Lohutus, mida pakub „kõige troosti Jumal”
„Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis.” — 2. KORINTLASTELE 1:3, 4.
1., 2. Millist lohutust vajavad leinajad?
LEINAJAD vajavad siirast lohutust, mitte sisutühje või šabloonseid väljendeid. Me kõik oleme kuulnud ütlust „aeg parandab haavad”, aga kas see mõte pakub lohutust murest murtud inimesele, kelle kaotusvalu on veel värske? Kristlased teavad Jumala tõotust, et tuleb ülestõusmine, kuid see ei hoia ära äkilisest kaotusest tulenevat sügavat valu ja hingelist stressi. Ning loomulikult ei asenda kallist kadunud last teised lapsed, kes on elus.
2 Kaotushetkedel saame suurimat abi siirast lohutusest, sellisest, mis põhineb kindlalt Jumala tõotustel. Samas vajame ka empaatiat. See on kindlasti pidanud paika Ruandas elavate inimeste puhul ning eriti just nende sadade Jehoova tunnistajate perekondade puhul, kes on selles kuratlikus etnilises veresaunas kaotanud oma lähedased inimesed. Kellelt võivad kõik leinavad inimesed lohutust saada?
Jehoova on troosti Jumal
3. Millist eeskuju on Jehoova trööstimises andnud?
3 Jehoova annab meile eeskuju sellega, et ta meid kõiki trööstib. Ta saatis maa peale oma ainusündinud Poja Kristuse Jeesuse, et see võiks tuua meile igavest troosti ja lootust. Jeesus õpetas: „Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16) Ta ütles ka oma järelkäijatele: „Suuremat armastust ei ole kellelgi, kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!” (Johannese 15:13) Ühel teisel juhtumil lausus ta: „Inimese Poeg ei ole tulnud, et teda teenitaks, vaid teenima ja oma hinge andma lunaks paljude eest!” (Matteuse 20:28) Ning Paulus märkis: „Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime.” (Roomlastele 5:8) Nende ja ka paljude teiste tekstide põhjal võime tajuda, milline on Jumala ning Kristuse Jeesuse armastus.
4. Mispärast oli apostel Paulus Jehoovale eriliselt tänu võlgu?
4 Apostel Paulus mõistis Jehoova ärateenimata headust eriti sügavalt. Ta päästeti vaimsest surmaseisundist, nii et temast endast kui meeletust Kristuse järelkäijate tagakiusajast sai tagakiusatav kristlane. (Efeslastele 2:1—5) Ta kirjeldab oma kogemust: „Mina olen apostlite seast kõige väiksem, kes ei ole väärt, et mind apostliks hüütakse, sest ma kiusasin taga Jumala kogudust. Aga Jumala armust [„ärateenimata headusest”, NW] olen mina, mis ma olen; ja see arm minu vastu ei ole olnud tühine, vaid ma olen palju rohkem tööd teinud kui nemad kõik; aga mitte mina, vaid Jumala arm, mis on minuga.” — 1. Korintlastele 15:9, 10.
5. Mida kirjutas Paulus Jumalalt saadava troosti kohta?
5 Seega oli Paulusel kohane kirjutada: „Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, halastuse Isa ja kõige troosti Jumal, kes meid trööstib kõigis meie viletsusis, et meie võime trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses, troostiga, millega Jumal meid endid trööstib. Sest otsekui Kristuse kannatamisi tuleb rohkesti meie peale, nõndasamuti tuleb meile rohkesti ka troosti Kristuse kaudu. Olgu meil nüüd viletsust, siis sünnib see teie trööstimiseks ja päästmiseks; või kui saame troosti, siis sünnib seegi teie trööstimiseks ja see teostub samade kannatamiste kandmiseks, mida meiegi kannatame; ja meie lootus teie kohta on kindel, sest me teame, et otsekui teil on osa kannatustest, nõnda on teil osa ka troostist.” — 2. Korintlastele 1:3—7.
