Lugejate küsimusi

Kas Piibel toetab ükssarvede olemasolu, nagu mõnedes tõlgetes on mainitud?

King James, Douay ja teised tõlked mainivad ükssarvi. Aga nõnda pole lugu nüüdisaegsete tõlgetega, mis heebrea keelt täpselt edasi annavad. — Laul 22:22; 29:6; 92:11.

Sajandite jooksul on arendatud mitmeid müüte loomast, kellel on hobuse keha ja pea, kuid hirve jalad ja lõvi saba. Selle müütilise looma ehk kõige äratuntavamaks jooneks on üksik keerdunud sarv laubal.a

„Inimesed uskusid kord, et ükssarve sarv sisaldab vastumürki mürgile, ja keskajal müüdi väidetavalt sellistest sarvedest tehtud pulbreid äärmiselt kõrge hinnaga. Enamik õpetlasi usub, et ükssarve kuju oli võetud Euroopa kuulujuttudest ninasarviku kohta.” (The World Book Encyclopedia) Teatud Assüüria ja Babüloonia monumendid kujutasid ühe sarvega loomi. Need loomad on praegu ära tuntud kui isahirved, kaljukitsed, lehmad ja pullid, vaadatuna küljelt, mistõttu ei ole näha mõlemat sarve.

See pakub Piibli uurijatele teatud määral huvi, sest Pühakiri viitab teatud loomale üheksal korral heebrea sõnaga reʼemʹ. (4. Moosese 23:22; 24:8; 5. Moosese 33:17; Iiob 39:9, 10; Laul 22:22; 29:6; 92:11; Jesaja 34:7) Tõlkijad olid kaua ebakindlad selles, mis loom see oli. Kreeka Septuaginta tõlkis sõna reʼemʹ tähenduses ’ühe sarvega’ ehk ükssarv. Ladina Vulgata tõlgib selle tihti kui „ninasarvik”. Teised tõlked kasutavad sõnu ’metshärg’, ’metsloomad’, ’pühvel’. Robert Young translitereerib selle lihtsalt heebrea keelest inglise keelde kui „Reem”, jättes lugeja seega teadmatusse.

Nüüdisaja õpetlased aga on kõrvaldanud palju segadust sõna reʼemʹ ümbert. Leksikograafid Ludwig Koehler ja Walter Baumgartner näitavad, et selle tähendus on „metshärjad”, mille teaduslik nimetus on Bos primigenius. See on „suuresarveliste kabjaliste alamperekond”. The New Encyclopædia Britannica selgitab:

„Teatud Vana Testamendi poeetilised kohad viitavad tugevale ja toredale sarvloomale, mida nimetatakse reʼemʹ. Seda sõna on tõlgitud paljudes keeltes kui ’ükssarv’ või ’ninasarvik’, aga paljud nüüdisaegsed tõlked eelistavad ’metshärga’ (tarvast), mis on heebrea sõna reʼemʹ õige tähendus.”

Kuna „härg” tähendab praeguses inglise keeles kastreeritud pulli, tõlgib New World Translation of the Holy Scriptures järjekindlalt ja õigesti sõna reʼemʹ sõnaga „metspull”. Tarvas (metshärg ehk —pull) tundub olevat 17. sajandiks välja surnud, kuid teadlased on järeldanud, et see oli üsna erinev legendide ükssarvest. Muistse tarvase kõrgus oli umbes 1,8 meetrit ja pikkus umbes 3 meetrit. Ta võis kaaluda 900 kilo ja kumbki tema sarvedest võis olla üle 75 sentimeetri pikk.

See sobib kindlasti kokku Piibli viitega reʼemʹ-ile ehk metspullile. Teda on ära märgitud tema tugevuse ja tõrksuse poolest (Iiob 39:10, 11) ja samuti kiiruse poolest. (4. Moosese 23:22; 24:8; NW) On ilmne, et tal oli kaks sarve, aga mitte üks nagu müütilisel ükssarvel. Mooses viitas tema sarvedele, kujutades kahte võimsat suguharu, mis kasvavad välja Joosepi kahest pojast. — 5. Moosese 33:17.

Niisiis ei toeta Piibel mõtet ükssarvedest, nagu see legendidest kuulus on. See joonistab täpse, kuigi piiratud pildi massiivsest ja kartustsisendavast tarvasest ehk metspullist, mis elas Piibli aegadest kuni mitte väga kauge minevikuni.

[Allmärkus]

[Pildi allikaviide lk 31]

Treasury of Fantastic and Mythological Creatures: 1,087 Renderings from Historic Sources, väljaandja Richard Huber/Dover Publications, Inc.