Rõõm on varuks neile, kes leiavad tõe
ÜKS mees Soomest leidis oma pööningult raamatu Jumalik aegade kava. Ta hakkas seda kohe lugema ning lausus varsti endamisi: „See on tõde; see on tõde.” Pööningult alla tulles ütles ta naisele: „Olen leidnud õige religiooni.”
See kogemus on ebaharilik selles suhtes, mil viisil see mees leidis tõe, kuid paljud Jehoova tunnistajad võivad jutustada, et nad on reageerinud samamoodi. Nad kõik võivad sulle rääkida, millist rõõmu toob tõe leidmine. Järgnevad kogemused toovad selle hästi esile.
Õigete Piibli õpetustega kaasneb rõõm
Margarita Königer kasvas üles Saksamaal Münchenis Teise maailmasõja ajal. Kõikjal võis näha pommitatud ja põlevaid maju. Tema vend sai sõja ajal surma. Kui ta käis katoliku kiriku jumalateenistustel, kuulis ta, kuidas seal esitati palveid Saksa sõdurite ja füürer Hitleri eest. Pärast sõda anti talle stipendium, et ta võiks vahetusõpilasena minna õppima ühte Ühendriikide kolledžisse. Kuna ta nägi, et inimesed on tema vastu sõbralikud, imestas ta, mis see küll on, mis lausa sunnib inimesi, kelle loomulik soov on elada rahus, sõjaajal üksteist umbusaldama ja vihkama. Olles tagasi Münchenis, kohtus ta Jehoova tunnistajatega, ning uurides koos nendega Piiblit, sai ta oma küsimustele vastused. Ta ütleb: „Mulle näidati Piibli põhjal, et asjasse on segatud kurjad vaimud . . . Piibel nimetab neid ’maailma valitsejateks’ ning ütleb, et tegelikult ’eksitab Saatan kogu maailma’. . . . Riikide ja rahvaste jumalatute ning kuratlike tegude põhjal otsustades tundub see vastus ülimalt mõistlik ja rahuldustpakkuv!” — Efeslastele 6:12; Ilmutuse 12:9.
Margarita jätkab: „Mulle tõi suurt rõõmu selle teadasaamine, kuidas Jumal lahendab maakera probleemid. Kuid seda ei tehta inimeste ideoloogia ega juhtimise abil, nagu ilmalikud haritlased arvavad. Piibel näitab, et maa asju hakkab juhtima hoopis uus taevane valitsus. . . . Jeesus Kristus õpetas oma järelkäijaid palvetama: ’Sinu kuningriik tulgu.’ . . . Hakkasin mõistma, et see kuningriik on reaalne valitsus ning ainult selle kaudu on võimalik saavutada tõelist, ülemaailmset rahu.” Ligikaudu 30 aastat on Margarita teeninud misjonärina viies Aafrika riigis — viimased 19 aastat on ta kuulutanud tõde alandlikele inimestele Burkina Fasos Ouagadougous.
Margarita kogemus ei ole ainukordne. Paljud on reageerinud sama innukalt, kui nad on mõistnud, et ristiusumaailma vaimulikkond palub mõlemal pool rindejoont Jumalalt võitu. Ausa südamega inimesed näevad, kuivõrd mõistlik on Piibli selgitus, et Jumalal ei ole midagi tegemist inimeste sõdadega, vaid need puhkevad põhjusel, et „kõik maailm on tigeda võimuses”. Need tõeotsijad saavad teada, et tõelised kristlased ’ei tohi olla osa maailmast’, vaid peavad jääma selle afäärides erapooletuks. Kui vasthuvitatud näevad, et Jehoova tunnistajatel on selline seisukoht, veenduvad nad, et on leidnud tõe. Selliste inimeste lootus ja rõõm kasvab, kui nad saavad lisateadmisi selle kohta, mispärast on Jumal kurjust lubanud ning mil viisil ta oma Kuningriigi kaudu peagi maa peale rahu ja õiglased olukorrad toob. — 1. Johannese 5:19; Johannese 17:16; Matteuse 6:9, 10.