6. Millise mõtte annab edasi kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud sõnaga „trööstima”?
6 Millised innustavad sõnad! Siinkohal sõnaga „trööstima” tõlgitud kreekakeelne sõna on seotud mõttega „kedagi enda kõrvale kutsuma”. Seega väljendab see „seismist inimese kõrval, et julgustada teda ajal, mil tal tuleb taluda ränki katsumusi”. (A Linguistic Key to the Greek New Testament) Üks piibliõpetlane kirjutas: „See sõna . . . tähendab alati midagi enamat kui leevendavat kaastunnet. . . . Kristlik trööstimine on troost, mis julgustab, troost, mis aitab inimesel tulla toime kõigi eluraskustega.” See hõlmab ka seda, et lausutakse lohutavaid sõnu, mis põhinevad kindlal tõotusel ja lootusel — milleks on surnute ülestõusmine.
Jeesus ja Paulus — kaastundlikud trööstijad
7. Kuidas trööstis Paulus oma kristlikke vendi?
7 Milline suurepärane eeskuju küll Paulus teiste trööstimises oli! Ta võis kirjutada Tessaloonikas elavatele vendadele: „Me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi; nõnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud. Nagu te ka teate, kuidas me igaüht teie seast otsekui isa oma lapsi õhutasime ja julgustasime.” Meil kõigil on armastavate ja hoolitsevate lapsevanemate kombel võimalik olla teistega südamlikud ja mõistvad ajal, mil nad seda hädasti vajavad. — 1. Tessalooniklastele 2:7, 8, 11, 12.
8. Kuidas on Jeesuse õpetus leinajatele troostiks?
8 Sellist hoolitsust ja lahkust üles näidates jäljendas Paulus vaid oma suurt Eeskuju Jeesust. Tuleta meelde seda kaastunnet väljendavat kutset, mille Jeesus Matteuse 11:28—30 sõnadega kõigile esitab: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise! Võtke endi peale minu ike ja õppige minust, et mina olen tasane ja südamelt alandlik; ja te leiate hingamise [„värskenduse”, NW] oma hingedele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge!” Jeesuse õpetus on tõepoolest värskendav, sest see kätkeb endas lootust ja tõotust — ülestõusmistõotust. Seda lootust ja tõotust me jagamegi inimestele, näiteks siis, kui jätame neile brošüüri Kui sureb armastatud inimene. See lootus aitab meid kõiki, ning seda isegi siis, kui oleme leinanud juba pikka aega.
Kuidas trööstida leinajaid
9. Miks me ei tohiks olla leinajatega kannatamatud?
9 Leinaaega ei saa piiritleda mingisuguse konkreetse ajaperioodiga pärast lähedase inimese surma. Mõned inimesed, eriti need, kes on kaotanud oma lapse, kannavad leinakoormat terve oma elu. Üks ustav kristlik abielupaar Hispaanias kaotas 1963. aastal oma 11-aastase poja, kes põdes meningiiti. Kuni tänaseni tulevad neil Paquitost rääkides pisarad silma. Aastapäevad, fotod, mälestusesemed võivad kurbi mälestusi äratada. Seega ei tohiks me kunagi olla kannatamatud ja mõelda, et praeguseks peaksid nad olema oma kaotusest üle saanud. Üks meditsiiniline käsiraamat möönab: „Depressioon ja emotsionaalsed kõikumised võivad kesta isegi aastaid.” Pea seega meeles, et nii nagu füüsilised armid võivad jääda meile eluks ajaks, võib juhtuda ka paljude emotsionaalsete armidega.
