Nigeeria Ülemkohus toetab usuvabadust
KÜLAELANIKUD rüüstavad põllumehe saagi. Teised tormavad müürsepa koju ja võtavad ära ta tööriistad. Kolmandad ei lase ühel naisel osta ega müüa. Millest selline halb kohtlemine? See tuleneb asjaolust, et ohvrid, kes on kõik Jehoova tunnistajad, ei osale eakaaslaste seltsides. „Milles?” võid sa imestada.
Eakaaslaste selts koosneb neist inimestest, tavaliselt meestest, kes on sündinud umbes samal ajal ja samas külas. Ida-Nigeerias on eakaaslaste rühmitused üldlevinud. Need võivad rahaliselt toetada kogukondlikke ettevõtmisi, kuid need osalevad ka ebajumalakummardamises ja viivad läbi spiritistlikke kombetalitusi, näitamaks, et selle liikmed on täisealiseks saanud. Kuna Piiblile vastavalt ei oleks tõelistel kristlastel õige taolistest kommetest osa võtta, siis Jehoova tunnistajad taolistes rühmitustes ei osale. — 1. Korintlastele 10:20, 21; 1. Johannese 5:21.
Samuel Okogbue töötas rätsepana Nigeerias Abas. Alayi Umunkalu Eakaaslaste Seltsi liikmed nõudsid 1978. aasta alguses, et ta maksaks „maksu” ja toetaks seega tervisekeskuse ehitamist. Tõelise kristlasena püüdis Samuel kõigest hingest teisi aidata, kuid südametunnistuse põhjal keeldus ta sidumast end eakaaslaste rühmitusega. Sama aasta 22. aprillil murdsid kuus rühmituse liiget sisse tema töökotta ja võtsid ära õmblusmasina, mida nad lubasid enda käes hoida niikaua, kuni ta raha ära maksab. Samuel protesteeris, et ta ei ole kohustatud midagi maksma, sest ta pole nende seltsi liige. Kuna Samuel oma õmblusmasinat tagasi ei saanud, andis ta asja kohtusse.
Kohtust kohtusse
Rahvakohtus väitis eakaaslaste rühmitus, et oma vanuse tõttu on Samuel automaatselt selle liige ja on kohustatud maksma mistahes makse, mida nad endi peale panevad. Pealegi nõudis kohalik komme, et kui liige ei maksa maksu, võib kuni maksmiseni tema vara ära võtta.
Kohus polnud sellega nõus. Ta määras 28. veebruaril 1980, et Samueli ei saa sundida eakaaslaste rühmituse liikmeks saama. Kohtu eesistuja ütles: „Komme, mis röövib kodanikult vabal valikul seltsidesse astumise õiguse, on vastuolus Nigeeria Föderatiivse Vabariigi konstitutsiooni paragrahv 37-ga ja seetõttu ei saa sel olla seaduse jõudu.”
Eakaaslaste rühmitus kaebas selle otsuse edasi kõrgemasse kohtusse ja võitis. Sealne kohtunik käskis Samuelil maksu maksta, öeldes, et see on lihtsalt üks kodukogukonna arengu heaks annetamise viis.
Seejärel kaebas Samuel edasi, kuna ta nägi selles ülekohut. Apellatsioonikohus tühistas kõrgema kohtu otsuse ja lahendas asja Samueli kasuks. Lüüasaamist tunnistamata viis eakaaslaste rühmitus asja Nigeeria Ülemkohtusse.
Samal ajal oli rühmituse liikmetel Samueli külas palju tegemist. Väites, et tunnistajad on kõigi kogukonna ettevõtmiste vastu, veensid nad külavanemat selle paikkonna Jehoova tunnistajate tegevust keelustama. Asulas kuulutati ametlikult, et trahvitakse igaüht, kes teeb tegemist Jehoova tunnistajatega. Naaberlinnade tunnistajad sekkusid asjasse ja selgitasid küsimust küla vanematele meestele. Nad selgitasid, et Jumala rahvas pole mingil moel kogukonna arengu vastu. Tegelikult oli Samuel esitanud kohtule kviitungid, mis tõestasid, et ta on annetanud kogukonna ettevõtmiste heaks, mille sponsoriks eakaaslaste rühmitused ei ole olnud. Seejärel külavanemad tühistasid tunnistajate põlu alla panemise otsuse.
Usuvabadus võidutseb
Viis Nigeeria Ülemkohtu kohtunikku langetasid 21. oktoobril 1991 ühehäälse otsuse Samueli kasuks. Kohtunik Abubakar Wali teatas kohtunik Paul Nwokedi juhtotsust üksikasjalikumalt selgitades: „Kostja [Samuel] pole seisnud kohustusliku maksu maksmise vastu, vaid ükskõik millise ühingu, klubi või eakaaslaste seltsi liikmeks olemise vastu, kuna see on vastuolus tema religioossete tõekspidamistega, mis temal kui Jehoova tunnistajal on.”
Kohtunik jätkas: „Aastal 1963 välja antud konstitutsiooni paragrahv 24.1 tagab kõigile Nigeeria kodanikele südametunnistuse-, mõtte- ja usuvabaduse. Kostjal on õigus pidada kinni oma religiooni tõekspidamistest, mõtetest ja südametunnistusest, mis keelavad tal ühinemast eakaaslaste seltsiga. Mistahes komme, mis nõuab vastupidist, on vastuolus konstitutsiooniga ning on seetõttu selles osas kehtetu.”
Lühidalt öeldes määras kohus, et ühtegi inimest ei saa seadusega sundida ühinema eakaaslaste rühmitusega, isegi kui selle liikmeks olemine võib olla kogukonna tava. Ta määras ka, et ühtegi inimest ei saa seadusega sundida maksma makse seltsi kaudu, mille liige ta pole, isegi kui need maksud lähevad kogukonna arengu heaks. Niisiis toetati selle näiliselt väikese üksikasjaga kõigi nigeerlaste usuvabadust.