Varsti pole keegi enam vaene!
„ÄRGE kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale.” (Luuka 2:10) Neid meeliülendavaid sõnu kuulsid hämmastunud karjased Petlemma lähedal sel ööl, mil sündis Jeesus. Oma maise teenistuse jooksul pani Jeesus kooskõlas selle teatega „rõõmusõnumile” suurt rõhku. Kuidas võib rõõmusõnum Jeesusest meile tänapäeval kasu tuua, kui enda vajaduste eest hoolitsemine suurel määral rahast sõltub?
Jeesus Kristus kuulutas „vaestele rõõmusõnumit”. (Luuka 4:18, UT) Vastavalt Matteuse 9:35 (UT) sõnadele „Jeesus rändas läbi kõik linnad ja külad, õpetades nende sünagoogides ja jutlustades rõõmusõnumit Kuningriigist”. Tema sõnum oli julgustav eriti just vaestele. „Kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast.” (Matteuse 9:36) Jeesus ütles tõesti, et „vaeseid on ikka teie juures”, kuid me ei peaks nendest sõnadest järeldama, et puudusekannatajatel pole mingit lootust. (Johannese 12:8) Senikaua kuni kestab see kuri süsteem, on ka vaeseid inimesi, ükskõik millest nende armetu olukord ka tingitud poleks. Jumala Sõna ei eita vaesuse olemasolu, kuid ta ei peatu ka selle negatiivsete külgede juures. Pigem pakub ta vaestele abi, kuidas elumuredega toime tulla.
Abi vaestele
On tähelepanuväärselt öeldud: „Inimesel pole rängemat koormat kui teadmine, et keegi ei hooli temast ega mõista teda.” Kuid vaatamata sellele et enamik on vaeste vastu kaastundetud, on neile ikkagi olemas rõõmusõnum — nii praeguseks ajaks kui ka tulevikuks.
Kahjuks on väga vähesed huvitatud vaeste aitamisest. Vastavalt väljaandele The World Book Encyclopedia usuvad mõned, et „inimühiskonnas toimub olelusvõitlus ning . . . vaid kõige kohanenumad indiviidid saavad tugevaks ja jõukaks”. Need, kes seda sotsiaaldarvinismiks nimetatud teooriat usuvad, võivad vaestes inimestes näha lihtsalt laisklejaid või pillajaid. Ometi teevad maatöölised, võõrtöölised ja teised oma pere toitmiseks tihtipeale kõvasti tööd, hoolimata sellest et nad saavad viletsat palka.
Paljudes maades on vaesus üsna tavaline. Seepärast enamik vaestest ei tunne, et nende elu on luhta läinud. Sellele vaatamata on sellistes maades inimesi, kes elavad kogu selle vaesuse keskel ülimas luksuses. Mugavad ja uhked majad seisavad kõrvuti inimestest pungil räpaste uberikega. Kõrgepalgalised mehed sõidavad oma kallite autodega mööda tänavaid, mis kubisevad vaestest ja töötutest. Sellistes maades annab vaestele nende vilets olukord ennast teravalt tunda. Tõesti, „vaesed ei kannata ainuüksi alatoitluse, halbade elamistingimuste ja puuduliku arstiabi all, vaid ka oma olukorrast tingitud pideva ängistuse all,” ütleb The World Book Encyclopedia. „Kuna neil pole lihtne saada ega hoida kindlat töökohta, kaob neil igasugune väärikustunne ja enesest lugupidamine.” Kuidas siis tulevad mõned väga vaesed oma olukorraga toime? Kuidas on rõõmusõnum Jeesusest toimetulekuga seotud?