10. Mida me peaksime tegema, et leinajaid aidata?
10 Millised on mõned praktilised viisid, kuidas me võiksime kristlikus koguduses lohutada neid inimesi, kes leinavad? Me võime lausuda täiesti siiralt mõnele lohutust vajavale vennale või õele: „Kui ma saaksin sinu heaks midagi teha, siis ainult ütle mulle.” Aga kui tihti pöördub leinaja tegelikult ise meie poole ja ütleb: „Ma olen mõelnud sellele, kuidas sa saaksid mind aidata”? On selge, et meil endil on vaja näidata kohast initsiatiivi, kui soovime leinajat lohutada. Niisiis, millist abi me võiksime osutada? Järgnevalt toome ära mõningad praktilised soovitused.
11. Kuidas võib teisi trööstida see, et me nad ära kuulame?
11 Kuula. Üks kõige kasulikumaid asju, mida sa saaksid teha, on leevendada leinaja valu, kuulates teda. Sa võiksid küsida: „Kas sa sooviksid sellest rääkida?” Lase temal endal otsustada. Üks kristlane meenutab aega, mil ta isa suri: „Mulle oli tõeliseks abiks see, kui teised küsisid, mis oli juhtunud, ja seejärel mind tõesti ära kuulasid.” Ole nobe kuulma, nagu Jakoobus nõu andis. (Jakoobuse 1:19) Kuula kannatlikult ja kaastundlikult. „Nutke nutjatega,” soovitab Piibel tekstis Roomlastele 12:15. Pea meeles, et Jeesuski nuttis koos Marta ja Maarjaga. — Johannese 11:35.
12. Millist kinnitust me võime jagada neile, kes leinavad?
12 Jaga kinnitust. Pea meeles, et leinaja võib alguses tunda süütunnet, arvates, et ta oleks ehk võinud teha midagi enamat. Kinnita talle, et ta tegi kindlasti kõik mis võimalik (või ütle midagi muud, mille kohta sa tead, et see on õige ja positiivne). Kinnita talle, et see, mida ta tunneb, pole sugugi ebaharilik. Räägi talle teistest inimestest, kelle kohta sa tead, et nad on samasugusest kaotusest edukalt üle saanud. Teiste sõnadega, ole tundlik ja osavõtlik. Meie abivalmidus võib tähendada väga palju! Saalomon kirjutas: „Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail!” — Õpetussõnad 16:24; 25:11; 1. Tessalooniklastele 5:11, 14, NW.
13. Kuidas võib inimest toetada see, kui oleme valmis teda aitama?
13 Ole valmis aitama. Ära paku oma abi mitte üksnes esimestel päevadel, mil kohal on palju sõpru ja sugulasi, vaid vajaduse korral ka kuude möödudes, kui teised on oma igapäevaste toimetuste juurde tagasi pöördunud. Leinaaeg võib sõltuvalt inimesest olla väga erinev. Meie kristlik huvi ja osavõtlikkus võib rasketel aegadel alati väga palju tähendada. Piibel ütleb, et „mõni sõber on ustavam kui vend”. Seega on vanasõna „sõpra tuntakse hädaajal” üldtuntud tõde, mida me peaksime oma elus rakendama. — Õpetussõnad 18:24; võrdle Apostlite teod 28:15.
14. Millest me võiksime rääkida, et pakkuda leinajale lohutust?
14 Räägi kadunud inimese headest omadustest. See on suureks abiks, kui seda teha sobilikul ajal. Räägi mõningaid ülesehitavaid juhtumisi, mis sul seoses kadunuga meenuvad. Ära karda kasutada inimese nime. Ära käitu nii, nagu poleks kadunut kunagi olemas olnudki või nagu oleks ta sinu jaoks täiesti tähtsusetu isik. Harvardi meditsiinikooli väljaanne pakub lohutavaid teadmisi: „Leinaja on olukorrast teatud määral üle saanud siis, kui ta suudab viimaks kadunule mõelda, ilma et kurbus teda täielikult enda alla mataks . . . Kui uut olukorda tajutakse ning sellega leppima hakatakse, taandub lein kallihinnaliste mälestuste varju.” „Kallihinnalised mälestused” — kuivõrd lohutav on küll meenutada neid lähedase inimesega koosveedetud kalleid hetki! Üks Jehoova tunnistaja, kes kaotas mõni aasta tagasi oma isa, lausus: „Mulle on eriliseks mälestuseks see, kuidas me koos isaga varsti pärast seda, kui ta hakkas tõde õppima, Piiblit lugesime. Ning mäletan ka seda, kui me jõekaldal lebades minu probleeme arutasime. Kuna ma nägin teda ainult iga kolme-nelja aasta tagant, olid need hetked tõesti väga kallid.”
