Kuningriigi kuulutajad teatavad

Piibli tõde ühendab perekonna

PEREKONNAÜHTSUSEST on tänapäeval maailma paljudes paikades alles jäänud vaid mälestus. Kuid Piibel annab teada perekonnaühtsuse saladuse. Pane tähele Jeesuse sõnu: „Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja teeb nende järgi, on võrreldav mõistliku mehega, kes ehitas oma koja kaljule.” (Matteuse 7:24) Tuhanded Jehoova tunnistajate perekonnad on saavutanud ühtsuse tänu sellele, et nad on neid sõnu ellu rakendanud ja kasutanud Piiblit alusena, millele ehitada tugevalt kokkuliidetud perekond. Järgnev kogemus näitab, et ka teised võivad sellise ühtsuse saavutada.

Kui Daniel Prantsusmaal armees teenis, ostis ta sõjaväevaimuliku soovitusel Piibli ning hakkas seda korrapäraselt lugema. Hiljem viidi ta üle Tahitile. Mõned Danieli kaassõdurid olid adventistid ja mõned mormoonid. Nende vestlused kaldusid tihti religiooni teemadele. Kord tutvustas ülemseersant Danieli oma naisele, kes on Jehoova tunnistaja. Kogu pärastlõuna jooksul vastas naine Danieli paljudele küsimustele ning viis ta kokku Jehoova tunnistajate Tahiti kohaliku kogudusega. Varsti alustati Danieliga korrapärast piibliuurimist.

Danieli Prantsusmaal elavad vanemad olid väga andunud katoliiklased. Tema isa oli katoliiklikus koolis konsultant, kelle ülesandeks oli anda nõu religiooniga seotud küsimustes. Daniel soovis neid vaimseid pärle, mida ta teada oli saanud, oma vanematega jagada, ning hakkas oma kirjadesse tasapisi mõningaid piiblilisi mõtteid poetama.

Alguses see meeldis Danieli emale, aga kui ta leidis ühest oma poja kirjast Jehoova nime, oli ta rabatud. Mõni päev hiljem kuulis ta raadiosaadet, kus räägiti Jehoova tunnistajatest kui „ohtlikust sektist”. Ta kirjutas Danielile ja palus tal kõik suhted Jehoova tunnistajatega viivitamatult katkestada. Kuid sellest hoolimata edenes Daniel Piibli uurimises ja hakkas peatselt vajalikke samme astuma, et armeest lahkuda ja Prantsusmaale tagasi pöörduda.

Kui Daniel tagasi koju jõudis, veetis ta kõik õhtud — mõnikord isegi üle kesköö — emaga pikalt Piibli teemadel arutledes. Lõpuks oli ema nõus koos Danieliga kuningriigisaali minema. Kui ta siis esimest korda koosolekul oli, avaldas nähtu talle nii suurt muljet, et ta otsustas ka ise korrapäraselt Piiblit uurima hakata. Ta edenes kiiresti ja läks varsti ristimisele.

Kuigi Danieli isa oli salliv inimene, oli ta väga pühendunud oma ametialasele ja religioossele tegevusele. Siiski sõidutas ta kord oma naise ja Danieli piirkonnakonvendile. See oli 14. juuli, ja ta kavatses vaadata linnas Bastille vallutamise päeva tähistamiseks korraldatud paraadi. Sel ajal kui ta teisi ootas, otsustas ta lihtsalt uudishimust heita pilgu konvendisaali. Talle avaldas muljet see kord ja rahu, mida ta Jehoova rahva hulgas nägi, ja ka see, et kui ta läbi mitmete konvendi osakondade kõndis, kutsusid kõik teda „vennaks”. Ta unustas täiesti Bastille vallutamise päeva paraadi ja jäi kohale kuni konvendi lõpuni. Ta palus piibliuurimist ja tegi tõe õppimises kiireid edusamme. Kuid mida rohkem ta teada sai, seda ebamugavamalt ta ennast töö juures tundis, ja nii pani ta siis 58-aastaselt oma ameti maha. Nüüd on selle perekonna kõik kolm liiget pühendunud ja ristitud ning teenivad koos üksmeelselt Jehoovat.

Just Piibli tõde ühendas Danieli perekonna. See võib ühendada ka teised perekonnad, kui nad seda kogu südamest õpivad ja ellu rakendavad.