Õiguslik läbimurre
APRILLIS 1995 saavutati tähelepanuväärne kohtulik võit. Kõik algas 28. jaanuaril 1992. aastal, kui 24-aastane Luz Nereida Acevedo Quiles võeti El Bueni Pastori haiglasse Puerto Ricos, kus teda pidi opereeritama. Haiglasse sissekirjutamisel andis ta nii suuliselt kui kirjalikult teada, et on Jehoova tunnistaja ega nõustu vereülekandega (Apostlite teod 15:28, 29). Asjaga seotud haigla personal, sealhulgas Luzi raviarst, oli seega tema soovist täiesti teadlik.
Kaks päeva pärast operatsiooni kaotas Luz suures koguses verd ja verejooksu tõttu arenes tal äge aneemia. Patsiendi eest hoolitsev arst dr. José Rodríguez Rodríguez uskus, et vereülekanne on ainus võimalus teda aidata. Seetõttu taotles ta kohtumäärust vereülekande tegemiseks, ilma et Luz oleks sellest midagi teadnud või selleks oma nõusoleku andnud.
Dr. Rodríguez Rodríguez väitis, et juhtumi pakilisuse tõttu polnud aega kellegi nõusolekut küsida, kuigi Luz oli täie teadvuse juures ja võimeline enda eest ise rääkima. Piirkonnaprokurör Eduardo Pérez Soto kirjutas alla vastavale dokumendile ja piirkonnakohtunik Kõrgeauline Ángel Luis Rodríguez Ramos andis välja kohtumääruse vereülekande tegemiseks.
Niisiis viidi Luz 1992. aasta 31. jaanuaril operatsiooniruumi, kus talle tehti vereülekanne. Selle kestel kuulis ta mõningaid haigla personalist naermas. Teised jälle näägutasid ta kallal, öeldes, et kõik sai tehtud vaid tema enda huvides. Luz võitles nii nagu suutis, kuid kõik oli tulutu. Päeva lõpuks oli ta saanud neli veredoosi.
Luzi juhtum polnud ei esimene ega viimane, mis puudutas vereülekandeid ja Jehoova tunnistajaid Puerto Ricos. Enne tema juhtumit oli täiskasvanud Jehoova tunnistajate soove eirates väljastatud vähemalt 15 kohtumäärust vereülekande tegemiseks ja nüüdseks on neid veel enam väljastatud. Kahjuks viidi ühel juhtumil kohtuotsus ka täide ning patsiendile tehti vereülekanne vastu tema tahtmist sel ajal, kui ta oli teadvuseta.
Luzi võitlused ei lõppenud aga operatsiooniruumis. 1993. aasta oktoobris algatati kohtuasi USA valduses oleva Puerto Rico vastu. Asja arutati ülemkohtus ja 1995. aasta 18. aprillil langetati otsus Luzi kasuks. Kohus teatas, et määrus vereülekande teostamiseks oli „konstitutsioonivastane, ja algatamata kohtulikku menetlust, jäeti hageja ilma tema õigusest toimida vabalt oma usuliste veendumuste järgi ning langetada ise otsuseid oma eraelu ja keha puudutavates küsimustes”.
See otsus oli tähelepanuväärne, sest see oli üldse esimene kord, mil üks kohus Puerto Ricos oli vereülekande küsimuses langetanud otsuse Jehoova tunnistajate kasuks. Kohtuotsus kutsus esile tohutu vastukaja. Korraldati pressikonverents, kus oli ajakirjanikke suurematest ajalehtedest ning raadio- ja televisioonijaamadest.
Samal õhtul kandis raadio üle intervjuu ühe Luzi advokaadiga. Kuulajaskonnal paluti helistada ja küsimusi esitada. Helistas palju arste ja juriste, kes väljendasid oma pooldavat suhtumist sellesse kohtuasja. Üks helistaja ütles: „Teadus ei ole suutnud tõestada, et vereülekanne päästaks elu, ning seda oleks üleüldse ekslik arvata.” Ta teatas veel: „Peatselt kantakse vereülekanded ajalukku kui üks nüüdisaja meditsiini suurimaid hälbeid ja eksitusi.”
Üks kõrgesti austatud õigusteaduste professor helistas hiljem Vahitorni ühingu harubüroosse ning väljendas oma sügavat rahulolu, nimetades kohtuprotsessi tulemust „silmapaistvaks võiduks”. Ta lisas, et see kohtuotsus ei seisa mitte ainult Jehoova tunnistajate, vaid kogu Puerto Rico elanikkonna konstitutsiooniliste õiguste eest.