Kurjuse õhutajad
PIIBLI selgitus deemonite osa kohta inimtegevuses vastab põhilistele kurjusega seotud küsimustele, millele muul teel ei saaks vastust leida. Mõtle näiteks ajakirjas International Herald Tribune toodud teatele Balkanimaades toimuva sõja kohta: „Euroopa Ühenduse uurimiskomisjon on jõudnud lõppjäreldusele, et [sõdurid] on vägistanud kuni 20000 moslemi naist ja tütarlast . . . süstemaatilise terroripoliitika osana, mis on kavandatud nende hirmutamiseks, demoraliseerimiseks ja kodudest väljaajamiseks.”
Ühes ajakirja Time artiklis püüti asja selgitada: „Mõnikord vägistavad noored mehed sõjas olles kedagi selleks, et meeldida oma ülemustele või ohvitseridele ja võita teatud laadi isa-poja heakskiitu. Vägistamine on tõend panusest sõjaväeüksuse metsikustesse. Noor mees, kes on valmis sooritama midagi võigast, on oma südametunnistuse täielikult maha surunud, et rühma kompromissitute eesmärkidega ühte sulada. Mees kinnitab oma truudust metsikustega.”
Aga miks on „rühma kompromissitud eesmärgid” rikutumad kui selle üksikliikmete südametunnistus? Üksikisikuna soovib igaüks elada oma kaasinimesega rahus. Miks siis inimesed sõja ajal üksteist vägistavad, piinavad ja tapavad? Peamine põhjus on see, et tegutsemas on deemonlikud jõud.
Deemonite osa mõistmine lahendab ka probleemi, mida mõned nimetavad „teoloogide probleemiks”. Probleem seisneb selles, kuidas kokku sobitada kolm teesi: 1) Jumal on kõikvõimas; 2) Jumal on armastav ja hea; 3) toimuvad kohutavad asjad. Mõned on arvamusel, et on võimalik kokku sobitada ükskõik millist kahte neist kolmest teesist, kuid kõiki kolme ei saa kunagi kokku sobitada. Jumala Sõna annab sellele vastuse, ja see vastus on seotud nähtamatute vaimudega, kurjuse õhutajatega.
Esimene mäss
Piibel ütleb meile, et Jumal ise on vaim. (Johannese 4:24) Teatud ajal sai ta miljonite teiste vaimolevuste, ingelpoegade Loojaks. Jumala sulane Taaniel nägi nägemuses sadat miljonit inglit. Kõik Jehoova loodud vaimolevused olid õiglased ja tegutsesid tema tahtega kooskõlas. — Taaniel 7:10; Heebrealastele 1:7.
Kui Jumal hiljem ’maa rajas’, siis need Jumala ingelpojad ’hõiskasid üheskoos’ ja „tõstsid rõõmukisa”. (Iiob 38:4—7) Kuid ühes neist arenes soov saada endale kummardamine, mis õiguspäraselt kuulub Loojale. Jumala vastu mässates tegi see ingel endast saatana (mis tähendab „vastast”) ja kuradi (mis tähendab „laimajat”). — Võrdle Hesekiel 28:13—15.
Esimene naine Eeva, keda Saatan Eedenis mao kaudu keelitas, astus üle Jumala otsesest keelust mitte süüa aia teatud puu vilja. Hiljem toimis ta mees samamoodi. Nõnda hakkas esimene inimpaar koos selle ingliga Jehoova vastu mässama. — 1. Moosese 2:17; 3:1—6.
Kuigi Eedeni sündmused paistavad olevat sõnakuulelikkuse otsene õppetund, tõstatas Saatan seal kaks tähtsat moraalset vaidlusküsimust. Esiteks vaidlustas Saatan selle, kas Jehoova valitseb oma loodolevuste üle õiguspäraselt ja nende parimates huvides. Võib-olla saaksid inimesed ise endi üle valitsedes paremini hakkama. Teiseks seadis Saatan küsimuse alla selle, kas on ühtegi intelligentset loodolevust, kes jääb Jumalale ustavaks ja lojaalseks, kui sõnakuulelikkus ei näi toovat mingit materiaalset kasu.a
Kui me saame Eedenis tõstatatud vaidlusküsimustest selgesti aru ning tunneme Jehoova omadusi, aitab see meil leida „teoloogide probleemile” lahenduse, nimelt sobitada kokku kurjuse olemasolu ning Jumala väe ja armastuse. Kuigi on tõsi, et Jehooval on piiramatu vägi ja ta on armastuse kehastus, on ta ka tark ja õiglane. Ta ilmutab neid nelja omadust täiuslikus tasakaalus. Niisiis, ta ei kasutanud oma kõikvõimsat väge selleks, et kolm mässajat kohe hävitada. See oleks olnud õiglane, kuid mitte tingimata tark või armastav. Kuid samas ta ka lihtsalt ei andestanud ega unustanud kogu asja, milline teguviis oleks ehk mõnede arvates olnud armastav lahendus. Nõnda toimimine ei oleks olnud ei tark ega õiglane.