15. Kuidas võib aidates initsiatiivi üles näidata?
15 Näita üles kohast initsiatiivi. Mõned leinajad tulevad oma olukorraga paremini toime kui teised. Seega astu vastavalt olukorrale abistamiseks praktilisi samme. Üks leinav kristlik naine meenutab: „Paljud ütlesid: ’Kui ma saan sinu heaks midagi teha, siis ainult ütle mulle.’ Kuid üks kristlik õde ei küsinud midagi. Ta läks kohe magamistuppa, võttis määrdunud voodipesu ja pesi selle puhtaks. Teine õde võttis ämbri, vee ja puhastusvahendid ning puhastas ära vaiba, kuhu mu abikaasa oli oksendanud. Nad olid tõelised sõbrad ja ma ei unusta neid iialgi.” Kui sa näed, et kuskil vajatakse hädasti abi, näita üles initsiatiivi: tee näiteks söök valmis, abista koristamisel või asjaajamisel. Loomulikult peaksime olema ettevaatlikud, et me poleks pealetükkivad, kui leinaja tahab üksi olla. Seega peaksime võtma südamesse Pauluse sõnad: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega [„lahkusega”, NW], alandusega, tasadusega, pika meelega.” Lahkus, kannatlikkus ja armastus aitavad alati. — Koloslastele 3:12; 1. Korintlastele 13:4—8.
16. Kuidas võib kiri või kaart lohutust pakkuda?
16 Kirjuta kiri või saada lohutust väljendav kaart. Sageli alahinnatakse kirjaliku kaastundeavalduse või kauni osavõtlikkust väljendava kaardi väärtust. Kuidas see võib aidata? Seda saab üha uuesti lugeda. Selline kiri ei tarvitse olla pikk, kuid see peaks väljendama sinu kaastunnet. See peaks olema vaimse sisuga, aga mitte õpetava tooniga. Inimest võib lohutada juba ainuüksi selline lihtne mõte nagu „oleme valmis sind aitama”.
17. Kuidas võib palve lohutust tuua?
17 Palveta koos nendega. Ära alahinda oma palvete väärtust, mida esitad koos leinavate kaaskristlastega ja ka nende eest. Piibel ütleb tekstis Jakoobuse 5:16: „Õige inimese . . . palve suudab palju.” Näiteks, kui leinajad kuulevad, et nende eest palvetatakse, võib see aidata neil vabaneda sellisest negatiivsest tundest nagu süütunne. Meie nõrkushetkedel ja mõõnaperioodidel püüab Saatan meid oma „kavalate rünnakutega” ehk „kavalate võtetega” laostada. Just sel ajal vajame palvest ammutatavat lohutust ja tuge, nagu ka Paulus täheldas: „Iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kõige püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest.” — Efeslastele 6:11, 18; võrdle Jakoobuse 5:13—15.
Mida peaks vältima
18., 19. Kuidas me saaksime oma vestluste ajal käituda taktitundeliselt?
