Armastav kutse neile, kes on väsinud
„Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise [„kosutan teid”, NW]!” — MATTEUSE 11:28.
1. Mida nägi Jeesus oma kolmanda kuulutusreisi ajal Galileas?
MEIE ajaarvamise 32. aasta künnisel oli Jeesus oma kolmandal kuulutusreisil Galilea maakonnas. Ta käis läbi linnad ja külad ning „õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga”. Seda tehes nägi ta lihtrahvast, ja ’tal oli hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast’. — Matteuse 9:35, 36.
2. Kuidas Jeesus inimesi aitas?
2 Kuid Jeesusel ei olnud lihtrahva pärast mitte ainult hale meel, ta ka tegutses. Pärast seda kui ta oli oma jüngreid õpetanud paluma „lõikuse Issandat”, läkitas ta nad inimesi aitama. (Matteuse 9:38; 10:1) Seejärel kinnitas ta ka ise inimesi, mis tõi tõelist kergendust ja lohutust. Ta esitas neile järgmise südantsoojendava kutse: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise [„kosutan teid”, NW]! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise [„kosutust”, NW] oma hingedele.” — Matteuse 11:28, 29.
3. Miks on Jeesuse kutse tänapäeval sama ligitõmbav?
3 Praegu me elame ajal, mil paljud tunnevad end olevat rängalt koormatud. (Roomlastele 8:22; 2. Timoteosele 3:1) Mõnedelt nõuab ainuüksi elatise hankimine nii palju aega ja energiat, et oma perekonna, sõprade või millegi muu jaoks seda suurt enam ei jagugi. Paljusid koormavad tõsised haigused, vaevused, depressioon ja muud füüsilised ja hingelised probleemid. Tajudes sellist survet, püüavad mõned leida kergendust, andudes üha uutele naudingutele, söömisele, joomisele, isegi uimastite kuritarvitamisele. Muidugi mõista paiskab see nad nõiaringi, mis toob neile uusi probleeme ja pingeid. (Roomlastele 8:6) On selge, et Jeesuse armastav kutse on tänapäeval niisama ligitõmbav nagu tollalgi.
4. Milliseid küsimusi me peaksime arutama, et Jeesuse armastavast kutsest kasu saada?
4 Mille all Jeesuse päevade inimesed kannatasid, nõnda et nad olid sedavõrd „piinatud ja vintsutatud”, et Jeesusel oli neist hale meel? Millist koormat neil tuli kanda, ja kuidas Jeesuse kutse neid aitas? Vastused neile küsimustele võivad aidata meil saada palju kasu Jeesuse armastavast kutsest neile, kes on väsinud.
„Vaevatud ja koormatud”
5. Miks oli kohane, et apostel Matteus rääkis sellest Jeesuse teenistuse ajal toimunud juhtumist?
5 On huvitav, et ainult Matteus räägib sellest Jeesuse teenistuse ajal toimunud juhtumist. Olnud varem maksukoguja, oli Matteus, keda tunti ka nime all Leevi, vägagi tuttav ühe erilise koormaga, mida inimestel tuli kanda. (Matteuse 9:9; Markuse 2:14) Jeesuse-aegset elu käsitlevas raamatus (Daily Life in the Time of Jesus) öeldakse: „Maksud, mida [juudid pidid] maksma kas rahas või mingil muul moel, olid äärmiselt rängad, ja veelgi rängemaks muutis neid see, et samaaegselt tuli neil maksta kahesuguseid makse: riigimakse ja religioosseid makse; ning kummadki polnud kergete killast.”
6. a) Milline maksusüsteem oli Jeesuse ajal kasutusel? b) Miks oli maksukogujatel nii halb maine? c) Mida pidas Paulus vajalikuks kaaskristlastele meelde tuletada?
6 See kõik oli eriti koormav tolleaegse maksusüsteemi tõttu. Rooma riigiametnikud andsid provintsides maksukogumise õiguse tähtsaimatele publikaanidele. Need omakorda palkasid kohalikesse kogukondadesse kuulujaid tegeliku maksukogumise järelevaatajateks. Igaüks selles püramiidskeemis arvas, et tal on täielik õigus lisada oma komisjonitasu ehk osamaks. Näiteks rääkis Luukas ’mehest, Sakkeus nimi, kes oli tölnerite [„maksukogujate”, NW] ülem ja oli rikas’. (Luuka 19:2) „Maksukogujate ülem” Sakkeus ja need, kes olid tema järelevaatuse all, rikastusid ilmselt rahva viletsuse arvel. Võimu kuritarvitamise ja korruptsiooni pärast, mida see süsteem soosis, liigitas rahvas maksukogujad patuste ja hoorade kilda, ja enamikul juhtudel ehk täiesti õigustatult. (Matteuse 9:10; 21:31, 32; Markuse 2:15; Luuka 7:34) Kuna inimeste meelest oli see lausa talumatu koorem, ei tule imestada, miks apostel Paulus pidas vajalikuks tuletada kaaskristlastele meelde, et nad Rooma ikke all olles ei oleks rahulolematud, vaid ’tasuksid kõigile, mis nende kohus on: maksu, kellele maksu; tolliraha, kellele tolliraha’. — Roomlastele 13:7a; võrdle Luuka 23:2.
