Kiivus Jehoova puhta kummardamise eest seismisel
„Jehoova, kelle nimeks on Kiivas, on kiivas Jumal.” — 2. MOOSESE 34:14, NW.
1. Milline on tähtsaim Jumala omadus ja kuidas on see seotud tema kiivusega?
JEHOOVA nimetab ennast „kiivaks Jumalaks”. Et sõnal „kiivus” on ka negatiivne tähendusvarjund, võib tekkida küsimus, miks ta seda teeb. Muidugi on armastus Jumala omadustest tähtsaim. (1. Johannese 4:8) Seega, kui ta tunneb kiivust, peab see inimkonnale kasuks tulema. Tegelikult me näemegi järgnevalt, et Jumala kiivus on äärmiselt tähtis selleks, et universumis valitseks rahu ja kooskõla.
2. Kuidas võib tõlkida sõna „kiivus” heebreakeelseid vasteid?
2 Omavahel lähedalt seotud heebreakeelseid sõnu, mis märgistavad kiivust, esineb Heebrea Kirjades üle 80 korra. Peaaegu pooltel neil juhtudel viidatakse nendega Jehoova Jumalale. „Jumala kohta kasutatuna ei tähenda kiivus loomuvastast tundmust, vaid hoopis jagamatuse nõudmist Jehoova kummardamisel,” märgib G. Herbert Livingston. (The Pentateuch in Its Cultural Environment) Seepärast tõlgitaksegi „Uue maailma tõlkes” (New World Translation) see heebreakeelne nimisõna mõnikord väljendiga ’jagamatut andumust nõudma’. (Hesekiel 5:13, NW) Kohased tõlkevasted on ka „agarus” ja „innukus”. — Laul 79:5; Jesaja 9:6; NW.
3. Millist head eesmärki võib kiivus mõnikord teenida?
3 Inimesele loodi võime tunda kiivust, ent seetõttu, et inimkond langes pattu, on kiivus muutunud väärastunud tundeks. Siiski võib see, et inimene on kiivas, ka head tuua. See võib ajendada teda kaitsma lähedast inimest halva mõju eest. Peale selle on inimestel vägagi kohane ilmutada kiivust Jehoova ja tema kummardamise eest seismisel. (1. Kuningate 19:10, NW) Et mõtet Jehoova eest seismisel ilmutatavast kiivusest korrektselt edasi anda, võidakse heebreakeelse nimisõna tõlkevastena kasutada ka väljendit „ei salli mingit [Temaga] võistlemist”. — 2. Kuningate 10:16, NW.
Kuldvasikas
4. Milline õiglase kiivusega seotud käsk oli Iisraelile antud Jumala seaduses silmapaistval kohal?
4 Õiglast kiivust ilmutati näiteks peale seda, kui iisraellastele Siinai mäel seadus oli antud. Neid oli korduvalt manitsetud, et nad ei kummardaks jumalaid, mis inimene on valmistanud. Jehoova ütles neile: „Mina, Jehoova, sinu Jumal, olen Jumal, kes nõuab jagamatut andumust [või: „Jumal, kes on kiivas (innukas); Jumal, kes ei salli võistlemist”].” (2. Moosese 20:5, NW allmärkus; võrdle 2. Moosese 20:22, 23; 22:19; 23:13, 24, 32, 33.) Jehoova sõlmis iisraellastega lepingu ning tõotas neid õnnistada ja nad Tõotatud Maale viia. (2. Moosese 23:22, 31) Ning rahvas ütles: „Kõik, mida Jehoova on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!” — 2. Moosese 24:7.
5., 6. a) Kuidas tegid Siinai mäe juures leeris olnud iisraellased raske patu? b) Kuidas ilmutasid Jehoova ja tema lojaalsed kummardajad Siinai mäe juures õiglast kiivust?
