Tõeliste rikkuste leidmine Hongkongis

HONGKONG on paik, kus võib lühikese ajaga teha palju raha — kui kõik asjaolud sinu jaoks soodsad on. Umbes viimase 40 aastaga on sellest Briti koloonia unisest sadamast saanud arvestatav majanduslik jõud mitte ainult Kagu-Aasias, vaid ka terves ärimaailmas.

Maksude madal tase meelitab ligi välisinvesteerijaid ning pakub huvi ka Hongkongi kuuemiljonilisest elanikust koosnevale hoolsale tööjõule. Soodne on ka selle asukoht: ta on ühendusteeks Lõuna-Hiina ja Vaikse ookeani Aasia regiooni ning kaugemategi paikade vahel. Oma kaasaegsete transpordi- ja sidesüsteemidega ning kõrgeltarenenud hulgi- ning jaemüügivõrkudega suudab Hongkong rahvusvahelise kaubanduse nõudlusele kiiresti reageerida.

Majandusliku edukuse tõttu on Hongkongis üks maailma kõrgemaid elatustasemeid. Aga kas on kõik see materiaalne jõukus toonud Hongkongi elanikele rahulolu ja kestva õnne? Ei ole, kuid mõned inimesed on otsinud ja ka leidnud palju paremaid rikkusi.

Nad leidsid vaimseid rikkusi

Nende hulgas, kes on leidnud hindamatuid vaimseid rikkusi, on Hongkongis sündinud Alfred. Tal oli edukas karjäär rahvusvahelise mitmesuunalise äriettevõtte direktorina, mille keskus asus Inglismaal. Nagu paljudel teistelgi Hongkongi elanikel, oli tema elu eesmärgiks teenida palju raha, saada endale oma maja, süüa hästi ja elada head elu. Tundus, et oma positsiooni ja sissetuleku juures on ta kõik selle saavutanud. Kuid kas ta oli õnnelik? „Õppisin kogemustest, et rahal on tõesti oma piirid,” kurtis Alfred. Ta oli pidevalt mures selle pärast, kui kaua tema säästudest jätkuks, kui ta oma töö kaotaks. Kui ta oma tööle rohkem aega pühendas, tekkis tal perekonnaprobleeme. Tema abikaasa Emily oli ahastuses, kui nende poeg ootamatult suri. „Ma tahtsin teada, kus ta on, et saaksin tema heaks midagi teha,” ütles Emily. Kuna ta ei saanud midagi teha, langes ta sügavasse masendusse.

Justina kaotas varases eas oma isa. Aga hoolsate õpingute tulemusel lõpetas ta prestiižika Hongkongi ülikooli. Seetõttu sai ta tööle valitsuse teenistusse. Kantoni murdes öeldakse selle kohta gum fan woon, mis tähendab kuldset riisikaussi — turvalist tööd ja head tasu. Kuid Justina ei olnud õnnelik ega tundnud rahuldust. Ta küsis tihti endalt, mis mõte elul õieti on ja mida toob tulevik. Ka tema abikaasa Francis tundis, et elu on mõttetu. Ta tundis end hiigelsuure masinavärgi hammasrattakesena, tähtsusetu inimesena, kes on haaratud lõputusse rutiini.

Ricky oli ühe äriettevõtte juht. Kuigi ta teenis palju raha, hakkas ta nägema elu teist külge — halastamatut konkurentsi töökaaslaste vahel ning probleeme oma perekonnas. Raha ei aidanud tal neid probleeme lahendada. Tema naise Wendy jaoks tähendasid auväärne karjäär, külluslikult raha ja poliitiliselt stabiilses ühiskonnas elamine julgeolekut. Aga kui kaua tema näiliselt kindel elu kestaks? See tegi talle muret, sest surma paratamatus tekitas temas tunde, et tema elul ei ole mõtet ega eesmärki.

Davidil on oma lugu rääkida. Tema ülikooliharidus tagas talle hea töö ja majandusliku julgeoleku, kuid ta ei leidnud sellest mingit rahuldust. Miks? Ta oli läbi imbunud evolutsioonist ja filosoofiast ning uskus, et pärast praegust olemasolu elu enam ei ole. Davidile tundus, et tal ei olnud midagi, mida igatsusega oodata, ja kõik tema materiaalsed rikkused ei päästnud teda jõuetuse tundest.

Kuigi nendel inimestel on üsna erinev minevik, oli neil üks asi ühine. Nad kõik olid saavutanud selle, mis nende arvates pidi elus õnne ja rahuldust tooma. Aga kui nad jõudsid sinnani, kus nende unistused nende arvates täituma pidid, oli nende elu tühi.

Jumalas rikkaks saamine

Alfredi, Justina ja teiste äsjamainitud inimeste olukord oli paljuski sarnane rikka mehe olukorraga ühes Jeesuse tähendamissõnas. Ta ’kogus enesele tagavara, kuid ei olnud rikas Jumalas’. (Luuka 12:21) Kuid õnneks leidsid nemad midagi paremat — elu, mis on täis tõelisi rikkusi. Need, kes ihkavad tõelist õnne ja rahuldust, ei tohi „loota kaduva rikkuse peale, vaid elava Jumala peale, kes meile annab kõike rohkesti tarvituseks”. (1. Timoteosele 6:17) See, et need inimesed õppisid tundma tõelist Jumalat Jehoovat ja panid oma lootuse tema peale, muutis nende kõikide elu. Vaadakem, kuidas see kõik toimus.

