Kas mistahes religioon kõlbab?

„Meie aja saatus on traagiline. Me vajame religiooni, aga mitte kuskilt ei leia me sellele sobivat Jumalat.” — Lucian Blaga, rumeenia luuletaja ja filosoof

„Religioon ja vaimulikkond on olnud ning arvatavasti jäävad pikaks ajaks progressi ja vabaduse suurimateks vaenlasteks.” — Hristo Botev, bulgaaria luuletaja

KÕRVALOLEVAD tsitaadid kajastavad dilemmat, mille ees seisavad paljud siirad inimesed. Sügaval sisemuses nad tunnevad vajadust religiooni järele, kuid vaimulikkonna poolt õpetatav müstiline Jumal ei ole Jumal, keda nad võivad mõista ja armastada. Pealegi nad mõistavad, et vaimulikkond ja nende religioonid on teinud palju inimkonna progressi ja vabaduse takistamiseks. Jah, kui tunnustatakse kasvavat vajadust religiooni järele, ei otsusta ausad inimesed mitte lihtsalt mistahes religiooni kasuks.

Tähtis erinevus

Religioon mängib inimkonna loomuses ja ajaloos võtmerolli. The New Encyclopædia Britannica räägib religioonist „kui inimese kogemuste, kultuuri ja ajalooga seotud tõsiasjast” ja lisab: „Religioossete seisukohtade ja lojaalsuse tõendeid esineb igas inimelu valdkonnas.” Kuid ajalugu näitab, et ükski maailma peamistest religioonidest pole olnud inimkonnale õnnistuseks.

India riigimees Jawaharlal Nehru märkis kord: „Etendus, mida nimetatakse religiooniks ehk mingil määral organiseeritud religiooniks, kas Indias või kusagil mujal, on täitnud meid õudusega.” Kui mõtled religiooni nimel peetud sõdadele ja sooritatud kuritegudele, kas võid ausalt öelda, et sa ei nõustu temaga?

Prantsuse filosoof Voltaire tõi 18. sajandil esile huvitava erinevuse. Ta kirjutas: „Te ütlete, et religioon on põhjustanud lugematuid häbitegusid. Te peaksite hoopis ütlema, et seda on teinud ebausk, ebausk, mis valitseb meie haletsusväärsel planeedil. Ebausk on kõige julmem vaenlane puhtale kummardamisele, mida võlgneme ülimale Olendile.” Voltaire võitles oma aja religioosse sallimatusega, kuid säilitas oma usu Jumalasse kui universumi Loojasse. Ta nägi erinevust õige ja valereligiooni vahel.

Vajadus valida

Mitte kõik ei nõustu Voltaire’iga. Mõned väidavad nägevat head kõigis religioonides; seega ei tunne nad tegelikult vajadust otsida õiget religiooni. Sellised isikud peaksid kuulda võtma hoiatust, mille andis prohvet Jesaja, kes kirjutas: „Häda neile, kes hüüavad kurja heaks ja head kurjaks, kes teevad pimeduse valguseks ja valguse pimeduseks, kes teevad kibeda magusaks ja magusa kibedaks!” (Jesaja 5:20) Valereligioon on saatnud korda seda, mis on tulnud inimkonnale kahjuks. See on põhjustanud vaimset pimedust ja jätnud kibeda maitse ausasüdameliste inimeste suhu.

Järelikult ei seisne valik selles, kas olla ateist või uskuda mistahes religiooni. Asi pole nii lihtne. Kui inimene on kord juba tunnustanud vajadust Jumala järele, siis peab ta otsima õiget religiooni. Nagu teaduslik uurija Émile Poulat seda sobivalt ütles teoses Le Grand Atlas des Religions (Suurte religioonide atlas): „Asjad, mida [religioonid] õpetavad ja nõuavad, on niivõrd erinevad, et on võimatu uskuda neid kõiki.” Kooskõlas sellega ütleb prantsuse Encyclopædia Universalis (Universaalne entsüklopeedia): „Kui 21. sajand pöördub tagasi religiooni juurde, . . . peab inimene otsustama, kas talle pakutavad pühad asjad on õiged või valed.”

