Ta lasi end Jumalal juhtida
OLETAME, et sinu hoolde antakse täiuslik laps ja sinult oodatakse, et sa ta korralikult üles kasvataksid. Milline raske ülesanne! Kuidas saaks ebatäiuslik inimene seda teha? Ainult nii, et ta laseb end Jumalal juhtida ja peab sellest igapäevaelus kinni.
Just selliselt Jeesuse kasuisa Joosep toimiski. Vastandina üksikasjalikele apokrüüfilistele pärimustele Joosepist, ei räägita Piiblis eriti palju tema tagasihoidlikust osast Jeesuse lapsepõlves. Me teame, et Joosep ja tema naine Maarja kasvatasid peale Jeesuse üles veel neli poega ja ka tütred. — Markuse 6:3.
Joosep oli Saalomoni liini kaudu Iisraeli kuninga Taaveti järeltulija. Ta oli Jaakobi poeg ja Eeli väimees. (Matteuse 1:16; Luuka 3:23) Kuna Joosep töötas Galileas Naatsareti linnas puusepana, polnud ta kuigi jõukas. (Matteuse 13:55; Luuka 2:4, 24; võrdle 3. Moosese 12:8.) Kuid ta oli vaimselt rikas. (Õpetussõnad 10:22) Kindlasti oli see nii sellepärast, et ta lasi end Jumalal juhtida.
Kahtlemata oli Joosep tasane ja alandlik juut, kellel oli usk Jumalasse ja kes soovis teha seda, mis on õige. Need tema vähesed elujuhtumused, mis on Pühakirjas kirja pandud, näitavad, et ta oli alati kuulekas Jehoova käskudele. Joosep oli kuulekas nii nendele käskudele, mis olid kirjas Seaduses, kui ka nendele, mis ta sai otse inglite kaudu.
Õiglane mees, kellel oli probleeme
Mida peaks jumalakartlik inimene tegema, kui ta seisab silmitsi suure probleemiga? Ta peaks ’heitma oma koorma Jehoova peale’ ja järgima Tema juhtimist! (Laul 55:23) Nii Joosep tegigi. Sel ajal kui ta oli Maarjaga kihlatud, „leiti [Maarja] enne nende kokkusaamist käima peal olevat Pühast Vaimust”. Kuna Joosep „oli õiglane ega tahtnud teda saata häbisse, siis ta võttis nõuks salaja tema hüljata”. Pärast seda kui Joosep oli asja kaalunud, ilmus talle unenäos Jehoova ingel ja ütles: „Joosep, Taaveti poeg, ära karda Maarjat, oma naist, enese juurde võtta, sest mis temas on sündinud, on Pühast Vaimust. Ta toob ilmale poja ja sa pead temale nimeks panema Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende pattudest!” Kui Joosep üles ärkas, „ta tegi nõnda, kuidas Issanda ingel teda oli käskinud ning võttis oma naise enese juurde ega puutunud temasse, enne kui ta oli ilmale toonud poja. Ja ta pani temale nimeks Jeesus”. (Matteuse 1:18—25) Joosep lasi end Jumalal juhtida.
Keiser Augustus käskis inimestel lasta end oma linnas kirja panna. Sõnakuulelikult läksid Joosep ja Maarja Juudamaale Petlemma. Seal sünnitas Maarja Jeesuse, ja kuna muud kohta ei olnud, pidi ta lapsukese sõime asetama. Karjased, kes olid kuulnud inglilt sõnumit sellest erilisest sünnist, tulid sel ööl lapsukest vaatama. Umbes neljakümne päeva pärast esitasid Joosep ja Maarja vastavalt Seadusele Jeesuse Jeruusalemma templis ja tõid seal ohvri. Nad mõlemad olid imestunud, kui nad kuulsid eaka Siimeoni prohvetlikke sõnu nende suurte asjade kohta, mida Jeesus pidi tegema. — Luuka 2:1—33; võrdle 3. Moosese 12:2—4, 6—8.
