Lugejate küsimusi

Efeslastele 3:14, 15 (UT) ütleb, et „iga suguvõsa taevas ja maa peal saab nime” Jumala käest. Kas on ka taevas suguvõsasid või perekondi ja kas saab iga inimsuguvõsa mingil viisil oma nime Jehoova käest?

Taevas ei ole selliseid perekondi nagu maa peal, kus on isa, ema ja lapsed, kes kõik kuuluvad lihalikul viisil kokku (Luuka 24:39; 1. Korintlastele 15:50). Jeesus osutas selgelt, et inglid ei abiellu, ning miski ei viita sellele, et nad saaksid järglasi (Matteuse 22:30).

Ometi räägib Piibel piltlikult sellest, et Jehoova Jumal on abielus oma taevase organisatsiooniga; ta on abielus vaimses mõttes (Jesaja 54:5). Sel taevasel organisatsioonil on ka järelkasv, näiteks inglid (Iiob 1:6; 2:1; 38:4—7). Selles mõttes on siis ka taevas olemas suurepärane vaimne perekond.

Peale selle on taevas kujunemas veel üks uus piltlik perekond, mille moodustavad Jeesus Kristus ja tema koguduse 144000 liikmest koosnev pruut (2. Korintlastele 11:2). Enamik neid taevase elu väljavaatega võituid on juba surnud. Aga mõned neist elavad siiani maa peal. Kõik ootavad innukalt taevaseid „Talle pulmi”. Piibel seostab need pulmad läheneva suure viletsuse ajaga, mil hävitatakse Suur Baabülon ja seejärel kõrvaldatakse ülejäänud osa Saatana süsteemist (Ilmutuse 18:2—5; 19:2, 7, 11—21; Matteuse 24:21).

Mis puutub maistesse suguvõsadesse, siis ei viidanud apostel Paulus tekstis Efeslastele 3:15 sellele, et iga sugukond või perekond eraldi saaks oma nime otseselt Jehoovalt. Ilmselt pidas Paulus silmas pigem selliseid harunenud sugulasliine, kellele pärandub nimi. Heaks näiteks on Joosua 7:16—19. Jehoova oli siin paljastamas Aakani pattu. Esmalt langes süüdistus Juuda suguharule. Seejärel kitsenes see serahlaste suguvõsale. Lõpuks paljastati Aakani pere. Aakanile, tema naisele ja lastele vaadati kui osale Aakani vanaisa Sabdi perekonnast ja nõnda ka neist kõneldi. See sugukond omakorda oli üks haru, kellele pärandus esiisa Serahi nimi.

Heebrealastele olid nende sugulasliinid väga tähtsad, neist paljud on Piibliski ära toodud. Jumal toetas nende säilimist korraldusega, mille kohaselt lesest pärija pidi vajaduse korral selleks, et suguvõsa nime edasi kanda, astuma leviraadi abiellu ehk abiellu oma surnud mehe vennaga (1. Moosese 38:8, 9; 5. Moosese 25:5, 6).

Teise näitena sellistest suurematest ehk harunenud suguvõsadest vaadelgem Jeesust kui Taaveti poega. Ta ei olnud muidugi kuningas Taaveti otsene järeltulija, sest ta sündis sajandeid peale Taaveti surma. Kuid nii nagu juudid seda üldiselt teadsid, oli üks Messia kindel tunnus see, et ta pidi olema Taaveti suguvõsast (Matteuse 22:42). Jeesus põlvnes Taaveti liinist nii ema kui ka kasuisa kaudu (Matteuse 1:1; Luuka 2:4).

Kuidas aga said sellised suguvõsad oma nime Jehoovalt? Kindel on see, et mõnel üksikul juhtumil — nagu näiteks Aabrahami ja Iisaki puhul — andis Jehoova ise suguvõsapeale kindla nime (1. Moosese 17:5, 19). Need olid aga erandjuhtumid. Üldjuhtudel ei anna Jehoova igale üksikule suguvõsale nime, mis lastele siirdub.

Kuid Jehoova pani aluse inimeste perekonnaüksusele, kui ta ütles Aadamale ja Eevale: „Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa” (1. Moosese 1:28). Jehoova lubas ebatäiuslikul Aadamal ja Eeval järglasi saada, rajades nii aluse kõikidele inimeste suguvõsadele (1. Moosese 5:3). Seega võib Jumalat nimetada suguvõsanimedele alusepanijaks rohkem kui ühes mõttes.

Paljudes tänapäeva kultuurides ei peeta enam vajalikuks suguvõsanimesid läbi põlvkondade alal hoida. Sellest hoolimata tänavad kõigi maade kristlased Jehoovat perekonnakorralduse eest ja toovad talle au sellega, kui teevad pingutusi oma perekonnaüksuse edu nimel.