Õigete Piibli põhimõtetega kaasneb rõõm
Ecuadoris elav Daniel Rosero tundis, et elu on mõttetu, ning ta hakkas jooma. Selles kirikus, kus ta käis, õpetati talle, et teda ootab ees vaid surm ning tuline põrgu. Ta vastas: „Las ma joon, niikuinii lähen tulle!” Tal oli kaheksaliikmeline perekond, kelle eest ta ei hoolitsenud, ning ta tülitses pidevalt oma naise Deliaga. Pöördepunkt saabus ühel pühapäevahommikul, mil neid külastasid Jehoova tunnistajad, kes hakkasid koos nendega Piiblit uurima. Kui Daniel läks esmakordselt Jehoova tunnistajate ringkonnakokkutulekule, mõistis ta, et on leidnud tõe. Ta ütleb: „Organisatsioon avaldas mulle väga sügavat muljet. Kõik see suur hulk inimesi sai omavahel hästi läbi. Võis tunda, et selle rahva keskel valitseb armastus. Mitte keegi ei suitsetanud. Mitte keegi ei ropendanud. . . . Mäletan, et mõtlesin: ’See on tõde!’ Minu tundeid ei erutanud mitte hirm surma ega maailmalõpu ees. Erutas hoopis selle organisatsiooni puhtus.”
Kõigist perekond Rosero liikmeist said Jehoova tunnistajad. Kui nad rakendasid ellu Piibli põhimõtteid, paranes nende perekonnaelu ja ka majanduslik olukord. Delia Rosero ütleb: „Teate, see kõik on olnud võimalik tänu Piibli tõele. Mis küll mu lastest ilma Jumala Sõnata oleks saanud? Kõik meie seitse last on ristitud ning nende elu on tasakaalukas. Tõde on tähendanud mulle täiesti uut elu, uut õnne.”
Perekond Rosero kogemus ei ole ainulaadne. Paljusid vaevavad tänapäeval probleemid. Üheks põhjuseks on see, et vastupidiselt eelmistele põlvkondadele ei austata üldiselt enam Piibli moraalinorme. Enamik religioone on seda suundumust järginud kas siis tolerantsusest või lähtudes arvamusest, et koos aja möödumisega on iganenud ka vanad moraalinormid. Nagu teisedki inimesed, oli ka perekond Rosero jäetud pimedusse kobama, saamata Piiblist juhatust. Aga kui sellised alandlikud inimesed hakkavad mõistma Jumala seisukohta moraali ja perekonnaelu suhtes, siis rakendavad nad õpitut viivitamatult ellu. Nende elulugudest me näeme, millised head tulemused sellega kaasnevad.
Rõõmu tuleb kasvatada
Kuid see ei tähenda seda, et kristlane on pidevas eufooriaseisundis. Teadagi mõjutavad ka kristlasi raskused, millega inimesed üldiselt silmitsi seisavad, nagu näiteks töötus, haigused ja surm. Kristlased peavad pidevalt võitlema oma ebatäiuse ja nõrkustega. Piibli jutustus näitab, et Soodoma linnas elanud Lotile ’tegid kõlblusevastased oma eluviisi liiderlikkusega vaeva’ (UT). Ka ustavad kristlased ei saa põgeneda sarnaste tunnete eest, nähes, kuidas kurjus lokkab. — 2. Peetruse 2:7, 8.
Siiski on need, kes on leidnud tõe, paremas olukorras. Näiteks kui usklik leinab surnud inimest, ei lähe ta „nõnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust”. Tema lein pole piiritu. Seesama kehtib ka teiste probleemide puhul. Inimene, kes on leidnud tõe, teab, et praegused raskused on vaid ajutised. Lootus aitab rasketes olukordades paremini vastu pidada. Aitab ka tasakaalukas eluviis. — 1. Tessalooniklastele 4:13.
Paulus innustas kristlasi järgnevate sõnadega: „Olge ikka rõõmsad Issandas! Ja taas ma ütlen: olge rõõmsad!” (Filiplastele 4:4) See näitab, et kuigi rõõm pole kellelegi kättesaamatu, on võimalik seda ka mitte tunda. Takistuseks võivad saada selle vana asjadesüsteemi mured. Lisaks sellele ütleb Piibel, et me peame endas kasvatama rõõmu, mis on üks Jumala vaimu viljadest. (Galaatlastele 5:22) Sinu rõõm ei kahane, kui sa õpid pidevalt tundma tõde ja tuletad endale meelde, milliseid vaimseid rikkusi see on endaga kaasa toonud ning ka edaspidi toob. Rõõm muutub veelgi suuremaks, kui jõuab kätte aeg, mil Jumal „pühib ära kõik pisarad” inimeste silmist ning „leinamist ega kisendamist ega vaeva” pole enam. — Ilmutuse 21:4.
[Pildid lk 8]
Paljudele avaldab tugevat muljet rõõm ja hea organiseeritus, mida nad näevad Jehoova tunnistajate kokkutulekutel