7. Kuidas suurendasid Rooma kriminaalseadused rahva koormat?
7 Samuti tuletas Paulus kristlastele meelde, et nad osutaksid „kartust, kellele kartust; au, kellele au tuleb anda”. (Roomlastele 13:7b) Roomlased olid oma julmade ja karmide kriminaalseaduste poolest kuulsad. Et rahvas ikka kuulekas oleks, võeti tihti tarvitusele peksmine, piitsutamine, range vanglakaristus ja hukkamine. (Luuka 23:32, 33; Apostlite teod 22:24, 25) Ka juudi ülematel oli õigus oma äranägemise järele taolisi karistusi määrata. (Matteuse 10:17; Apostlite teod 5:40) Selline süsteem oli kindlasti äärmiselt repressiivne kõigi suhtes, kes selle all elasid.
8. Kuidas panid religioonijuhid rahva peale koorma?
8 Kuid tolle aja lihtrahvale oli Rooma maksudest ja seadustest hullem see koorem, mille panid neile peale religioonijuhid. Tegelikult pidas Jeesus just seda silmas, kui ta ütles, et rahvas on „vaevatud ja koormatud”. Jeesus ütles religioonijuhtide kohta, et rõhutud rahvale lootuse ja lohutuse andmise asemel nad „seovad kokku raskeid ja ränki koormaid ja panevad inimeste õlgadele, aga ise nad ei taha sõrmegagi neid liigutada”. (Matteuse 23:4; Luuka 11:46) Evangeeliumides võib eksimatult ära tunda nende religioonijuhtide — eriti kirjatundjate ja variseride — kõrgi, südametu ja silmakirjaliku grupiportree. Nad vaatasid ülalt alla nende meelest harimatule ja ebapuhtale lihtrahvale ning põlgasid endi keskel elavaid võõramaalasi. Ühes kommentaaris tõdetakse nende hoiaku kohta: „Tänapäeval peab mees, kes hobusele liiga raske koorma peale paneb, seaduse ees vastust andma. Aga mida arvata mehest, kes koormas mitte mingit religioosset õpetust saanud ’maa rahvast’ 613 käsuga; ja võtmata midagi ette nende inimeste abistamiseks, mõistis nad hukka kui jumalatud?” Muidugi mõista ei olnud tõeliseks koormaks mitte Moosese seadus, vaid lõpmata palju pärimusi, mida inimesi järgima sunniti.
Raskuste tegelik põhjus
9. Kuidas võiks Jeesuse-aegse rahva elutingimusi võrrelda nendega, mis valitsesid kuningas Saalomoni päevil?
9 Oli aegu, mil inimestele pandud rahaline koorem oli nii ränk, et kõikjal lokkas vaesus. Iisraellased pidid maksma Moosese seadusega kehtestatud mõõdukaid makse. Lisaks tuli inimestel kuningas Saalomoni valitsusajal toetada kulukaid riiklikke projekte, nagu näiteks templi ja muude suurte hoonete ehitamist. (1. Kuningate 7:1—8; 9:17—19) Kuid Piibel räägib meile, et inimesed „sõid ja jõid ning olid rõõmsad! .. Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja”. (1. Kuningate 4:20; 5:5) Millest selline olukordade erinevus?
10. Mis oli Iisraelis esimesel sajandil valitseva olukorra põhjuseks?
10 Niikaua kui rahvas jäi tõelisele kummardamisele truuks, oli tal Jehoova soosing, ning suurtele riiklikele kulutustele vaatamata õnnistati teda julgeoleku ja õitsenguga. Kuid Jehoova hoiatas, et kui iisraellased ’taganevad tema järelt ega pea tema käske’, saavad neile osaks tõsised tagasilöögid. Tõepoolest, „Iisrael saab kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel”. (1. Kuningate 9:6, 7) Just nii kõik läkski. Iisrael sattus võõrvalitsejate alla, ning kord nii hiilgavast kuningriigist sai kõigest üks koloniaalmaa. Millist hinda küll maksis vaimsete kohustuste hooletussejätmine!