5 Vaatamata sellele tegid iisraellased peagi Jumala vastu pattu. Nad olid siis ikka veel Siinai mäe jalamil leeris. Mooses oli olnud juba hulk päevi mäel, kus Jumal talle lisajuhendeid andis, ning rahvas käis Moosese vennale Aaronile peale, et see neile jumala valmistaks. Aaron andiski järele ning valmistas rahva toodud kullast vasika. See ebajumal väideti kujutavat Jehoovat. (Laul 106:20) Järgmisel päeval tõid iisraellased ohvreid ja ’kummardasid selle ette’. Seejärel ’tõusid nad üles hullama’. — 2. Moosese 32:1, 4, 6, 8, 17—19, Suur Piibel.
6 Kui iisraellased alles pidutsesid, tuli Mooses mäelt alla. Nähes nende häbitut käitumist, hüüdis ta: „Kes on Jehoova poolt?” (2. Moosese 32:25, 26) Kui Leevi pojad olid Moosese juurde kogunenud, käskis see neil mõõgad haarata ja ebajumalakummardajatest lõbutsejad hukata. Seistes kiivalt Jumala puhta kummardamise eest, surmasid leviidid umbes 3000 süüdiolevat venda. Lisaks sellele saatis Jehoova karistuseks ellujäänutele nuhtluse. (2. Moosese 32:28, 35) Seejärel kordas Jumal käsku: „Sa ei tohi kummardada teise jumala ette, sest Jehoova, kelle nimeks on Kiivas, on kiivas Jumal.” — 2. Moosese 34:14, NW.
Baal-Peor
7., 8. a) Kuidas langesid paljud iisraellased selleni, et osalesid äärmiselt vastikus ebajumal Baal-Peori kummardamises? b) Kuidas pandi Jehoovalt tulevale nuhtlusele piir?
7 Nelikümmend aastat hiljem, kui Iisraeli rahvas oli Tõotatud Maale jõudmas, meelitasid võluvad moabi ja midjani naised paljud iisraellased oma külalislahkust nautima. Iisraeli mehed oleksid pidanud lükkama tagasi kutse nende valejumalakummardajatega lähedalt seltsida. (2. Moosese 34:12, 15) Nemad aga järgnesid neile nagu ’härjad, keda viiakse tappa’, hoorates naistega ning kummardades koos nendega Baal-Peori ette. — Õpetussõnad 7:21, 22; 4. Moosese 25:1—3.
8 Jehoova saatis nuhtluse, et surmata need, kes selles häbiväärses seksikummardamises olid osalenud. Peale selle käskis Jumal süütutel iisraellastel süüdiolevad vennad hukata. Jultunud trotslikkusega tõi Iisraeli vürst Simri oma telki ühe Midjani vürsti tütre, et temaga armuvahekorda nautida. Seda nähes surmas jumalakartlik preester Piinehas selle ebamoraalse paari. Seejärel nuhtlus lõppes ning Jumal teatas: „Piinehas .. on pööranud ära mu vihaleegi Iisraeli laste pealt, olles nende keskel [„kiivalt”, The New English Bible] vihastunud minu asemel, nõnda et minul ei olnud vaja oma vihas [„kiivuses”, NEB] teha lõppu Iisraeli lastele.” (4. Moosese 25:11) Kuigi rahvas pääses täielikust hävitamisest, sai ikkagi surma vähemalt 23000 iisraellast. (1. Korintlastele 10:8) Nende ammune lootus jõuda Tõotatud Maale jäigi vaid lootuseks.
Hoiatav õppetund
9. Mis sai Iisraelile ja Juudale osaks seetõttu, et nad ei seisnud kiivalt Jehoova puhta kummardamise eest?
9 Kahjuks unustasid iisraellased need õppetunnid peagi. Nad ei olnud kiivad Jehoova puhta kummardamise eest seismisel. „Nad .. kiivastasid [Jumalat] oma puuslikkudega.” (Laul 78:58, UT) Selle tagajärjel lubas Jehoova aastal 740 e.m.a. assüürlastel kümme Iisraeli suguharu vangi viia. Järelejäänud kahest suguharust koosnevale Juuda kuningriigile sai osaks samasugune karistus aastal 607 e.m.a., kui nende pealinn Jeruusalemm hävitati. Tookord sai palju inimesi surma, ja kes veel ellu jäid, viidi Babüloni vangistusse. Milline hoiatav näide kõigile tänapäeva kristlastele! — 1. Korintlastele 10:6, 11.
