Kas eitad patuseid kalduvusi?

„NII ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja. Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel, aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes.” — Roomlastele 7:21—23.

Ülaltoodu tunnistamine nõudis apostel Pauluselt alandlikkust. Kuid siiski aitas see, et ta nii tegi, vältida tal patustele kalduvustele alla jäämist.

Samamoodi on tänapäeva tõeliste kristlastega. Kui tulime Piibli tõe täpsele tundmisele, tegime oma elustiilis vajalikke muudatusi, kohandudes Jehoova normidele. Patused kalduvused jäid siiski alles, „sest inimese südame mõtlemised on kurjad ta lapsepõlvest peale”. (1. Moosese 8:21) Kas oleme piisavalt ausad, et tunnistada endale teatud kalduvusi, mis meile survet avaldavad? Või eitame nende olemasolu, otsustades ehk, et ’sellega võib probleeme olla teistel, mitte minul’?

Selline enesepetmine võib olla saatuslik. Üks Piiblil põhinev illustratsioon võib aidata meil hinnata vajadust tunnistada oma patuseid kalduvusi ja hoida neid kontrolli all.

Miks eitamine on hukutav

Piibli aegadel kaitsesid paljusid linnu müürid. Väravad, mis olid tihti tehtud puidust, olid linna sisemüüri suhteliselt kergestirünnatav osa; seetõttu olid need kõige tugevamini kaitstud. Elanikud ehitasid ainult niipalju väravaid, kui oli hädavajalik liiklemiseks rahuajal. Puuväravad kaeti tihti metalliga, et kaitsta neid tule eest. Müüridele ehitati tornid, nii et nendesse paigutatud vahimehed võisid lähenevaid vaenlasi kaugelt näha.

Nüüd mõtle: mis juhtuks, kui linna elanikud eitaksid linnaväravate kergestirünnatavust ning seetõttu ei hoolitseks piisava kaitse eest? Vaenlase sõjamehed pääseksid kergesti linna, mis viiks selle vallutamiseni.

Nii on see ka meiega. Jehoova teab meie individuaalseid kergestirünnatavaid kohti. „Ükski loodu ei ole temale nähtamatu, vaid kõik on alasti ja paljastatud tema silma ees; ja temale tuleb meil aru anda.” (Heebrealastele 4:13) Ka Saatan võib olla jälginud mõningaid patuseid kalduvusi meis, olgu need siis kalduvus tõde moonutada; iseloomu ägedus, huvi seksuaalse amoraalsuse vastu, materialism, kõrkus või midagi muud. Kui eitame, et meil on patuseid kalduvusi, teeme ennast veelgi kaitsetumaks Saatana rünnakute vastu, mis on suunatud meie usule. (1. Peetruse 5:8) Me võime alla jääda, kui väärad ihad tõukavad meid väiksemate kalduvuste poole ning lasevad sündida patul. (Jakoobuse 1:14, 15) Meil tuleb olla Pauluse sarnased, teadvustades ausalt igat ’puidust väravat’, mis on olemas.

Kindlusta ennast!

Oleks kasutu väärad kalduvused kindlaks teha, kuid seejärel nende suhtes mitte midagi ette võtta. See oleks mehe sarnane, kes vaatab ennast peeglist, märkab, mida oleks vaja korrastada, ja kõnnib vajalikke parandusi tegemata minema. (Jakoobuse 1:23—25) Jah, me peame tegutsema, kaitsmaks endid selle eest, et patused kalduvused meie üle võitu ei saaks. Kuidas saame seda teha?

Piibli aegadel olid väiksemad linnad ehk „tütarlinnad” tihti ilma müürideta. (4. Moosese 21:25, 32; Kohtumõistjate 1:27; 1. Ajaraamat 18:1; Jeremija 49:2) Nende linnade elanikud võisid vaenlase rünnaku puhul põgeneda müüridega ümbritsetud linna. Seega olid kindlustatud linnad ümbritseva piirkonna inimeste pelgupaigaks.

Piibel kirjeldab Jehoova Jumalat kui torni, pelgupaika, müüri, kelle juurde võime kaitse saamiseks tõtata. (Õpetussõnad 18:10; Sakarja 2:8, 9) Nii et Jehoova on oma sulaste esmane kaitse. Lakkamatu palvetamine tema poole on väga vajalik. (1. Tessalooniklastele 5:17) Teine abi on Piibel. Kasutades Jumala Sõna, teeme hästi, kui uurime spetsiaalselt neid valdkondi, milles oleme nõrgad. Võime ka panna korduvaks uurimiseks kõrvale Piiblil põhinevaid artikleid, mis käsitlevad meie individuaalseid ’puidust väravaid’.

Samuti võime, nagu vahimees tornis, nii-öelda näha vaenlase kaugelt ära ja vastavalt tegutseda. Kuidas? Vältides olukordi, kus võime kohtuda kiusatuse või survega. Näiteks isik, kes näeb vaeva, et olla mõõdukas alkohoolsete jookide joomisel, otsustab arukalt vältida kohti, kus need joogid on kergesti kättesaadavad või kus julgustatakse neid tarvitama.

Kõik see nõuab jõupingutusi. Aga kui apostel Paulus pidi selleks, et ebatäiuslikele kalduvustele vastu panna, ’talitsema oma ihu’, kas ei peaks meie samuti jõupingutusi tegema? Selline teadlik tähelepanu oma patustele kalduvustele peegeldab seda, et järgime apostel Peetruse juhendit: „Püüdke, et ta teid leiaks veatuina ja laitmatuina rahus.” — 1. Korintlastele 9:27; 2. Peetruse 3:14.

Teadvusta ja tegutse

Ära kaota julgust, kui kõik su ebatäiuslikud kalduvused sinu jõupingutustest hoolimata ei kao. Nii kaua, kui oleme ebatäiuslikud, on meie juures alati mingil määral valesid kalduvusi, nagu see oli Pauluse puhul. Kuid me peame tegema jätkuvalt tööd nende mahasurumiseks, hoidma, et nad ei sünnita pattu.

Ole teadlik erinevusest ebatäiuslikkuse olemasolu tõdemise ja sellega leppimise vahel. Seda võiks illustreerida mehega, kellel on rinnas nõrk süda. Ta peaks sellele tõsiasjale näkku vaatama, püüdes oma südant hoida nii heas seisundis kui võimalik. Ta ei arutle, et kuna tema sõnasõnaline süda on nõrk, võib ta ka kõik piirangud kõrvale heita ja elada, kuidas meeldib.

Tea siis, et meie tugevus ei põhine patuste kalduvuste pimesi eitamisel, vaid nende teadvustamises ja nende vastu tegutsemises. Niisiis, ära karda tunnistada endale ja Jehoovale, et on olemas valdkondi, kus sind saadakse kergesti ahvatleda ja survet avaldada. Seda tehes ei tarvitse sa endale vähem meeldida ega vähene ka Jehoova armastus sinu vastu. Tegelikult, kui ligined Jumalale tõsimeelses mures tema heakskiidu pärast, ligineb tema sulle veelgi. — Jakoobuse 4:8.

[Pilt lk 31]

See Megiddo mudel illustreerib muistsete linnade kindlustatud väravaid ja kaitsvaid müüre

[Allikaviide]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.