Miks Jehoova tunnistajad pidevalt inimesi külastavad?

„JÄLLE on nad siin! Nad olid siin ju alles mõni nädal tagasi!” Kas sul käivad peast läbi sellised mõtted, kui mõni Jehoova tunnistaja sinu ukse taga on? Jehoova tunnistajad käivad tänapäeval korrapäraselt miljonite inimeste juures. Sa küsid ehk: „Miks nad ikka ja jälle tulevad, kui nad teavad, et enamikul inimestel on oma religioon või ei ole nad huvitatud?” See küsimus väärib vastamist.

Vastutus Jumala ees

Jehoova tunnistajad on Pühakirjast õppinud, et alates 1914. aastast, mil algas Esimene maailmasõda, on maailma sündmused viinud täide Piibli prohvetiennustusi, mis puudutavad praeguse maailmasüsteemi lõppu ja Jumala Kuningriiki, mis peagi maa üle valitsema hakkab. Näib, et peaaegu kogu sajandi jooksul asetleidnud vägivalla, verevalamise ja vihkamise tagajärjel on inimkonna probleemide lahenemine poliitilisel teel lükkunud kaugemale kui kunagi varem. Sõjad ja terrorism, mis inimkonnale ikka veel nuhtluseks on, tõestavad, et inimvalitsused ei ole suutnud muuta inimeste südant, mõistust ja suhtumist. Sügavale juurdunud viha minevikusündmuste pärast mürgitab siiamaani etniliste, rassiliste ja religioossete rühmituste vahelisi suhteid. See käib ka üksteisest nii kaugel asuvate paikade kohta nagu Afganistan, India, endine Jugoslaavia, Lõuna-Aafrika, Lähis-Ida ja Põhja-Iirimaa. Milline on siis ainus püsiv lahendus?

Mis on tunnistajate ajend?

Jehoova tunnistajad tunnustavad, et Jumalalt tulev lahendus — tema tõotatud Kuningriigi valitsus, mida juhib Jeesus Kristus — on ainuke tegelik vastus inimkonna probleemidele. Jeesus palus selle Kuningriigi valitsuse eest muu hulgas isegi oma kuulsas eeskujupalves: „Teie palvetage siis nõnda: meie Isa, kes oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi; sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.” Tunnistajad usuvad, et tegelikult palutakse selle palvega, et Jumal inimkonna asjadesse sekkuks. — Matteuse 6:9, 10.

Miks on siis seda sõnumit Jehoova tunnistajate meelest vaja pidevalt majast majja kuulutamas käia? Kahe käsu pärast, mille Jeesus välja tõi: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma meelest. See on suur ja esimene käsk. Aga teine on selle sarnane: armasta oma ligimest nagu iseennast.” — Matteuse 22:37—39.

Tunnistajad ise tahavad Jumala õnnistust saada, ja kuna nad oma ligimesi armastavad, tahavad nad, et see õnnistus ka neile osaks saaks. Nii tunnevad nad Jeesuse eeskuju järgides omakasupüüdmatu armastuse ajendil soovi oma ligimeste juures käia. Nad tahavad pakkuda neile vähemalt võimalust saada teada, mida „õnnelik Jumal” on sõnakuulelikule inimkonnale tõotanud puhastatud maal anda. — 1. Timoteosele 1:11, NW; 2. Peetruse 3:13.

Kristlik misjonär Paulus uskus Jumala tõotustesse ja võis seega kirjutada: „Paulus, Jumala sulane, Jeesuse Kristuse apostel Jumala valitute usu ja tõetunnetuse järgi, mis vastab jumalakartusele, apostel igavese elu lootuses, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu.” Tõepoolest, Jumal, „kes ei valeta”, „on tõotanud” igavest elu neile, kes alandlikult püüavad teda tundma õppida ja teenida. — Tiitusele 1:1, 2; Sefanja 2:3.

Kas tunnistajatele makstakse raha?

Vahel on mõned väitnud, et tunnistajatele makstakse nende teenistuse eest raha. Miski ei saa olla tõest kaugemal kui selline väide! Tunnistajad suhtuvad tõsiselt Pauluse sõnadesse, mis ta Korintose kogudusele kirjutas: „Me ei ole nagu mitmed, kes Jumala sõnaga hangeldavad, vaid puhtast meelest, jah, otsekui Jumalast, me kõneleme Kristuses Jumala ees!” — 2. Korintlastele 2:17.

Mõned religioonijuhid kuulutavad tõesti raha eest, olgu see siis tasu religioossete kombetalituste või reklaami eest, mida nad oma telejumalateenistustel esitavad. Enamikul religioonidel on palgaline vaimulikkond.