10. Mis juhtub ebajumalakummardajatega, kes oma teguviisi ei kahetse?
10 Üks kolmandik maakera elanikkonnast ehk 1,9 miljardit inimest nimetab end praegusajal kristlaseks. (1994 Britannica Book of the Year) Enamik nende hulgast on sellise kiriku liikmed, kus kasutatakse kummardamisel pühapilte, kujusid ja riste. Jehoova ei säästnud omaenda rahvastki, kes temas oma ebajumalakummardamisega kiivust tekitas. Samuti ei säästa ta neid nime poolest kristlasi, kes teda materiaalsete esemete vahendusel kummardavad. „Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” ütles Jeesus Kristus. (Johannese 4:24) Lisaks sellele manitseb Piibel kristlasi, et nad hoiduksid ebajumalakummardamise eest. (1. Johannese 5:21) Ebajumalakummardajad, kes oma teguviisi ei kahetse, ei päri Jumala Kuningriiki. — Galaatlastele 5:20, 21.
11. Kuidas võib juhtuda, et kristlane osutub süüdlaseks ebajumalakummardamises, ilma et ta oleks mõne ebajumalakuju ette kummardanud, ja mis võib aidata taolist ebajumalakummardamist vältida? (Efeslastele 5:5)
11 Kuigi tõeline kristlane ei kummardaks kunagi ühegi ebajumalakuju ette, peab ta peale selle vältima kõike, mis Jumala silmis on otsekui ebajumalakummardamine, kõike, mis on ebapuhas ja patune. Näiteks hoiatab Piibel: „Surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus; nende pärast tuleb Jumala viha.” (Koloslastele 3:5, 6) Nendele sõnadele kuuletumine nõuab ebamoraalse eluviisi hülgamist. See omakorda eeldab sellise meelelahutuse vältimist, mille eesmärgiks on äratada ebapuhast seksuaalset himu. Selle asemel et taolist himu rahuldada, seisavad tõelised kristlased kiivalt Jumala puhta kummardamise eest.
Hilisemaid näiteid jumaliku kiivuse ilmutamisest
12., 13. Kuidas oli Jeesus silmapaistev näide inimesest, kes ilmutas kiivust Jumala puhta kummardamise eest seistes?
12 Jeesus Kristus on silmapaistvaim näide inimesest, kes on kiivalt Jehoova puhta kummardamise eest seisnud. Oma esimesel teenistusaastal nägi ta templi eesõuedes tegutsemas ahneid kaupmehi. Väljaspool Jeruusalemma elavatel juutidel võis ehk vaja olla, et rahavahetajad nende välisraha ümber vahetaksid, nii et see templimaksu maksmiseks kõlbaks. Lisaks pidid nad ostma ka loomi ja linde, et Jumala seaduses nõutud ohvreid tuua. Taolised äritehingud oleksid pidanud leidma aset väljaspool templi õuesid. Veelgi halvem oli aga see, et ilmselt kasutasid kaupmehed oma vendade religioosseid kohustusi alatult enda huvides ära, nõudes neilt pööraselt kõrget hinda. Seistes kiivalt Jumala puhta kummardamise eest, ajas Jeesus piitsa abil lambad ja kariloomad minema. Ta pööras ka rahavahetajate lauad ümber, öeldes: „Ärge tehke minu Isa koda kaubakojaks!” (Johannese 2:14—16) Sellega viis Jeesus täide Laul 69:10 sõnad: „Püha viha [„innukus”, NW; „kiivus”, Byington] su koja pärast on mind ära söönud.”