11. Miks Jeesus tajus, et inimesed „on piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast”?
11 Kõik see aitab meil mõista, miks Jeesus tajus, et inimesed, keda ta nägi, ’on piinatud ja vintsutatud’. Nad olid iisraellased, Jehoova rahvas, kes ju üldiselt võttes püüdsid Jumala seaduste kohaselt elada ja vastuvõetaval viisil teda kummardada. Kuid sellest hoolimata ei kurnanud ega rõhunud neid mitte ainult poliitilised ja kaubanduslikud jõud, vaid koos nendega ka ärataganenud religioonijuhid. Nad olid „otsekui lambad, kellel ei ole karjast”, sest polnud mitte kedagi, kes nende eest oleks hoolitsenud või seisnud. Nad vajasid abi, et tulla toime nii karmi tegelikkusega. Kui õigeaegne oli Jeesuse armastav ja leebe kutse!
Jeesuse kutse tänapäeval
12. Milliseid surveid Jumala sulased ja teised siirad inimesed tänapäeval tunnevad?
12 Tänapäeval on olukord paljuski samasugune. Siirad inimesed, kes püüavad ausalt leiba teenida, leiavad, et on raske taluda selle moraalselt laostunud asjadesüsteemi surveid ja nõudeid. Sellest ei jää puutumata ka need, kes on pühendanud oma elu Jehoovale. Teadete kohaselt on mõned Jehoova sulased leidnud, et on järjest raskem kõigi oma kohustustega toime tulla, kuigi nad seda sooviksid. Nad tunnevad end rusutuna, väsinuna, kurnatuna. Mõned arvavad isegi, et oleks kergem kõik lihtsalt sinnapaika jätta ja kuskile kaduda, et end jälle koguda. Kas sinagi oled seda vahel arvanud? Kas sa tead kedagi lähedast olevat sellises olukorras? Tõepoolest, Jeesuse südantsoojendaval kutsel on meile tänapäeval sügav tähendus.
13. Miks me võime olla kindlad, et Jeesus saab aidata meil leida kergendust ja kosutust?
13 Enne armastava kutse esitamist teatas Jeesus: „Kõik on mu Isa andnud minu kätte ja ükski muu ei tunne Poega kui ainult Isa ega ükski tunne Isa kui ainult Poeg ja see, kellele iganes Poeg tahab seda ilmutada.” (Matteuse 11:27) Nende Jeesuse ja tema Isa vaheliste lähedaste suhete põhjal võime olla kindlad, et Jeesuse kutset vastu võttes ja tema jüngriks saades võime astuda tihedatesse, otsestesse suhetesse Jehoova, „kõige troosti Jumalaga”. (2. Korintlastele 1:3; võrdle Johannese 14:6.) Lisaks, kuna ’kõik asjad on antud Jeesuse Kristuse kätte’, on vaid temal vägi ja võim meie mitmesugust koormat kergendada. Millist koormat? Koormat, mille panevad meile peale moraalselt laostunud poliitilised, kaubanduslikud ja religioossed süsteemid, aga ka koormat, mille paneb meile peale meie päritud patt ja ebatäius. Millise julgustava ja kinnitava mõtte me kohe alguses saame!
14. Kuidas on vaevatud need, kellele Jeesus võib tuua kosutust?
14 Jeesus jätkas sõnadega: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise [„kosutan teid”, NW]!” (Matteuse 11:28) Jeesus kindlasti ei laitnud maha hoolsat tööd, sest tihti andis ta oma jüngritele nõu tööd tehes end pingutada. (Luuka 13:24) Kuid ’vaevatud olema’ („vaevaga töötama”, Kingdom Interlinear) viitab lõputule ja kurnavale rügamisele, mis tihti ei annagi tänuväärseid tulemusi. Sõna „koormatud” annab edasi mõtte üle jõu käivast koormast. Antud erinevust võib võrrelda mehega, kes on peidetud aaret välja kaevamas, ja mehega, kes on koonduslaagris kraavi kaevamas. Nende töö on ühtmoodi raske. Üks teeb seda suure innuga, teisele on see aga lõputu vaev. Erinevus seisneb töö eesmärgis või selle puudumises.
15. a) Millised küsimused me peaksime endale esitama, kui tunneme, et kanname oma õlul rasket koormat? b) Mida võiks öelda meie koorma päritolu kohta?
15 Kas sa tunned, et oled „vaevatud ja koormatud”, et kõik nõuab sinult lihtsalt liiga palju aega ja energiat? Kas koorem, mida sa kannad, on sinu meelest liiga raske? Kui see on nii, võiksid endalt küsida: „Mille nimel ma ennast vaevan? Millist laadi koormat ma kannan?” Seoses sellega täheldas üks piiblikommentaator rohkem kui 80 aastat tagasi: „Kui mõtleme oma elukoormale, jaguneb see kahte kategooriasse; me võiksime selle liigitada koormaks, mille oleme ise endale võtnud, ja koormaks, mis on paratamatu: selleks, mis meist oleneb, ja selleks, mis meist ei olene.” Seejärel ta lisas: „Kui oleme end hoolsalt läbi uurinud, on paljud meist üllatunud, mõistes, kui suure osa kogu koormast oleme ise enda peale võtnud.”
