Igasuguste inimesteni jõudmine tänapäeva Ateenas
KUI apostel Paulus meie ajaarvamise 50. aasta paiku Ateenat külastas, oli see linn ikka veel tähtis kaubanduskeskus, kuigi selle klassikalise mineviku hiilgus oli juba tuhmunud. Ühes ajalooteoses öeldakse: „[Ateena] oli endiselt Kreeka vaimu- ja kunstielu metropol, samuti koht, mida ihaldasid külastada tolle ajastu haritud ja mõjuvõimsad inimesed.”
Oma sealviibimise ajal oli Paulusel arvatavasti võimalus kuulutada nii juutidele, paganatest ateenlastele kui ka paljudest eri paikadest tulnud inimestele. Olles terane ja oskuslik õpetaja, ütles ta ühes kõnes, et Jumal on andnud „kõigile elu ja õhu” ja et „ta on ühest ainsast teinud kogu inimkonna” ning et ’nad peavad kõigis paigus meelt parandama’, sest ta mõistab kohut „maailma” üle. — Apostlite teod 17:25—31, meie kursiiv.
Mitmepalgeline territoorium
Viimaste aastakümnete jooksul on Ateenast jällegi saanud linn, mis kõikjalt inimesi ligi tõmbab. Välissaatkonna koosseisus on saabunud diplomaate ja sõjaväelasi. Ülikoolides õpib Aafrika ja Lähis-Ida noori. Hulgaliselt on saabunud Aafrika, Aasia ja Ida-Euroopa maadest pärit võõrtöölisi. Paljud inimesed Filipiinidelt ja mujalt Kagu-Aasiast on tulnud, et leida koduabilise tööd. Ja pidevalt voolab juurde põgenikke naabermaadest ning kõikjalt maailma rahutuspiirkondadest.
Selline olukord esitab kohalikele Kuningriigi hea sõnumi kuulutajatele väljakutse. Enamik ajutistest elanikest räägib inglise keelt, kuid on ka neid, kes räägivad üksnes oma emakeelt. Neil inimestel on väga erisugune kultuuriline ja religioosne taust. Saabunute hulgas võib kohata ristiusku inimesi, muhameedlasi, hinduiste, budiste, animiste, agnostikuid või ateiste. Jehoova tunnistajad peavad õppima erisuguse taustaga inimestele sobivaid esitlusi tegema.
Kuna paljud nendest uustulnukatest on pidanud läbi elama raskeid aegu, küsivad nad tihti, mis on elu mõte ja tulevikuväljavaade. Mõned hindavad kõrgelt Piiblit ning nõustuvad meeleldi sellega, mida see ütleb. Enamik siinsel mitmepalgelisel territooriumil elavatest inimestest on alandlikud, tasased ja tõenäljas. Nad otsivad tõde julgemalt, kuna nad on eemal perekonnast ja kodukoha mõjutustest.
Aastal 1986 moodustati Ateenas esimene ingliskeelne kogudus, et selle piirkonna vajadusi katta. Kasv on olnud võrratu. Viimase viie aasta jooksul on ristitud ligikaudu 80 uut inimest. Selle tulemusena moodustati Ateenas nii araabia- kui ka poolakeelne kogudus ning mõningat aega tegutses ka prantsuskeelne grupp. Ingliskeelsest kogudusest on mõned kolinud põhjapool asuvasse Tessaloonikasse, Kreeta saarele Herakleionisse ning Ateena sadamalinna Pireusi, et aidata teisi sarnaseid kogudusi ja gruppe. Kas sa sooviksid tutvuda mõne välismaalasega, kes on kuulnud tõde Ateenas?
Rahvaste seast tuleb ihaldusväärseid inimesi
Thomas sündis Eritreas Asmaras ning kasvatati üles harda katoliiklasena. Viieteistkümneaastaselt läks ta kloostrisse. Ta küsis abtilt: „Kuidas on võimalik, et üks Jumal on kolm Jumalat?” Abt vastas: „Sellepärast, et me tunnistame seda, mida paavst vaimsete asjade kohta ütleb. Eelkõige on see aga müsteerium ja sina oled veel liiga noor, et sellest aru saada.” Viie aasta pärast lahkus Thomas kloostrist luhtunud lootustega ning pettununa kiriku teguviisides ja õpetustes. Kuid ta ei loobunud otsimast tõelist Jumalat.