Esiteks, ära unusta, et rumalad harjumused võivad vaesust süvendada. Mõtle mõningate näidete peale. Valdecir möönab, et sel ajal kui tema naisel ja väikestel lastel polnud kodus suurt midagi süüa, raiskas tema oma raha ebamoraalse elustiili peale. Ta ütleb: „Ehkki mul oli töö, polnud mul kunagi raha, kuid alati olid mu taskud täis loteriipileteid.” Milton kaotas purjutamise ja suitsetamise pärast äri koos 23 töölisega. Ta ütleb: „Veetsin ööd tänaval, kuna ma polnud suuteline koju minema, ning mu pere kannatas minu pärast kohutavalt.”
João raiskas samuti oma palga pahede peale. „Ma polnud öösiti kodus. Isegi kogu minu teenistusest ei piisanud mu pahedele ja armuseiklustele. Olukord muutus väljakannatamatuks ning mu naine soovis eraldi elama minna.” Rahamuredele ja abieluprobleemidele lisandus veel teisigi raskusi. Ta ütleb: „Põhjustasin probleeme ka sugulastele ja naabritele, ning eriti suured olid probleemid töökohal. Tagajärjeks oli see, et olin pidevalt tööta.” Júlio oli narkomaan. Kuid ta selgitab: „Kuna mu palk polnud kunagi nii suur, et oleksin saanud pidevalt uimasteid tarvitada, hakkasin narkootikumidega äritsema, et mul poleks tarvis uimasteid osta.”
José, kes oli kasvanud vaeses kaheksalapselises perekonnas, tahtis hankida üht-teist iseenda tarvis. Arvates, et tal pole vähimatki kaotada, hakkas ta koos teiste noortega röövima. Üks teine noor hakkas meeleheites Headbangers-nimelise (Peapõmmutajad) jõugu liikmeks. Ta selgitab: „Kuna enamik meist olid väga vaesed, siis saime asjade lõhkumisest ja inimestele kallaletungimistest teatavat rahuldust.”
Kuid nüüd need mehed ja nende perekonnad ei kannata enam ränka puudust ega valda neid kibestus ning pahameel. Nad pole enam abitud ega lootuseta. Kuidas nii? Sest nad on uurinud rõõmusõnumit, mida Jeesus jutlustas. Nad on rakendanud Piibli nõuandeid ja käinud läbi samameelsete inimestega Jehoova tunnistajate kogudustes. Ja nad on õppinud väga tähtsaid asju rikkuse ja vaesuse kohta.
Abi vaesusega toimetulekuks
Esiteks on nad õppinud, et kui rakendada Piibli põhimõtteid, saab vaesuse halba mõju leevendada. Piibel mõistab hukka ebamoraalsuse, purjutamise, õnnemängude mängimise ning uimastite tarvitamise. (1. Korintlastele 6:9, 10) Kõik see nõuab väga palju raha. See võib teha rikka inimese vaeseks ja vaese inimese veelgi vaesemaks. Selliste ja muude sarnaste pahede hülgamine aitab suuresti kaasa perekonna majandusliku olukorra paranemisele.
Teiseks on nad leidnud, et elus on palju tähtsamaid asju kui rikkus. Järgmistes inspireeritud sõnades avaldub tasakaalukas vaade: „Tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku!” (Koguja 7:12) Tõsi, raha on vajalik. Kuid Piiblil põhinev tarkus ja Jumala eesmärkide tundmine on palju kasulikum. Tõepoolest, sellele, kellel on puudu tarkusest, võib liiga palju raha olla samasuguseks koormaks kui liiga vähe raha. Piiblikirjutaja palus targasti: „Vaesust ega rikkust ära mulle anna, toida mind aga vajaliku leivaga, et ma küllastudes ei hakkaks salgama ega ütleks: ’Kes on Jehoova?’ või et ma vaeseks jäädes ei hakkaks varastama ega patustaks oma Jumala nime vastu!” — Õpetussõnad 30:8, 9.