Kuidas valida õiget religiooni

Mis on meil teejuhiks õige religiooni valimisel? Teosel Encyclopædia Universalis on õigus, kui ta tõstab esile tõe tähtsust. Religioon, mis õpetab valesid, ei saa olla õige. Suurim eales maa peal tegutsenud prohvet ütles: „Jumal on Vaim, ja kes teda kummardavad, need peavad vaimus ja tões teda kummardama!” — Johannese 4:24.

See prohvet oli Jeesus Kristus ja ta ütles veel: „Kaitske end valede religiooniõpetajate eest, kes tulevad teie juurde lammasteks riietatuina, kuid on tegelikult ahned hundid. Te võite neid tunda nende viljadest. . . . Iga hea puu kannab tervet vilja, aga pehkinud puu kannab halba vilja.” (Matteuse 7:15—17, Phillips) Maailma „suurte” religioonide ning isegi esilekerkinud sektide ja usulahkude halba vilja nähes hakkavad paljud siirad inimesed suhtuma neisse kui ’pehkinud puudesse’, mis lihtsalt pole piisavalt head. Aga kuidas nad võivad leida õige religiooni?

Ilmselt oleks võimatu enne valiku tegemist uurida tuhandeid sees- ja väljaspool ristiusumaailma asuvaid religioone. Kui me aga kasutame — nagu Jeesus ütles — proovikivina tõde ja vilju, siis on võimalik õiget religiooni ära tunda.

Tõde ja viljad

Jeesus mainis tõde. Mis sellesse puutub, siis milline usuline rühmitus hülgab antiikmütoloogiast ja kreeka filosoofiast pärit religioossed valed, mis on tunginud enamikku religioonidest? Üks selliseid valesid on õpetus, et inimhing on sünnipäraselt surematu.a See õpetus on lasknud tekkida Jumalat teotaval põrgutule õpetusel.

Jeesus nimetas ka vilju. Mis sellesse puutub, siis kas sa tead religiooni, mis on esile toonud ehtsa rahvusvahelise vennalikkuse, kus rassi-, keele- ja rahvuspiirid on ületatud armastuse ja üksteisemõistmisega? Kas sa tunned ülemaailmset religioosset ühendust, mille liikmed lasevad end ennemini taga kiusata, kui lubavad poliitikutel või religioonijuhtidel õhutada endid natsionalismi või religiooni nimel oma vendi ja õdesid vihkama ning tapma? Kas ei anna religioon, mis on hüljanud taolised religioossed valed ja kandnud sellist vilja, võimsa tõendi selle kohta, et ta on õige?

Tänapäeval rakendatakse õiget religiooni

Kas on olemas selline religioon? Jah, on. Aga sa pead möönma, et see ei ole üks maailma peamisi religioone. Kas see peaks meid üllatama? Ei. Oma kuulsas Mäejutluses teatas Jeesus: „Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee, mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad.” — Matteuse 7:13, 14.

Kust võib siis leida õiget religiooni? Kõige alandlikkuse ja aususega peame ütlema, et Jehoova tunnistajad moodustavad rahvusvahelise ühenduse, mis käib sel ’kitsal ja ahtal teel’. Tõsi, suured religioonid kutsuvad Jehoova tunnistajaid põlastavalt sektiks. Kuid täpselt samamoodi nimetasid ärataganenud religioonijuhid esimesel sajandil m.a.j. ka esimesi kristlasi. — Apostlite teod 24:1—14.

Miks Jehoova tunnistajad on kindlad, et neil on õige religioon? Nad moodustavad rahvusvahelise vennaskonna, mis ulatub rohkem kui 200 maale ja ületab rahvuste, rasside, keelte ja sotsiaalsete klasside erinevused. Ja nad keelduvad uskumast doktriine, mis võivad olla küll muistse päritoluga, kuid on selges vastuolus sellega, mida Piibel ütleb. Aga kuidas nad sellisesse kadestusväärsesse olukorda jõudsid? Ja mida õige religiooni ellurakendamine hõlmab? Need ja teised religiooni puudutavad küsimused tulevad arutlusele järgmises kahes artiklis.

[Allmärkus]

[Pilt lk 7]

Ristisõjad olid osa valereligiooni halvast viljast

[Allikaviide]

Bibliothèque Nationale, Paris

[Pilt lk 8]

Õige religioon toob esile head vilja