Saatana tõstatatud vaidlusküsimuste lahendamiseks oli vaja aega. Selle tõestamine, kas inimesed võiksid endid Jumalast sõltumatult õigesti valitseda, nõuab aega. Lubades kolmel mässajal edasi elada, võimaldas Jehoova ka loodolevustel osaleda selle tõestamises, et Saatana väide on väär, selle kaudu, et nad rasketes tingimustes ustavalt Jumalat teenivad.b
Jehoova oli Aadamale ja Eevale selgesti öelnud, et kui nad söövad keelatud vilja, siis nad surevad. Ja nad surid, kuigi Saatan oli Eevale kinnitanud, et see ei sure. Ka Saatanale on surmaotsus langetatud; selle täideviimiseni jätkab ta inimkonna eksitamist. Tegelikult ütleb Piibel: „Terve maailm on tigeda võimuses.” — 1. Johannese 5:19; 1. Moosese 2:16, 17; 3:4; 5:5.
Teised inglid mässavad
Peatselt pärast Eedeni sündmusi hakkasid teisedki inglid Jehoova suveräänsuse vastu mässama. Piibel teatab: „Kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sündis tütreid, siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, keda nad välja valisid.” Teiste sõnadega, need inglid „jätsid maha oma eluaseme [taevas]” ja tulid maa peale, võtsid materialiseerudes inimese kuju ja nautisid naistega meelelisi lõbusid. — 1. Moosese 6:1, 2; Juuda 6.
Jutustus jätkub 1. Moosese 6:4: „Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased [„nefilimid”, NW] maa peal: needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed.” Need naistele sündinud hübriidpojad, kelle isaks olid inglid, olid ebanormaalselt tugevad, „vägimehed”. Need olid vägivalda täis mehed ehk nefi·limʹ-id, mis on heebreakeelne sõna tähendusega „need, kes panevad teisi langema”.
On märkimisväärne, et hiljem kajastusid need sündmused muistsete tsivilisatsioonide legendides. Näiteks 4000 aasta vanune Babüloonia eepos kirjeldab Gilgameši, vägeva vägivaldse pooljumala üliinimlikke vägitegusid, kes oma „lõbujanus [ei lasknud] ühtki neitsit oma armastaja juurde”. Teiseks kreeka legendist pärit näiteks on üliinimene Herakles (ehk Herkules). Herakles, kelle ema Alkmene oli inimene ja isa oli jumal Zeus, saatis pärast oma naise ja laste meeltesegaduses tapmist korda terve rea vägitegusid. Kuigi need muinaslood on ühelt põlvkonnalt teisele edasi kandudes suuresti moondunud, seostuvad nad sellega, mida Piibel nefilimite ja nende mässuliste ingel-isade kohta ütleb.
Kurjade inglite ja nende üliinimlike poegade mõju tõttu oli maa vägivalda sedavõrd täis, et Jehoova otsustas maailma suure veeuputusega hävitada. Nefilimid hävisid koos jumalatute inimestega; ainukeste inimestena jäid ellu õiglane Noa ja ta pere. — 1. Moosese 6:11; 7:23.
Kuid kurjad inglid ei surnud. Nad hoopis dematerialiseerisid oma inimkehad ja pöördusid tagasi vaimumaailma. Nende sõnakuulmatuse tõttu ei lubatud neid tagasi Jumala õiglaste inglite perekonda; ka ei lubatud neil enam endale inimkeha võtta, nagu nad seda Noa päevil tegid. Kuid nad avaldasid Kurat-Saatana, „kurjade vaimude ülema” võimu all olles ikka inimkonna ettevõtmistele laostavat mõju. — Matteuse 9:34; 2. Peetruse 2:4; Juuda 6.