13 Kolm aastat hiljem nägi Jeesus ahneid kaupmehi taas Jehoova templis tegutsemas. Kas Jeesus puhastas selle ka teist korda? Ta seisis Jumala puhta kummardamise eest niisama kiivalt kui oma teenistuse alguseski. Ta ajas välja nii müüjad kui ostjad. Ning ta selgitas oma teguviisi põhjusi veelgi jõulisemalt, öeldes: „Eks ole kirjutatud: minu koda peab hüütama palvekojaks kõigile rahvaile? Kuid teie olete selle teinud röövliauguks!” (Markuse 11:17) Millise suurepärase eeskuju ta jumaliku kiivuse järjepidevast ilmutamisest küll andis!
14. Millist mõju peaks Jeesuse kiivus puhta kummardamise eest seismisel meile avaldama?
14 Nüüdseks ausseseatud Issanda Jeesuse Kristuse isiksus pole muutunud. (Heebrealastele 13:8) Käesoleval 20. sajandil seisab ta oma Isa puhta kummardamise eest sama kiivalt nagu siis, kui ta oli maa peal. Seda võib näha Ilmutusraamatus toodud läkitustest, mille Jeesus saatis seitsmele kogudusele. Need läkitused täituvad esmajoones praegusel „Issanda päeval”. (Ilmutuse 1:10; 2:1—3:22) Apostel Johannes nägi nägemuses, et ausseseatud Jeesuse Kristuse „silmad [olid] nagu tuleleek”. (Ilmutuse 1:14) See viitab sellele, et kui Kristus uurib kogudusi, tegemaks kindlaks, kas need on püsivalt puhtad ja Jehoova teenistuseks kõlblikud, ei jää tal midagi kahe silma vahele. Tänapäeva kristlased peavad pidama meeles Jeesuse manitsust, et keegi ei püüaks teenida korraga kahte isandat: Jumalat ja mammonat. (Matteuse 6:24) Jeesus ütles Laodikea koguduse liikmetele, kes olid materialismi küüsis: „Et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, siis tahan ma sind välja sülitada oma suust! [— — —] Ole siis väga hoolas [„innukas”, UT] ja paranda meelt!” (Ilmutuse 3:14—19) Nii oma sõnade kui eeskujuga peaksid ametissemääratud kogudusevanemad aitama oma kaasusklikel materialismi püünist vältida. Vanemad peaksid kaitsma karja ka seksile keskendunud maailma kõlbeliselt laostava mõju eest. Lisaks sellele ei salli Jumala rahvas koguduses mingisugust Iisebeli mõju. — Heebrealastele 12:14, 15; Ilmutuse 2:20.
15. Kuidas ilmutas apostel Paulus Jehoova kummardamise eest seistes samasugust kiivust kui Jeesuski?
15 Apostel Paulus jäljendas Kristust. Kaitsmaks vastristitud kristlasi vaimselt mahakiskuva mõju eest, ütles ta: „Ma olen kiivas teie pärast jumaliku kiivusega.” (2. Korintlastele 11:2, UT) Enne seda oli Paulus kui kiivas puhta kummardamise eest seisja pidanud vajalikuks anda sellelesamale kogudusele nõu eemaldada hooraja, kes ei kahetsenud oma teguviisi ja kes avaldas kogudusele rüvetavat mõju. Tol korral antud inspireeritud nõuanded on olnud suureks abiks tänapäeva kogudusevanematele, kes püüavad säilitada puhtust rohkem kui 75500-s Jehoova tunnistajate koguduses. — 1. Korintlastele 5:1, 9—13.
Jumala kiivus tuleb tema rahvale kasuks
16., 17. a) Kuidas suhtusid rahvad sellesse, kui Jumal karistas muistset Juudat? b) Kuidas seisis Jehoova pärast seda, kui Juuda oli 70 aastat vangipõlves olnud, kiivalt Jeruusalemma eest?
