Haritud mees

„VAADAKE ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest, mitte palju vägevaid, mitte palju suursuguseid [pole kutsutud].” (1. Korintlastele 1:26) Nagu need sõnad osutavad, valitseb oht sukelduda ilmaliku tarkuse või kõrge ühiskondliku positsiooni taotlemisse. Taolised asjad võivad takistada inimest head sõnumit vastu võtmast. — Õpetussõnad 16:5; Markuse 10:25.

Sellele vaatamata võtsid Pauluse päevil tõe vastu mõned, kes olid targad liha poolest, ja üks neist oli Paulus ise. Paulus, kes oli haritud mees ja nähtavasti väljapaistvast perekonnast pärit, oli innukas evangeeliumikuulutaja. Niisiis näitas ta, et selle maailma eesõigustatud isikud võivad teenida Jehoovat, kui neil on õige südameseisund. Nad võivad Jehoova teenistuses olles kasutada isegi oma ilmalikke teadmisi ja oskusi. — Luuka 16:9.

Sünnipäralt tarsoslane

Paulus sündis Tarsoses, ’kuulsas linnas’, nagu ta seda hiljem kirjeldas. (Apostlite teod 21:39) Tõenäoliselt õppis ta just seal keeli — eriti täielikku kreeka keele valdamist —, millel oli tema jaoks hindamatu väärtus misjonitööl. Taroses tutvus Paulus mitte ainult juudi kommetega, vaid ka mittejuutide kultuuriga, millist kogemust ta hiljem rahvaste apostlina ära kasutas. Ta oskas tõde väljendada nii, et nad sellest aru võisid saada. (1. Korintlastele 9:21) Vaadelgem näiteks ta kõnet ateenlastele, mis on kirjas Apostlite tegude 17. peatükis. Seal põimis ta tõeteemalisse esitlusse oskuslikult viited ateenlaste religioonile ja isegi ühe nende poeedi tsitaadi.

Rooma kodanik

Paulusel oli veel üks teine ilmalik eelis. Ta oli Rooma kodanik ja ta kasutas ka seda hea sõnumi edendamisel. Filipis teda ja ta kaaslasi peksti ning heideti vangi ilma kohtuprotsessita. Taoline Rooma kodaniku kohtlemine oli seadusevastane, ja kui Paulus võimude tähelepanu sellele tõsiasjale juhtis, lasksid nad ta vabaks ja lubasid tal jääda ning kogudust teenida, enne kui ta oma järgmisse sihtkohta läks. — Apostlite teod 16:37—40.

Kui Paulus hiljem maavalitseja Festuse ette astus, kasutas ta ära oma Rooma kodakondsust ja kaebas oma kohtuasja edasi keisrile. Nõnda kaitses ta head sõnumit Rooma impeeriumi kõrgeima võimu ees. — Apostlite teod 25:11, 12; Filiplastele 1:7.

Paulus sai praktilise väljaõppe, mis hiljem kasulikuks osutus. Ilmselt õpetas isa talle telgitegemist. Tänu sellele võis ta end teenistuses elatada, kui raha oli lõpukorral. (Apostlite teod 18:1—3) Ta sai ka põhjaliku religioosse hariduse. Ta kasvatati üles kui „variser ja variseri poeg”. (Apostlite teod 23:6) Ta õppis tõepoolest Gamaalieli jalge ees, kes oli mainekaim juudi õpetaja. (Apostlite teod 22:3) Taoline haridus, mis on ehk võrreldav tänapäeva ülikooliharidusega, annab mõista, et ta perekond oli üsna väljapaistval positsioonil.

Õige vaade

Pauluse taust ja väljaõpe tõotasid talle säravat tulevikku judaismis. Ta oleks võinud kaugele jõuda. Ent kui Paulus oli Jeesuse kui Messia vastu võtnud, ta eesmärgid muutusid. Kirjas filiplastele rääkis ta üldjoontes oma varasematest ilmalikest eelistest ja ütles: „Aga mis mulle oli kasuks, olen ma arvanud kahjuks Kristuse pärast. Jah tõesti, mina arvan kõik kahjuks oma Issanda Kristuse Jeesuse ülivõimsa tunnetuse vastu.” — Filiplastele 3:7, 8.

See haritud mees ei vaadanud igatsusega tagasi sellele, mida ta oma ilmaliku haridusega teha oleks võinud; ka ei tahtnud ta oma „kirjatarkust” teiste allasurumiseks kasutada. (Apostlite teod 26:24; 1. Korintlastele 2:1—4) Selle asemel pani ta kogu oma usu Jehoova Jumalale ja viitas oma varasematele väljavaadetele järgmiste sõnadega: „Ma unustan ära, mis on taga, ja sirutun sinnapoole, mis on ees, ma pürin seatud eesmärgi poole, taevase kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” (Filiplastele 3:13, 14) Paulus hindas vaimseid asju.

Sellele vaatamata kasutas Paulus seda varasemat väljaõpet Jehoova teenimiseks. Kui ta ütles juutide kohta: „Ma annan neile tunnistuse, et nad on väga agarad Jumala suhtes”, rääkis ta isiklikule kogemusele tuginedes. (Roomlastele 10:2) Aktiivse variserina oli ta kindlasti agar Jumala ja Pühakirja suhtes. Kui Paulusest sai kristlane, muutis ta agaruse mõõdukamaks täpne tundmine, ja ta võis oma varasemat haridust õiglasel eesmärgil kasutada. Näiteks kasutas ta raamatus Heebrealastele oma põhjalikke teadmisi Iisraeli ajaloost ja templiteenistusest kristliku süsteemi paremuse tõestamiseks.

Ka tänapäeval avaldavad mõned, kes on targad liha poolest, soodsat vastukaja heale sõnumile. Igasuguse haridusliku ettevalmistusega, samuti kõiksuguste oskuste ja ametitega inimesed on tõe vastu võtnud ja kasutavad oma eelnevat väljaõpet Jehoova teenimises. Olgu kristlastel ükskõik milline ilmalik haridus, nad ei kaota silmist tõsiasja, et eluliselt tähtis on just vaimne väljaõpe. See on „peaasi”, sest see võib meid viia igavesse ellu. — Filiplastele 1:10.