasulik uurida seda, kuidas Iisraeli preestrid Jeruusalemma templis püha teenistust läbi viisid?

Seda tehes võime hakata paremini mõistma halastavat korraldust, mille kaudu patused inimesed tänapäeval Jumalaga lepitatud saavad (Heebrealastele 10:1—7). (1/7, lk. 8.)

◻ Kuidas saavutas Jeruusalemmas ehitatud teine tempel suurema toreduse kui Saalomoni ehitatud tempel?

Teine tempel püsis 164 aastat kauem kui Saalomoni tempel. Selle õuedesse kogunes rohkem Jumala kummardajaid palju rohkematelt maadelt. Mis veelgi tähtsam, sellele teisele templile sai osaks suur au, kuna Jumala Poeg Jeesus Kristus õpetas selle õuedes. (1/7, lk. 12, 13.)

◻ Millal tõi Jumal esile vaimse templi?

See toimus aastal 29. m.a.j., kui Jumal näitas, et ta kiidab heaks palve, mille Jeesus ristimise ajal esitas (Matteuse 3:16, 17). Kuna Jumal kiitis heaks Jeesuse valmisoleku anda oma keha, tähendab see seda, et vaimses mõttes hakkas tegutsema Jeruusalemma templi altarist suurem altar. (1/7, lk. 14, 15.)

◻ Miks me peaksime andeks andma?

Kui me tahame säilitada kristlikku ühtsust, on oluliselt tähtis andestada solvajale, kes on palunud vabandust. Vaenulikkus ja vimmapidamine röövib meilt meelerahu. Kui me ei anna andeks, valitseb oht, et ühel päeval ei andesta ka Jehoova Jumal enam meie patte (Matteuse 6:14, 15). (15/7, lk. 18.)

◻ Kuidas võisid iisraellased saada pühaks?

Pühadus oli võimalik ainult Jehoova, püha Jumalaga lähedastes suhetes olles ja teda puhtalt kummardades. Et kummardada teda pühaduses, füüsilises ja vaimses puhtuses, oli neil tarvis „Kõigepühamat” täpselt tunda (Õpetussõnad 2:1—6; 9:10). (1/8, lk. 11.)