Inimkonna vaenlased
Saatan ja deemonid on alati olnud mõrvarlikud ja julmad. Saatan kasutas mitmeid mooduseid Hiiobi kariloomade hävitamiseks ja enamiku tema sulaste tapmiseks. Seejärel tappis ta Hiiobi kümme last, lastes „suurel tuulel” purustada maja, kus nad olid. Pärast seda lõi Saatan Hiiobit „kurjade paisetega jalatallast pealaeni”. — Iiob 1:7—19; 2:3, 7.
Deemonid ilmutavad samasugust kurja meelelaadi. Jeesuse päevil röövisid nad inimestelt kõne- ja nägemisvõime. Nad panid ühe mehe end kividega peksma. Nad virutasid ühe poisi maha ja ’raputasid teda’ vägivaldselt. — Luuka 9:42, UT; Matteuse 9:32, 33; 12:22; Markuse 5:5.
Kogu maailmas toimuvad sündmused näitavad, et Saatan ja deemonid on ikka veel sama õelad. Mõningaid inimesi löövad nad tõbedega. Teisi nad vaevavad sellega, et röövivad neilt une või läkitavad neile kohutavaid unenägusid või kuritarvitavad neid seksuaalselt. Kolmandaid tõukavad nad hullumeelsusse, sooritama mõrva või enesetappu.
Kui kaua neid veel sallitakse?
Saatanat ja ta deemoneid ei sallita igavesti. Jehoova on mõjuval põhjusel lubanud neil meie päevini olemas olla, kuid nüüd saab nende aeg peagi läbi. Selle sajandi algul astuti tähtis samm nende tegevussfääri piiramiseks. Ilmutusraamat selgitab: „Sõda tõusis taevas: Miikael [ülesäratatud Jeesus Kristus] ja tema inglid sõdisid lohe [Saatana] vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga.” — Ilmutuse 12:7—9.
Milline oli tulemus? Jutustus jätkub: „Seepärast olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate!” Õiglased inglid võisid rõõmustada, sest Saatanat ja ta deemoneid ei olnud enam taevas. Kuidas aga oli lugu maa peal elavate inimestega? Piibel ütleb: „Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” — Ilmutuse 12:12.
Oma vihas püüavad Saatan ja ta käsilased kõigest väest põhjustada enne oma peatset lõppu võimalikult palju häda. Sel sajandil on toimunud kaks maailmasõda ja pärast Teist maailmasõda veel 150 väiksemat sõda. Meie sõnavarasse on tulnud selle sugupõlve vägivaldsust peegeldavad fraasid: „bakterrelv”, „natslikud tapatalgud”, „surmaväljad”, „vägistuslaagrid”, „massimõrvarid” ja „pomm”. Uudised on kubinal täis lugusid uimastitest, mõrvadest, pommitamistest, psühhopaatilisest kannibalismist, veresaunadest, näljahädadest ja piinamistest.
Hea sõnum on see, et need asjad mööduvad. Lähitulevikus tegutseb Jumal jälle Saatana ja ta deemonite vastu. Apostel Johannes kirjeldab Jumalalt saadud nägemust: „Ja ma nägin ingli taevast maha tulevat; sellel oli sügaviku võti ja suured ahelad käes. Ja ta võttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks ja heitis ta sügavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad.” — Ilmutuse 20:1—3.
Pärast seda lastakse Kurat ja ta deemonid „natukeseks ajaks lahti”, ja seejärel hävitatakse nad igaveseks. (Ilmutuse 20:3, 10) Milline imeline aeg see küll on! Kuna Saatan koos oma deemonitega ei ole enam heal tee peal ees, on Jehoova „kõik kõigis”. Ja igaüks ’tunneb tõelist rõõmu suurest rahust’. — 1. Korintlastele 15:28; Laul 37:11.
[Allmärkused]
a See selgus hiljem, kui Saatan ütles Jumala sulase Hiiobi kohta: „Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest! Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Küllap ta sind näkku neab!” — Iiob 2:4, 5.
b Üksikasjaliku arutelu selle kohta, miks Jumal lubab kurjust, leiad raamatust Sa võid elada igavesti Paradiisis maa peal, mille on välja andnud New Yorgi Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.
[Pilt lk 7]
Kas on taolistes asjades süüdi ainuüksi inimene või on osaliselt süüdi ka mingi õel nähtamatu jõud?
[Allikaviide]
Põlevad naftapuuraugud Kuveidis, 1991: Chamussy/Sipa Press
[Pilt lk 7]
Milline imeline aeg saabub siis, kui deemonid ei vaeva enam inimkonda!