Õiglus ülendab rahvast
KUI tore on küll pärast mitmeid päevi kestnud vihmasadu ärgata ja näha selges taevas päikest säramas! Maa on kosutust saanud ja taimed võivad jõudsalt kasvama hakata. Jehoova Jumal kasutas kord taolist võrdlust, et illustreerida õnnistusi, mis kaasnevad õiglase valitsusega. Ta ütles kuningas Taavetile: „Kes valitseb inimesi õigesti [„õiglaselt”, NW], kes valitseb Jumala kartuses, see on nagu koit päikese tõustes pilvitul hommikul, kui vihma järel tärkab maast haljas rohi!” — 2. Saamueli 23:3, 4.
Jumala sõnad osutusid õigeks Taaveti poja kuningas Saalomoni õiglase valitsuse ajal. Piiblis öeldakse: „Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja.” — 1. Kuningate 5:5.
Muistsed iisraellased olid Jumala väljavalitud rahvas. Ta andis neile oma seadused ja ütles, et kui nad kuulavad tema häält, tõstab ta nad „kõrgemaks kõigist rahvaist maa peal”. (5. Moosese 28:1) Iisraellasi ei ülendanud mitte nende endi õiglus, vaid Jehoova õiglus. Käsud, mis Jumal neile andis, olid ümberkaudsete rahvaste seadustest palju ülevamad. Inimestena olid nad sama ebatäiuslikud kui kõik need inimesed, kes kuulusid teiste rahvaste hulka. Seega ületasid nad teisi rahvaid tänu Jehoova ülevale Seadusele ja sellele, et nad seda Seadust täpselt täitsid. Kui nad Jehoova seadustele kuuletusid, oli neil tema soosing ja ta õnnistas neid. Kuningas Saalomon koges seda oma valitsusajal. Ta võis öelda: „Õiglus ülendab rahvast, aga patt on puuduseks [„häbiasjaks”, Suur Piibel] rahvahõimudele!” — Õpetussõnad 14:34.
Kuid kahjuks olid iisraellased sageli sõnakuulmatud ja seetõttu alandati neid. Neile kui rahvale sai osaks häbi. Lõpuks hüljati nad jäädavalt ja nende asemele tuli uus vaimne rahvas. — Matteuse 21:43.
Vaimne Iisrael
Jeruusalemmas asuva kristliku juhtiva kogu koosolekul ütles juudina sündinud Jakoobus inspiratsiooni all, et Jumal „võttis eesmärgiks võita oma nimele rahvas paganate seast”. (Apostlite teod 15:14) Apostel Paulus nimetas seda uut kristlikku rahvast „Jumala Iisraeliks”. (Galaatlastele 6:16) Seoses selle rahva kutsumusega kirjutas Peetrus: „Teie aga olete ’valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema aulisi tegusid’, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelise valguse juurde.” (1. Peetruse 2:9) Jumala valitud rahvana pidid nad paistma otsekui valgusallikad maailmas. Jehoova õiglus pidi neid ülendama. — Filiplastele 2:15, NW.
Nende vaimsete iisraellaste valimist võib võrrelda teemandikaevandusega. Kui teemandirikas maak maapinnale tuuakse, võib 3 tonnis mullas leiduda vaid 1 karaat (0,2 grammi) teemante. Kunagi kasutati teemandite eraldamisel sellist meetodit, et veega segatud maagil lasti voolata üle rasvaste laudade. Teemandid, mis ei märgu, kleepusid rasva külge, kuid mittevajalik aine uhuti minema. Selles järgus olid teemandid alles lihvimata. Aga kui nad lihviti ja poleeriti, peegeldasid nad valgust igasse suunda.
Nii nagu mittemärguvad teemandid ei ole osa neid ümbritsevast ainest, on ka Jehoova rahva liikmed sellest maailmast eraldatud. (Johannese 17:16) Esialgu, kui nad alles valguse kätte toodi, polnud nad ehk eriti säravad. Kuid Jehoova Sõna ja vaim loovad neile uue isiksuse ning nad paistavad selles maailmas otsekui valgusallikad. Nad on pandud nähtavale kohale peegeldama Kuningriigi tõe aulist valgust igas suunas, kuid seda mitte nende endi õigluse, vaid Jehoova õigluse pärast.
Kuid alates meie ajaarvamise esimese sajandi lõpust hakkas kogudustes maad võtma ärataganemine, mis mõjutas paljusid. Niinimetatud kristlased segunesid täielikult maailma rahvastega ja neid polnud enam võimalik ümbritsevast maailmast eristada.