16 Kui Jumal karistas Juuda rahvast ja laskis nad Babüloni vangi viia, pilkasid teised seda rahvast. (Laul 137:3, NW) Kiivas vihas aitasid edomlased babüloonlastel Jumala rahvale õnnetust põhjustada, ning Jehoovale ei jäänud see märkamata. (Hesekiel 35:11; 36:15) Vangipõlve ajal parandasid ellujäänud meelt ning 70 aasta pärast tõi Jehoova nad omale maale tagasi.
17 Alguses oli Juuda rahvas äärmiselt suures kitsikuses. Jeruusalemma linn ja selle tempel olid varemetes. Ent ümbritsevad rahvad seisid vastu kõigile püüetele tempel uuesti üles ehitada. (Esra 4:4, 23, 24) Kuidas Jehoova sellesse suhtus? Inspireeritud ülestähenduses öeldakse: „Nõnda ütleb vägede Jehoova: mu püha viha [„kiivus”, NW] Jeruusalemma ja Siioni pärast on suur! Ma olen üpris väga vihastunud muretuile paganaile, kes, kui ma olin vähem vihane, aitasid õnnetusele kaasa! Seepärast ütleb Jehoova nõnda: ma pöördun halastusega tagasi Jeruusalemma juurde! Minu koda tuleb seal üles ehitada, ütleb vägede Jehoova.” (Sakarja 1:14—16) Selle prohvetiennustuse kohaselt ehitatigi tempel ja Jeruusalemma linn edukalt üles.
18. Mida tõelised kristlased Esimese maailmasõja ajal kogesid?
18 Midagi sellesarnast koges 20. sajandil ka tõeline kristlik kogudus. Esimese maailmasõja ajal distsiplineeris Jehoova oma rahvast, kuna see ei olnud selles ilmalikus konfliktis täiesti erapooletuks jäänud. (Johannese 17:16) Jumal lubas poliitilistel jõududel oma rahvast rõhuda, ja see õnnetus pani ristiusumaailma vaimulikkonna rõõmustama. Tegelikult olidki just vaimulikud selle algatajad, et poliitiline element piibliuurijate (nagu Jehoova tunnistajaid tol ajal nimetati) tegevuse keelustas. — Ilmutuse 11:7, 10.
19. Kuidas on Jehoova alates 1919. aastast kiivalt oma kummardamise eest seisnud?
19 Ent Jehoova seisis kiivalt oma kummardamise eest ning tõi oma kahetseva rahva pärast sõda, 1919. aastal, oma soosingusse tagasi. (Ilmutuse 11:11, 12) Selle tulemusena on Jehoova kiitjate arv kasvanud vähem kui 4000-st aastal 1918 ligi 5 miljonini tänapäeval. (Jesaja 60:22) Peagi ilmutab Jehoova oma kiivust puhta kummardamise eest seismisel veelgi vapustavamal moel.
Tulevased jumalikust kiivusest ajendatud teod
20. Mida Jumal peagi teeb, et ilmutada oma kiivust puhta kummardamise eest seismisel?
20 Sajandeid on ristiusumaailma kirikud tekitanud Jehoovas kiivust nagu ärataganenud juudidki. (Hesekiel 8:3, 17, 18, NW) Peagi hakkab Jehoova tegutsema ning paneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidele südamesse enneolematu mõtte. See ajendab neid poliitilisi jõude ristiusumaailma ja kogu ülejäänud valereligiooni täielikult laastama. (Ilmutuse 17:16, 17) Tõelised kummardajad jäävad ellu, kui Jumal selle hirmuäratava kohtuotsuse täide viib. Nad kuuletuvad taevaste olendite käsule: „Kiitke Jah’i, te inimesed! [—] Sest .. ta on kohut mõistnud suure hoora [valereligiooni] üle, kes rikkus ilmamaa oma hooraeluga [oma valeõpetustega ja korrumpeerunud poliitikute toetamisega], ja on oma sulaste vere temale kätte maksnud!” — Ilmutuse 19:1, NW; 19:2.
21. a) Mida teeb Saatan koos oma süsteemiga peale seda, kui valereligioon on hävitatud? b) Kuidas Jumal sellele reageerib?