18 Kui inimesel on leinaaeg, siis on ka teatud asju, mida me ei peaks tegema või ütlema. Õpetussõnad 12:18 hoiatab: „Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks!” Teinekord võime endale teadmata käituda taktitundetult. Näiteks võime ehk öelda: „Ma tean, mida sa tunned.” Kas sa tõepoolest tead seda? Kas sa oled kogenud täpselt samasugust kaotust? Isegi kui see on nii, reageerivad inimesed erinevalt. Sinagi võisid reageerida sellest leinajast hoopis erinevalt. Palju taktitundelisem oleks öelda: „Tunnen sulle südamest kaasa, sest ma kogesin samasugust kaotusvalu, kui mu . . . mõni aeg tagasi suri.”
19 Taktitunnet väljendab ka see, kui me hoidume tegemast märkusi selle kohta, kas kadunu äratatakse üles või mitte. Mõningaid vendi ja õdesid on südamepõhjani solvanud see, et nende surnud uskmatu abikaasa tulevikulootuse kohta on tehtud kohtumõistjalikke märkusi. Meie ei mõista kohut selle üle, kes äratatakse üles ja kes mitte. Meile toob suurt kergendust teadmine, et Jehoova, kes näeb südamesse, on hulga halastavam, kui enamik meist olla suudaks. — Laul 86:15; Luuka 6:35—37.
Lohutavad kirjakohad
20., 21. Millised kirjakohad võivad leinajaid trööstida?
20 Üks suurimaid abiallikaid leinajale on see, kui õigel ajal räägitakse nendest tõotustest, mida Jehoova on andnud seoses surnutega. Need piiblilised mõtted on kasulikud, vaatamata sellele, kas leinaja on juba Jehoova tunnistaja või on ta inimene, keda kohtame põlluteenistuses. Millised need tekstid võiksid olla? Me teame, et Jehoova on kõige troosti Jumal, sest ta ütles: „Mina, mina olen see, kes teid trööstib!” Samuti ta lausus: „Otsekui trööstiks ema, nõnda trööstin mina teid.” — Jesaja 51:12; 66:13.
21 Laulik kirjutas: „See on mulle troostiks mu viletsuses, et su ütlus mind elustab! Mul seisid meeles, Jehoova, su seadused muistsest ajast ja ma sain troosti! Olgu nüüd su heldus mulle troostiks, nõnda nagu sinu ütlus oma sulasele!” Pane tähele, et nendes tekstides on korduvalt kasutatud sõna „troost”. Tõepoolest, pöördudes oma hingevalus Jehoova Sõna poole, lohutab see tõeliselt meid endid ja ka teisi. Kui sellele lisandub veel vendade armastus ja osavõtlikkus, aitab see meil oma kaotusest üle saada ning rikastada jälle oma elu rõõmutoova kristliku teenistusega. — Laul 119:50, 52, 76.
22. Milline väljavaade meid ees ootab?
22 Meie leinavalu aitab teatud määral leevendada ka see, kui aitame aktiivselt teisi hädasolijaid. Suunates oma tähelepanu nendele, kes vajavad troosti, kogeme ka meie vaimsest andmisest tulenevat tõelist õnne. (Apostlite teod 20:35) Jagagem nendega mõtteid ülestõusmispäevast, mil inimesed kõigist endistest rahvastest, põlvkond põlvkonna järel, tervitavad rõõmsalt oma kalleid kadunuid, kes uues maailmas surnuist ellu ärkavad. Milline imeline väljavaade! Milliseid rõõmupisaraid me siis küll valame, kui mõtleme sellele, et Jehoova on tõesti Jumal, kes „masendatuid kinnitab [„lohutab”, NW]”! — 2. Korintlastele 7:6.
Kas sa mäletad?
◻ Kuidas on Jehoova „kõige troosti Jumal”?
◻ Kuidas lohutasid Jeesus ja Paulus leinajaid?
◻ Mida me saaksime teha selleks, et trööstida neid, kes leinavad?
◻ Mida me peaksime vältima leinajatega suheldes?
◻ Milliseid trööstivaid kirjakohti sa eelistad kaotuse puhul kasutada?
[Pilt lk 15]
Näita taktitundeliselt initsiatiivi, et leinajaid aidata