Tänapäeval on vaimse Iisraeli jäänusele jälle Jehoova heakskiit osaks saanud. Selle liikmed on ennast eraldanud maailmast ja on ennast puhastanud „kõigest liha ja vaimu rüvedusest”. (2. Korintlastele 7:1) Kuna nad on Jehoova ees puhtad ja ausad, toetavad nad sellega tema õiglust. Seega on nad maailma rahvastega võrreldes saanud üleva soosingupositsiooni. Kuna nad on innukalt Kuningriigi head sõnumit kuulutanud, on see tõmmanud Jehoova juurde suure, kõigist rahvustest koosneva rahvahulga, kes on saanud tema rahva osaks. — Ilmutuse 7:9, 10.
Maailm võib näha erinevust
Mõnikord kiidavad Jumala sulaste käitumist ilmalikud võimukandjad. Mõnda aega tagasi kommenteeris Pretoria näituseväljaku turvateenistuse ülem Lõuna-Aafrikas seda, kuidas käituvad kõigist rassidest Jehoova tunnistajad, kes kasutavad seda paika oma iga-aastaste konventide läbiviimiseks. Muu hulgas kirjutas ta: „Kõik inimesed olid ja on praegugi viisakad, nad räägivad üksteisega kenasti ning suhtumine, mida nad on mõne viimase päeva jooksul ilmutanud, annab kinnitust, et teie ühingu liikmed on kõrge vaimsusega ja et kõik elavad koos kui üks õnnelik pere.”
Jehoova rahva liikmed ei anna selle rahva õiglusele oma osa mitte üksnes taolistel suurtel kogunemistel, vaid ka oma eraelus. Näiteks sai Vahitorni Ühingu Lõuna-Aafrika harubüroo kirja ühelt Johannesburgis elavalt naiselt, kes ütles: „Läksin eelmisel nädalal autoga sõitma ja unustasin oma rahakoti auto katusele. Jan Smutsi avenüül kukkus see maha ja selle leidis üks teie koguduse liige, hr. R —, kes helistas mulle ja tagastas mu rahakoti. [— — —] Ma hindan väga taolist ausust, mis on tänapäeval nii haruldaseks muutunud, ja kiidan teie kogudust selle eest, et olete pannud paika põhimõtted, millest teie liikmed kinni peavad.”
Tõesti, Jehoova rahvas paistab silma sellega, et ta erineb maailmast, kuna ta peab kinni Jehoova õiglastest põhimõtetest. Kuna kristlik kogudus ilmutab Jehoova õiglust, kütkestab see ausa südamega inimesi. On täiesti loomulik, et puhas ja rikkumatu mõjub ligitõmbavalt. Näiteks tuli kord Šveitsis Zürichis üks võõras inimene Jehoova tunnistajate koosolekule ja ütles, et ta tahab koguduse liikmeks saada. Ta selgitas, et tema õde eemaldati ebamoraalsuse tõttu, ja lisas, et ta soovib liituda organisatsiooniga, kes „ei salli halba käitumist”. Koguni teatmeteos New Catholic Encyclopedia möönab, et Jehoova tunnistajaid tuntakse kui „üht parima käitumisega rühmitusi maailmas”.
Samal ajal kui õiglus ülendab, võib patt heale nimele häbi tuua, seda eriti siis, kui ühiskonnas saab avalikuks raske patustamine. Aeg-ajalt tuleb kristlikul kogudusel kanda häbi, mida sellele teevad üksikliikmed, kes on sooritanud raske patu. Muidugi saavad koguduse ustavad liikmed koguduse head nime kaitsta, näidates, et patustajat on distsiplineeritud halastavalt, see tähendab kooskõlas Pühakirja põhimõtetega. Kui keegi teeb pidevalt pattu ega kahetse, heidetakse ta kogudusest välja — ta eemaldatakse. — 1. Korintlastele 5:9—13.
Miks mõningad eemaldatakse
Kuigi igal aastal eemaldatakse kristlikust kogudusest mitmed tuhanded inimesed, on see vaid väike protsent umbes viiest miljonist tunnistajast kogu maailmas. Miks üldse tuleb kristlikus koguduses kellegi suhtes taolisi äärmuslikke meetmeid rakendada? Üheks määravaks teguriks on patustamise iseloom. Kuid veelgi tähtsamaks teguriks on see, kas patustaja oma ränka eksimust tõeliselt kahetseb. Kui ta on tõesti südamest kurb, on anuvas palves Jehoova poole pöördunud, et paluda andestust patu eest, mille ta on Tema vastu sooritanud, ning kui ta on otsinud abi koguduse vastutavatelt meestelt, võib ta saada abi, et kogeda jälle Jumala soosingut ja jääda edasi koguduse koosseisu. — Õpetussõnad 28:13; Jakoobuse 5:14, 15.
Kui lapsel on isaga head lähedased suhted ja ta teeb midagi, mis kurvastab tema isa, peavad mõlemad kiiresti tegutsema, et neid hinnalisi suhteid taastada. Nii astume ka meie Jehoovaga väga hinnalistesse suhetesse, kui me oma elu talle pühendame. Ja kui me siis midagi teeme, mis meie Taevast Isa kurvastab, tuleks meil kiiresti tegutseda, et need suhted temaga taastada.