21 Mis sünnib pärast valereligiooni ülemaailmse impeeriumi hävitamist? Siis õhutab Saatan poliitilisi jõude korraldama Jehoova rahva vastu ülemaailmset rünnakut. Kuidas reageerib tõeline Jumal sellele Saatana püüdele pühkida tõeline kummardamine maa pealt täielikult minema? Hesekieli 38:19—23 ütleb meile: „Oma raevus [agaruses ehk kiivuses] ja vihatules ma [Jehoova] räägin. [——] Ma käin temaga [Saatanaga] kohut katku ja vere abil; ja ma lasen sadada vihmavalinguid ja rahekive, tuld ja väävlit tema ja ta jõukude peale ja nende paljude rahvaste peale, kes on ühes temaga! Nõnda näitan ma oma suurust ja pühadust ning teen ennast tuttavaks paljude paganate silme ees. Ja nad peavad tundma, et mina olen Jehoova!” — Vaata ka Sefanja 1:18; 3:8; NW.
22. Kuidas me võime näidata, et seisame kiivalt Jehoova puhta kummardamise eest?
22 Kui julgustav on küll teada, et universumi Suverään hoolitseb kiivalt oma tõeliste kummardajate eest! Hinnates sügavalt tema ärateenimata headust, seiskem meiegi kiivalt Jehoova Jumala puhta kummardamise eest. Jätkakem innukalt hea sõnumi kuulutamist ja oodakem kindlustundega seda suurt päeva, mil Jehoova ülendab ja pühitseb oma suurt nime. — Matteuse 24:14.
Punkte mõtisklemiseks
◻ Mida kiivalt Jehoova eest seismine tähendab?
◻ Mida me muistsete iisraellaste näitest õppida võime?
◻ Kuidas me võime hoiduda Jehoovas kiivust tekitamast?
◻ Kuidas on Jumal ja Kristus puhta kummardamise eest kiivalt seisnud?
[Kast lk 12]
Armastus ei ole kiivas
KADEDUSE kohta kirjutas 19. sajandi piibliõpetlane Albert Barnes järgmist: „See on üks kurjuse üldisemaid ilminguid, mis näitab selgelt inimese sügavat rikutust.” Peale selle ütles ta: „Inimene, kes suudaks jõuda kõigi sõdade ja vaenutsemiste ja ilmalike plaanide algpõhjuseni — kes suudaks jõuda põhjuseni, millest tegelikult saavad alguse isegi end kristlasteks pidavate inimeste kavatsused ja eesmärgid, mis paljuski moonutavad nende religiooni ja muudavad nende mõtteviisi ilmalikuks —, oleks üllatunud, nähes, kui suurt rolli mängib kadedus. Meil on valus, et teised on jõukamad kui meie; me igatseme endale seda, mis on teiste oma, kuigi meil pole selleks õigust; kõik see viibki nende erisuguste alatute meetodite kasutamiseni, mille eesmärk on võtta neilt rõõm selle omamisest või saada see endale või jätta mulje, et nende omand pole nii suur, kui see üldiselt peaks olema. .. alles siis jääb meie sees pesitsev kadeduse vaim rahule.” — Roomlastele 1:29; Jakoobuse 4:5.
Vastandina sellele tegi Barnes väga huvitava tähelepaneku armastuse kohta, mis „ei ole kade”. (1. Korintlastele 13:4) Ta kirjutas: „Armastus ei kadesta teisi nende õnne pärast; see tunneb rõõmu nende heakäekäigu üle, ja kui nende õnn suureneb, siis .. armastusest ajendatud inimesed .. ei kahanda teiste õnne; nad ei pane teisi nende eeliste pärast piinlikkust tundma; nad ei suhtu teiste õnne ükskõikselt; nad ei nurise ega ole nördinud, et neil pole selliseid eeliseid. [— — —] Kui me armastame teisi — kui me rõõmustame nende õnne üle —, ei kadesta me neid.”
[Pilt lk 10]
Piinehas seisis kiivalt Jehoova puhta kummardamise eest