Varsti pärast Ateenasse kolimist leidis ta ühel päeval oma koduukselt Vahitorni kaanepealkirjaga „Sulle võivad osaks saada tervis ja õnn”. Ta luges ajakirja mitu korda. Samast ajakirjast luges ta ka seda, et me peaksime otsima esmalt Jumala Kuningriiki ja tema õiglust. (Matteuse 6:33) Thomas langes põlvili ja palus Jumalalt juhatust, kuidas seda teha, ning andis lubaduse: „Kui sa näitad mulle, kuidas otsida sinu Kuningriiki, siis ma pühendan kuus kuud oma elust sellele, et õpin, kuidas sind teenida.” Vähem kui nelja nädala pärast koputasid tema uksele kaks Jehoova tunnistajat. Otsekohe nõustus Thomas piibliuurimisega ja kümme kuud hiljem lasi ta end ristida. Ta ütleb: „Jehoova vastas tõepoolest mu palvele ning andis mulle võimaluse saada tema tunnistajaks. Tema armastus ajendab mind nüüd otsima oma elus esmalt tema Kuningriiki ja õiglust.”
Ukselt uksele kuulutades märkasid kaks tunnistajat ühe uksekella juures välismaise päritoluga nime.
„Mida te tahate?” kostis naisehääl läbi sisesidesüsteemi.
Üks tunnistajatest ütles, et nad püüavad leida inglise keelt kõnelevaid inimesi, kes on huvitatud Piiblist.
„Mis usku te olete?” küsis naine.
„Me oleme Jehoova tunnistajad.”
„Oi kui tore! Tulge üles viimasele korrusele.”
Nõnda nad tegidki, ning kui liftiuks avanes, seisis nende vastas väga kogukas, üpris negatiivse hoiakuga mees. Kuid korterist kuuldus naise hääl.
„Lase nad sisse. Ma tahan nendega rääkida.”
Tuli välja, et ta oli koos oma abikaasa spordimeeskonnaga maailmaturneel ning oli just eelmisel päeval palvetanud, et ta kohtuks Jehoova tunnistajatega. Niisiis alustati otsekohe piibliuurimist. Kuna nad peatusid Kreekas vaid lühikest aega, korraldati nii, et õpiti kolm korda nädalas, ja nõnda uuriti Igavese elu raamat läbi vaid kümne nädalaga.
Järgmine spordihooaeg tõi nad taas Kreekasse. Naine jätkas uurimist ning tegi suurepäraseid edusamme. Paari kuu pärast hakkas ta ristimata kuulutajaks, tehes koos tunnistajatega kuulutustööd, ning ta alustas peatselt oma esimest piibliuurimist. Kellega? Oma abikaasaga, kellele tunnistajad ning tema naise juures toimunud muutused on suurt mõju avaldanud.
Allan, kelle isa on protestandi kiriku pastor, kasvas üles Lõuna-Aafrikas. Juba väga varasest lapseeast saadik oli ta veendunud, et Piibel on Jumala inspireeritud ilmutus. Kuna tema religioon teda ei rahuldanud, süüvis ta filosoofiasse ja poliitikasse, kuid see suurendas tema tühjustunnet rohkem kui miski muu. Pärast Kreekasse kolimist tema tühjustunne kasvas veelgi. Ta tundis, et tema elul ei ole mingit eesmärki ning et ta on teel, mis ei vii mitte kuhugi.
Ühel ööl aga juhtus midagi. „Ma laskusin põlvili ning avasin Jumalale oma südame,” jutustab Allan. „Silmis kurbusepisarad selle pärast, kuidas mu elu oli kulgenud, palusin Jumalalt, et ta juhiks mind oma tõeliste järelkäijate juurde. Tõotasin, et toimin tema juhtimise järgi.” Vähem kui nädala pärast poes olles sattus ta vestlema poe omanikuga, naisega, kes, nagu selgus, oli Jehoova tunnistaja. See vestlus sai Allani elus tõeliseks pöördepunktiks. „Järgnevate päevade jooksul varisesid mu südames kokku kallikspeetud tõekspidamised — kolmainsus, põrgutuli ja hinge surematus —, kuna mõistsin selgelt, et need ei põhine Piiblil.” Kuningriigisaalis tegi üks tunnistajatest abielupaar talle ettepaneku koos Piiblit uurida. Ta nõustus sellega ja edenes kiiresti. „Tõde pani mind õnnest nutma,” meenutab Allan, „ning see tegi mind vabaks.” Aasta pärast ta ristiti. Praegu on ta õnnelik, et saab teenida kohalikus koguduses teenistusabilisena.