Vastupidiselt sellele ei ole tunnistajatel palgalist vaimulikkonda ja enamasti pakutakse nende piiblilist kirjandust siirastele tõeotsijatele tasuta, kuigi paljud neist soovivad seepeale vabatahtliku annetuse teha. Saadud raha kasutatakse selle ülemaailmse kuulutustöö kulude katteks. Kooskõlas Jeesuse nõuandega: „Muidu olete saanud, muidu andke!” kasutavad tunnistajad tasu saamata oma võimalusi, kaasa arvatud aega ja energiat, selleks, et pühendada igal aastal Jumala teenimisele miljoneid tunde. Nii käivad nad huvitatud inimesi majast majja ja kodustel piibliuurimistel õpetamas. — Matteuse 10:8; 28:19, 20; Apostlite teod 20:19, 20.

Faktid tõestavad, et ei Jehoova tunnistajate organisatsiooni üksikliikmete, nende kohalike koguduste ega Vahitorni Ühingu ajendiks ei ole raha. Keegi ei saa majast majja käimise eest mingit tasu. Kuidas nende tööd siis finantseeritakse? Vabatahtlike annetustega, mida teevad tänulikud inimesed kõikjal maailmas. Mingeid korjandusi ei tehta.

Nende kuulutustöö tulemus

Kas on üldsus majast majja teenistuse ja tunnistajate eraviisilise kuulutamise tulemusel nende tööst teadlikuks saanud? Massiteabevahendid annavad sellele küsimusele vastuseks kõlava „jaa”. Jehoova tunnistajaid on mainitud telesaadetes ja filmides, kui keegi neis uksele koputab. Tunnistajaid on mainitud ka koomiksites. Nende aktiivne tegevus on nii tuntud, et kõikjal maailmas on koomiksikunstnikud aeg-ajalt Jehoova tunnistajatele viidanud. Need viited võivad küll satiirilised olla, kuid need põhinevad tavaliselt ühel kindlal tõsiasjal: Jehoova tunnistajad on tuntud oma pideva majast majja kuulutamise poolest. — Apostlite teod 20:20.

Üks hiljutine koomiks kujutas, kuidas mees ronib mäe otsa, et „guru” käest nõu saada. Ta ütles: „Räägi mulle imelistest tulevastest asjadest!” Kuidas „guru” vastas? „Vaatame . . . Tuleb nälga, katke ja maavärisemisi. Päike muutub pimedaks ja kuu vereks.” Nõuküsija päris: „On sul ka mõni hea sõnum öelda?” Selle peale vastas „guru”: „Jumal pühib ära kõik pisarad . . . ja surma ega kurbust ega leina ei ole enam!” Mees küsis: „Kuidas sa seda kõike tead?” Ja mida talle vastati? „Keegi ei pääse Jehoova tunnistajate eest!” Ja nagu näha, käis see ka koomiksikunstniku enda kohta!

Selle ja teiste taoliste pildisarjade mõjuv sõnum on see, et need ei näita mitte ainult tunnistajate külastuste järjepidevust, vaid ka nende sõnumi sisulist ühtsust. Vaid mõne sõnaga andis see kunstnik edasi olulise osa sõnumist, mida nad majast majja kuulutavad, ning tsiteeris piiblitekste. — Võrdle Matteuse 24:7, 29; Ilmutuse 21:3, 4.

Tõsiasi, et enamik inimesi nende sõnumi tagasi lükkab, ei võta tunnistajatelt julgust ära ega vähenda nende indu. Apostel Peetrus hoiatas: „Viimseil päevil tuleb pilkesõnadega pilkajaid, kes elavad iseeneste himude järgi ning ütlevad: ’Kus on tema tulemise tõotus? Sest sellest ajast, kui isad läksid hingama, jääb kõik nõnda, nagu oli loomise algusest!’ ” Sellest hoolimata käivad tunnistajad armastusest ajendatuna oma ligimeste juures edasi ja teevad seda seni, kuni Jumal praegusele allakäinud süsteemile lõpu teeb. — 2. Peetruse 3:3, 4.

Jeesus ütles, et viimseil päevil kuulutatakse kõigepealt head sõnumit. Et saada lähemalt teada, miks ja kuidas seda tehakse, vaata kahte järgmist artiklit. — Markuse 13:10, NW.

[Pildid lk 9]

Jehoova tunnistajatel ei ole palgalist vaimulikkonda — nad kõik on vabatahtlikud teenijad