Alfred ja Emily olid löödud, kui nende poeg ootamatult suri, ja kogu nende materiaalne vara ei suutnud nende valu leevendada. Nad läksid kirikusse, kuid tundsid siiski tühjust ja see ei rahuldanud neid. Siis tuli üks Jehoova tunnistaja nende uksele ning küsis: „Milline on inimese tulevikulootus?” Alfred vastas nii, nagu talle oli kirikus taevast ja põrgust räägitud. Kuid talle näidati Piiblist, et surnud „ei tea enam midagi” ja et need, kes on Jumalal meeles, on inimkonna üldises hauas ülesäratamist ootamas. (Koguja 9:5, 10; Johannese 5:28, 29, NW) See tundus Alfredile loogilise ja arukana. Nüüd ta mõistis, et tema poeg ei ole kusagil kannatamas, vaid magab surmaunes, ning võib-olla on tal lootus saada ülesäratamise kaudu oma perekonnaga taas kokku. Milline lohutus ja kergendus! Mõne aja pärast nõustusid Alfred ja tema abikaasa koduse piibliuurimisega ning hakkasid võtma kindlalt kinni tõelistest rikkustest, mida Piibel pakub.

Justina oli pettunud, kui ta nägi, et tema kaastöölised ei soovinud inimeste eest hoolitsemisel kaasa aidata. Siira katoliiklasena tundis ta pettumust, kui ta märkas, et preester suitsetas ja käis tantsimas täpselt samamoodi nagu teisedki mehed. Siis puutus ta kokku Jehoova tunnistajatega ning sai paljudele küsimustele rahuldavad Pühakirjast võetud vastused. Preester ei olnud pakkunud talle midagi muud peale oma isikliku arvamuse ja ta ei olnud Piiblit 16 aasta jooksul lahtigi teinud, kuigi ta käis korrapäraselt kirikus ning oli seal 10 aastat ilmikuna abitöid teinud.

Kui tunnistajad Justina ja tema abikaasa Francisega Piiblit uurisid, avaldas Francisele muljet tunnistajate uskumustes ja tegutsemises valitsev ülemaailmne ühtsus. Francis veendus, et Jumal on reaalne. Lõppude lõpuks saab ju ainult elav, tõeline Jumal avaldada ühele rahvusvahelisele inimrühmale sellist mõju. Kui õnnelik see abielupaar on, et nad on leidnud tõelisi rikkusi!

Kui Ricky ja Wendy nägid, et nad hakkavad tasapisi tõsistesse isiklikesse probleemidesse uppuma, teadsid nad, et midagi tuleb ette võtta. Kuna mõlemad neist olid minevikus Jehoova tunnistajatega kokku puutunud, otsisid nad tunnistajad omal algatusel eraldi üles. Tõsiste jõupingutuste tulemusena ei leidnud Ricky ja Wendy mitte ainult praktilisi lahendusi oma probleemidele, vaid ka tõelisi rikkusi isiklikest suhetest Jehoova, „õnneliku Jumalaga”. — 1. Timoteosele 1:11, NW.

Ka Davidi elu muutus, kui Jehoova tunnistajad tema juures käisid. Tal oli kavas nende ekslikkus paljastada ning seepärast ta oli nõus, et nad teda uuesti külastavad. Kuid aja jooksul tema silmad avanesid, sest ta hakkas nägema, et Piibel on teaduslike, ajalooliste ja muude faktide seisukohalt täpne. Kõik see aitas Davidil hakata suhtuma Piiblisse kui tõeraamatusse, mis andis tema elule tõelise mõtte. Milline õnnetoov ja rikastav muudatus see tema jaoks küll oli!

Paljudel teistel aidatakse leida tõelisi rikkusi

Hongkongi kihavas rahvastikus on Alfred, Emily, Justina, Francis ja teised siinmainitud isikud ainult mõned neist, kes on Piibli tõest ja Jehoova Jumalasse uskumisest tõelisi rikkusi leidnud. Aastal 1992 kulutas umbes 2600 Jehoova tunnistajat ühtekokku ligi 900 000 tundi, et külastada Hongkongis elavaid inimesi, kellega viidi läbi üle 3800 koduse piibliuurimise. Kuid Hongkongi elurütm on kiire ja inimesed on väga hõivatud. Seetõttu saadab Kuningriigi kuulutajaid peale majast majja käimise ka tänavatel tunnistuse andmises suur edu. Nad astuvad inimestega kontakti ka nende tööpaikadel, minnes kontoritöötajate, poepidajate, talumeeste ja Lõuna-Hiina merelt kalastusreisidelt naasvate meeste juurde.

Võib tõesti öelda, et Hongkongis on „lõikust . . . palju, aga vähe töötegijaid”. (Matteuse 9:37) Praegu on rahvastiku ja tunnistajate suhe üks tunnistaja 2300 elaniku kohta. Mõistes lõikustöö pakilisust, on sealse 2600 Kuningriigi kuulutaja hulgas ligi 600 pioneeri ehk hea sõnumi täisaegset kuulutajat. Hongkongi Jehoova tunnistajad mõistavad nagu teisedki tunnistajad, et „see on Jehoova õnnistus, mis teeb rikkaks”. (Õpetussõnad 10:22) Seetõttu teevad nad suure hoolega tööd, et aidata veel paljudel teistel selle jõuka ühiskonna inimestel tõelisi rikkusi leida.

[Kaart lk 23]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

LÕUNA-HIINA MERI

HIINA

Hongkong

Kilomeetrid

Miilid

15

15