Elizabeth on pärit Nigeeriast, kus ta otsis tõde mitmesugustest kirikutest, kuid tulutult. Kõige enam kohutas teda õpetus igavesest piinast põrgutules. Kui ta oma perega Ateenasse elama asus, tulid tema uksele kaks Jehoova tunnistajat ning alustati piibliuurimist. Elizabeth oli ülirõõmus, saades teada, et Jumal ei piina inimesi, vaid annab hoopis lootuse elada igavesti paradiisis maa peal. Ta ootas neljandat last ning tahtis aborti teha. Ent siis sai ta Piiblist teada, et Jehoova peab elu pühaks. Nüüd on tal ilus tütar. Elizabeth edenes väga kiiresti ning peagi ta ristiti. Ehkki tal on neli last ja täisaegne töö, suudab ta peaaegu igal kuul abipioneerina teenida. Ta on õnnelik, et ka tema abikaasa on hakanud Piiblit uurima. Elizabeth ütleb: „Tänu Jehoovale ja tema armastavale organisatsioonile leidsin viimaks tõelise Jumala ning tõelise kummardamisviisi.”
Sellel eripalgelisel territooriumil saadakse paljude inimestega kontakti tänavatööl olles, kuid nende huvi kasvatamiseks läheb tarvis püsivust. Taoline juhtum oli ühe Sierra Leonest pärit noore naise Sallay’ga. Üks tunnistaja andis talle traktaadi, sai tema aadressi ning korraldas nii, et teda külastati. Sallay oli huvitatud ja nõustus piibliuurimisega, kuid surve pärast töökohal ja teiste raskuste tõttu ei toimunud see korrapäraselt. Siis kolis ta ootamatult ära ega jätnud oma uut aadressi. Tunnistaja püüdis teda püsivalt vanal aadressil leida, kuni lõpuks saatis Sallay tunnistajale teate, et see tuleks tema uude koju.
Nüüdsest toimus uurimine palju korrapärasemalt, vaatamata sellele, et Sallay oli viimaseid kuid rase. Pärast lapse sündi hakkas Sallay ristimata kuulutajaks. Ehkki tema olukord võib üpris kerge näida, on lood tegelikult teisiti. Hommikul kell 6.30 peab ta sõitma pool tundi bussiga, et viia laps lasteaeda, ning seejärel kulub tund aega töölesõiduks. Kui koristajatöö on tehtud, sõidab ta tagasi koju. Ja õhtutelgi, mil ta vaatamata abikaasa vastuseisule koosolekutel või põlluteenistuses käib, võtab bussisõit nii sinna kui tagasi terve tunni aega. Koheldes oma meest armastuse ja kannatlikkusega, edenes Sallay pühendumise ja ristimiseni. Kuidas tema abikaasal läheb? Ta viibis Kristuse surma mälestusõhtul ning nõustus piibliuurimisega.
Õnnistatud heade tulemustega
Enamik nendest inimestest viibib Ateenas ajutiselt. Paljud lähevad tagasi sellele maale, kust nad on pärit, et jagada head sõnumit oma sugulastele ja sõpradele. Teised kolivad mitmetesse läänemaadesse, kus nad Jehoova teenimist jätkavad. Need, kes jäävad Kreekasse, tunnevad rõõmu headest tulemustest, mida toob tunnistuse andmine oma kaasmaalastele, kes on samuti siia immigreerunud. Teistel puhkudel on tõeseemned hakanud vilja kandma alles pärast seda, kui võõrsilt tulnud inimesed on siit mõnele teisele maale läinud ning seal tunnistajatega kokku saanud.
See kõik tõestab, et Jehoova ei ole erapoolik. Ta võtab vastu igast rahvusest inimesi, kes kardavad teda ja armastavad õiglust. (Apostlite teod 10:34, 35) Ehkki need lambasarnased inimesed asusid võõrale maale materiaalsete hüvede pärast, said nad kaugelt suuremaid õnnistusi, kui nad aimata oskasid — nad õppisid tundma tõelist Jumalat Jehoovat ning tema antud tõotust elada igavesti õiglases uues maailmas. Tõepoolest, Jehoova on õnnistanud väga rikkalikult pingutusi, mida on tehtud võõrkeelt rääkivate inimesteni jõudmiseks tänapäeva Ateenas!
[Pildid lk 16]
Ateenas kuulevad head sõnumit paljudest maadest pärit inimesed