16. Millise koorma me võime ebatargalt ise endi peale võtta?
16 Millist liiki koorma me võime ise endile võtta? Tänapäeval me elame materialistlikus, lõbuarmastavas ja ebamoraalses maailmas. (2. Timoteosele 3:1—5) Isegi pühendunud kristlased on pideva surve all võtta omaks selle maailma mood ja elulaad. Apostel Johannes kirjutas „lihahimust, silmahimust ja elatusvahenditega uhkeldamisest”. (1. Johannese 2:16, NW) Sellised jõulised mõjud võivad meid kergesti kahjustada. On teada, et mõned on valmis suuri võlgu tegema, et rohkem ilmalikke lõbusid nautida või teatud elulaad säilitada. Seejärel leiavad nad end olevat sunnitud ülemäära palju aega tööl olema või siis mitut töökohta pidama, et võlgade maksmiseks raha hankida.
17. Milline olukord võib teha koorma kandmise veelgi raskemaks, ja mis võiks aidata?
17 Kuigi inimene võib arutleda, et selles ei ole midagi halba, kui omatakse asju või tehakse midagi, mida teisedki omavad või teevad, on tähtis analüüsida, kas ta mitte ei lisa oma koormale midagi, mis ei ole hädavajalik. (1. Korintlastele 10:23) Kuna inimene suudab kanda ainult teatud koormat, tuleb osa koormast maha panna, enne kui sellele midagi lisada. Tihti on esimeste asjade seas, mis me maha paneme, meie vaimseks heaoluks tähtsad asjad: Piibli isiklik uurimine, koosolekutel käimine ja põlluteenistus. Tulemuseks on vaimse tugevuse kadumine, mis omakorda teeb koorma kandmise veelgi raskemaks. Jeesus Kristus hoiatas selle ohu eest sõnadega: „Hoidke, et te oma südameid ei koormaks liigsöömise ega purjutamisega ega peatoiduse muredega ja et see päev ei tuleks teie peale äkitselt otsekui linnupael!” (Luuka 21:34, 35; Heebrealastele 12:1) On raske linnupaela märgata ja sellest hoiduda, kui ollakse koormatud ja kurnatud.
Kergendus ja kosutus
18. Mida on pakkunud Jeesus neile, kes tema juurde tulevad?
18 Seepärast pakkus Jeesus armastavalt järgmist abi: „Tulge minu juurde .. ja mina kosutan teid.” (Matteuse 11:28, NW) Selle salmi sõna „kosutan” ja 29. salmi (NW) sõna „kosutus” tulenevad kreekakeelsetest sõnadest, mida Septuagintas kasutatakse heebreakeelsete väljendite ’hingamispäev’ ja ’hingamispäeva pidama’ tõlkimisel. (2. Moosese 16:23) Seega ei tõotanud Jeesus, et neil, kes tema juurde tulevad, ei ole vaja enam tööd teha, vaid ta tõotas hoopis, et ta kosutab neid, nii et nad on valmis tegema tööd, mida neil on vaja kooskõlas Jumala eesmärgiga teha.
19. Kuidas inimene ’tuleb Jeesuse juurde’?
19 Kuidas siis saab inimene ’tulla Jeesuse juurde’? Jeesus ütles oma jüngritele: „Kui keegi tahab minu järele tulla, siis ta salaku end ning võtku oma rist enese peale ja järgigu mind.” (Matteuse 16:24) Niisiis, et tulla Jeesuse juurde, tuleb enda tahe allutada Jumala ja Kristuse tahtele, võtta enda peale teatud kohustuste koorem, ja teha seda kõike pidevalt. Kas meie käest nõutakse liiga palju? Kas hind on liiga kõrge? Vaadakem, mida Jeesus ütles pärast seda, kui ta oli esitanud selle armastava kutse neile, kes on väsinud.
Kas sa mäletad?
◻ Mil kombel olid Jeesuse päevade inimesed koormatud?
◻ Mis oli inimeste raskuste tõeline põhjus?
◻ Kuidas me peaksime ennast läbi uurima, kui tunneme, et meie peal on raske koorem?
◻ Missuguse koorma me võime ebatargalt enda peale võtta?
◻ Kuidas me võime saada Jeesuse tõotatud kosutust?
[Pilt lk 15]
Millist liiki koorma me ehk ise enda peale võtame?
[Pildi allikaviide lk 15]
Bahamas Ministry of Tourism’i lahkel loal