Kolmandaks on nad leidnud, et kui inimene elab Jeesuse rõõmusõnumi järgi, siis ei tunne ta end kunagi hüljatuna. See rõõmusõnum on seotud Jumala Kuningriigiga. Seda sõnumit nimetatakse „kuningriigi rõõmusõnumiks”, ja meie päevil on seda kuulutatud kogu asustatud maal. (Matteuse 24:14, UT) Jeesus rääkis meile, et meid toetatakse, kui paneme oma lootuse sellele Kuningriigile. Ta ütles: „Otsige esiti Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!” (Matteuse 6:33) Jumal ei tõota meile uhkeid autosid ega luksuslikke maju. Jeesus rääkis siin sellistest eluks hädavajalikest asjadest nagu toit ja riietus. (Matteuse 6:31) Kuid miljonid võivad tänapäeval tunnistada, et Jeesuse tõotus on usaldusväärne. Inimene — ka kõige vaesem — pole täielikult hüljatud, kui ta paneb Kuningriigi esikohale.
Neljandaks on nad mõistnud, et see, kes paneb Jumala Kuningriigi esikohale, pole majanduslike raskuste pärast kibestunud. On tõsi, et vaene inimene peab kõvasti tööd tegema. Aga kui ta teenib Jumalat, on tal eesõigus suhelda oma Loojaga, kelle kohta Piibel ütleb: „Ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole!” (Laul 22:25) Peale selle võib vaene inimene eluprobleemidega toimetulemiseks tuge leida. Ta naudib sooje suhteid kaaskristlastega, tunneb Jehoova ilmutatud tahet ning usaldab seda. Sellised asjad „on ihaldatavamad kui kuld ja kui palju selget kulda”. — Laul 19:11.
Viimaks ometi pole enam vaesust!
Lõpuks võib öelda, et inimesed, kes panevad tähele rõõmusõnumit, on õppinud tundma Jehoova Jumala eesmärki lahendada oma Kuningriigi kaudu vaesuse probleem igaveseks. Piiblis tõotatakse: „Vaest ei unustata mitte jäädavalt, viletsate lootus ei hukku igaveseks!” (Laul 9:19) See taevas rajatud Kuningriik on reaalne valitsus, mille Valitseja on Jeesus Kristus. See Kuningriik hakkab varsti inimvalitsuste asemel inimtegevust juhtima. (Taaniel 2:44) Seejärel troonileseatud Kuningas Jeesus „säästab nõrka ja vaest ja päästab vaeste hinge! Ta lunastab nende hinged kavalusest ja vägivallast, ja nende veri on kallis tema silmis”. — Laul 72:13, 14.
Oodates igatsusega seda aega, ütleb Miika 4:3, 4: „Siis istuvad nad igaüks oma viinapuu all ja oma viigipuu all, ja ükski ei peleta neid, sest vägede Jehoova suu on kõnelnud!” Kellest siin räägitakse? Kõigist nendest, kes alluvad Jumala Kuningriigile. See Kuningriik lahendab kõik inimkonda ahistavad probleemid — isegi haigused ja surma. „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt.” (Jesaja 25:8; 33:24) Kuidas see maailm küll praegusest erineb! Ja pea meeles, et me võime uskuda neid tõotusi, sest Jumal ise on need inspireerinud. Ta ütleb: „Mu rahvas elab rahu eluasemes, kindlais elamuis ning segamatuis hingamispaigus.” — Jesaja 32:18.
Usaldus Jumala Kuningriigi vastu aitab ületada tihtipeale vaesusest põhjustatud enesest lugupidamise puudumise. Vaene kristlane teab, et ta on Jumala silmis niisama tähtis kui rikas kristlane. Jumal armastab mõlemaid võrdselt ja mõlemal on sama lootus. Mõlemad ootavad innuga aega, mil Jumala Kuningriigi all on vaesus minevikku kadunud. Milline hiilgav aeg see küll on! Viimaks ometi pole keegi enam vaene!
[Pilt lk 5]
Miks raisata oma vara õnnemängudele, suitsetamisele, purjutamisele, uimastite tarvitamisele või ebamoraalsele eluviisile?
[Pilt lk 7]
Jehoova Jumal lahendab inimkonna vaesuse probleemid oma Kuningriigi kaudu