Õnneks on mõned, kes kunagi eemaldati, võtnud südamesse tähendamissõna kadunud pojast. Jehoovat võrreldakse selles armastava Isaga, kes on valmis enda juurde tagasi võtma kahetseva patustaja, kui see pöördub ja andestust palub. (Luuka 15:11—24) Et saavutada jälle Jehoova soosingut ja pääseda tagasi kristlikku kogudusse, tuleb tõeliselt, kogu südamest kahetseda ja pöörduda ära halvast. Mõned patustajad, kes on tundnud end süükoorma all rusutuna, on kahetsenud ja astunud samme, et pöörduda tagasi kristliku koguduse armastavasse õhkkonda. Seega on nad õppinud mõistma Jehoova sõnu tekstis Jesaja 57:15.
Et takistada üksikisikuid Jehoova armastava hoole alla naasmast, soovib Saatan tekitada neis mulje, et sooritatud pattu pole võimalik andeks saada. Kuid Kristuse Jeesuse lunastusohvrist piisab kõigi kahetsevate inimeste pattude lepitamiseks — tõesti, sellest piisab isegi „kogu maailma” päritud patususe lepitamiseks. (1. Johannese 2:1, 2) Ainus patt, mida lunastusohvriga lepitada ei saa, on patt Jumala püha vaimu vastu, mis seisneb tahtlikus mässamises Jumala vaimu tegevuse vastu, nagu seda olid näiteks Juudas Iskarioti ning paljude kirjatundjate ja variseride rasked patud. — Matteuse 12:24, 31, 32; 23:13, 33; Johannese 17:12.
Jehoova õigluse toetamine
Alates 1919. aastast, mil vaimse Iisraeli jäänuse liikmed uuesti Jehoova soosingu saavutasid, on nad saanud üha selgemini eristatavaks neid ümbritsevast maailmast. Seda mitte nende endi headuse tõttu, vaid selletõttu, et nad alluvad meeleldi Jehoova seadustele ja normidele. Tulemuseks on olnud see, et miljonitel Kristuse „teistel lammastel” on aidatud ustavate kaaslastena liituda vaimse Iisraeliga. (Johannese 10:16) Need inimesed toovad Jehoovale au maailmas, mis on täiesti võõrdunud Jumala õiglastest normidest. Olukord on selline, nagu täheldas kord Lõuna-Aafrika ajakiri Personality: „Jehoova tunnistajad näivad olevat katkemiseni täis häid omadusi, kusjuures halbu omadusi neil justkui polekski.”
Et jumalakartmatus maailmas sellist ülevat positsiooni säilitada, peab kristliku koguduse iga üksikliige Jehoova ees puhast, ausat elu elama. Piiblis kujutatakse Jehoova taevast organisatsiooni puhaste asjade abil. See on otsekui kaunis naine, kes on riietatud päikesega ja kellel on kuu jalge all. (Ilmutuse 12:1) Uut Jeruusalemma kirjeldatakse kui kauni välimusega püha linna. (Ilmutuse 21:2) Kristuse pruudi ustavatele liikmetele antakse „hiilgav ja puhas lõuend”. (Ilmutuse 19:8) Suure rahvahulga liikmeid võib näha ’riietatuna valgeisse rüüdesse’. (Ilmutuse 7:9) Puhas organisatsioon tõmbab ligi õiglase meelsusega inimesi. Täieliku vastandi sellele moodustab Saatana organisatsioon, mis on ebapuhas. Tema religioonisüsteemi kujutatakse hoorana ning neid, kes on väljaspool püha linna, kujutatakse roojaste ja ebapuhastena. — Ilmutuse 17:1; 22:15.
Õiglastele inimestele tõotatakse igavest elu. Rahvas, kes ühtsena Jehoova õiglust toetab, võib selle kurja süsteemi lõpus ellu jääda. „Kes mind kuulab, võib julgesti elada ja olla muretu, kurja kartmata,” tõotab Jumal tekstis Õpetussõnad 1:33.
Kui tore see küll on, kui Suurem Saalomon Kristus Jeesus õiglaselt ja Jehoova kartuses uue maailma üle valitsema hakkab! (2. Peetruse 3:13) See on nagu koit päikese tõustes pilvitul hommikul. Kõik maa elanikud elavad siis julgelt, igaüks istub nii-öelda oma viinapuu ja viigipuu all. Õiglane inimühiskond kaunistab siis maad ja asub oma õiguspärasele kohale universumis, et tuua igavesti kiitust oma Jumalale Jehoovale. — Miika 4:3, 4; vaata ka Jesaja 65:17—19, 25.
[Pildi allikaviide lk 26]
Garo Nalbandian