Kuigi Luuka 2:39 näib viitavat sellele, et Joosep ja Maarja läksid kohe pärast Jeesuse esitamist templis Naatsaretti tagasi, on see kirjakoht tegelikult ülevaatliku jutustuse osa. Ilmneb, et Idamaa astroloogid (targad) käisid alles üsna tükk aega pärast seda, kui Jeesus templis esitati, Maarja ja Jeesuse kodus Petlemmas. Jumala vahelesekkumise tõttu ei toonud see külastus Jeesusele surma. Pärast seda kui targad ära läksid, ilmus Joosepile unes Jehoova ingel ja ütles talle: „Heroodes hakkab otsima last, et teda hukata.” Nagu alati, lasi Joosep end nüüdki Jumalal juhtida ja viis oma pere Egiptusesse. — Matteuse 2:1—14.
Pärast Heroodese surma ilmus ingel Egiptuses viibivale Joosepile unenäos ja ütles: „Tõuse ning võta lapsuke ja tema ema enesega ja mine Iisraelimaale.” Saades teada, et Heroodese poeg Arhelaos valitseb nüüd oma isa asemel, kartis Joosep Juudamaale tagasi minna. Võttes kuulda Jumala hoiatust, mis talle unenäos oli antud, läks ta Galilea aladele ja asus elama Naatsareti linna. — Matteuse 2:15—23.
Vaimne mees
Joosep hoolitses selle eest, et tema pere oleks Jumala seadusele kuulekas ja vaimselt hästi toidetud. Igal aastal võttis ta kogu oma pere endaga kaasa Jeruusalemma paasapüha pidama. Kord kui Joosep ja Maarja olid tagasiteel Naatsaretti ning Jeruusalemmast juba päevateekonna kaugusel, märkasid nad, et 12-aastane Jeesus on kadunud. Nad läksid tagasi Jeruusalemma, otsisid teda igalt poolt ning leidsid ta lõpuks templist, kus ta kuulas sealseid õpetajaid ja esitas neile küsimusi. — Luuka 2:41—50.
Näib, et Joosep lasi oma naisel mõnes asjas algatusvõimet osutada. Näiteks, kui nad Jeruusalemma tagasi läksid ja Jeesuse templist leidsid, oli Maarja see, kes oma noore pojaga juhtunust rääkis. (Luuka 2:48, 49) Jeesus kasvas üles „puusepa pojana” ja sai vaimse ettevalmistuse. Ilmselt õpetas Joosep talle ka puusepaametit, kuna Jeesust kutsuti „puusepaks, Maarja pojaks”. (Matteuse 13:55; Markuse 6:3) Jumalakartlikud vanemad peaksid tänapäeval samamoodi kõiki võimalusi täielikult ära kasutama, et oma lapsi eluks ette valmistada, andes neile eeskätt vaimset väljaõpet. — Efeslastele 6:4; 2. Timoteosele 1:5; 3:14—16.
Joosepi tulevikuväljavaated
Pühakirjas ei räägita midagi Joosepi surmast. Kuid on tähelepanuväärne, et Markuse 6:3 kutsutakse Jeesust „Maarja pojaks”, mitte Joosepi pojaks. See näitab, et Joosep oli selleks ajaks surnud. Peale selle, kui Joosep oleks aastal 33 m.a.j. veel elanud, siis tõenäoliselt ei oleks postile löödud Jeesus Maarjat apostel Johannese hoolde usaldanud. — Johannese 19:26, 27.
Niisiis on Joosep nende surnute hulgas, kes kuulevad Inimese Poja häält ja äratatakse üles. (Johannese 5:28, 29) Kui Joosep Jehoova igavese elu korraldust tundma õpib, on ta kahtlemata rõõmuga valmis sellest kasu saama, ja temast saab suure taevase Kuninga Jeesuse Kristuse kuulekas alam, just nagu ta üle 1900 aasta tagasigi lasi end Jumalal juhtida.
[Pilt lk 31]
Joosep andis Jeesusele vaimse ettevalmistuse ja õpetas talle ka puusepaametit