Hoidu ärataganejate eest!

Esiletõstetud kohti Juuda kirjast

JEHOOVA sulased peavad ’hoiduma kurjast’ ja ’kiinduma heasse’. (Roomlastele 12:9) Piiblikirjutaja Juudas aitas seda teistel teha oma kirjaga, mille ta saatis Palestiinast arvatavasti umbes 65. aastal m.a.j.

Juudas nimetas ennast ’Jeesus Kristuse sulaseks, Jakoobuse vennaks’. See Jakoobus oli ilmselt Jeesus Kristuse hästituntud poolvend. (Markuse 6:3; Apostlite teod 15:13—21; Galaatlastele 1:19) Järelikult oli Juudaski Jeesuse poolvend. Aga ta võis mõelda, et on sobimatu mainida seda lihalikku sidet, sest Kristus oli siis austatud vaimolevus taevas. Juuda kiri oli väga otsekohene, andes nõu, mis võib aidata meil ’kiinduda heasse’ ja hoiduda ärataganejatest.

’Võitle pingeliselt’

Kuigi Juudas kavatses kirjutada kristlaste ühisest päästest, leidis ta olevat vajaliku tungivalt soovitada oma lugejail ’võidelda pingeliselt usu eest’. (Ju Salmid 1—4, NW) Miks? Sellepärast, et kogudusse olid poetunud jumalakartmatud mehed, kes olid ’pööranud Jumala ärateenimata headuse lodeva käitumise vabanduseks’. Nad mõtlesid ekslikult, et võivad rikkuda Jumala seadusi ning jääda ikka tema rahva hulka. Ärgem kunagi andkem järele sellisele kurjale mõtteviisile, vaid taotlegem alati õiglust tänulikena selle eest, et Jumal pesi halastavalt meid Jeesuse vere läbi pattudest puhtaks. — 1. Korintlastele 6:9—11; 1. Johannese 1:7.

Meile antud hoiatused

On vaja hoiduda teatud suhtumise, käitumise ja inimeste eest. (Salmid 5—16) Kuna mõningatel Egiptusest päästetud iisraellastel puudus usk, nad hävitati. Inglid, kes jätsid maha endi õige koha, on pandud „kinni igaveste ahelatega pilkase [vaimse] pimeduse alla suure päeva kohtuks”. Jõhker amoraalsus tõi Soodomale ja Gomorrale „igavese tule nuhtluse”. Olgem seepärast alati Jumalale meelepärased ja ärgem jätkem kunagi maha „elu teerada”. — Laul 16:11.

Vastupidiselt peaingel Miikaelile, kes isegi ei mõistnud kohut Kuradi üle pilkavate sõnadega, on jumalakartmatud inimesed pilganud „aukandjaid”, ilmselt neid, kel on võitud vanematena Jumalalt ja Kristuselt antud au. Ärgem näidakem üles lugupidamatust Jumala seatud autoriteedi vastu!

Jumalakartmatud inimesed järgisid Kaini, Bileami ja Korahi halba eeskuju. Nad kujutasid endast vaimset ohtu, mida võib võrrelda veealuste kaljudega, ja nad olid justkui veeta pilved ning surnud juurteta puud, mis ei too mingit kasu. Need ärataganejad olid ka nurisejad, kaebajad ja ’meelitasid inimesi kasu pärast’.

Pange pidevalt vastu

Järgnevalt andis Juudas nõu halbadele mõjudele vastupanemises. (Salmid 17—25) „Viimsel ajal” tuleb pilkajaid ning tõelised kristlased peavad neile ja nende pilgetele vastu pidama. Sellistele halbadele mõjudele vastuseismiseks me peame ehitama end üles „pühimale usule”, paluma püha vaimu abil ja püsima Jumala armastuses, oodates Jeesuse halastuse ilmutamist.

Ilmselt panid jumalakartmatud mehed valeõpetajatena mõningaid kahtlema. (Võrdle 2. Peetruse 2:1—3.) Ja mida kahtlejad vajasid? Vaimset abi, et saada välja kistud „tulest”, igavesest hävingust! (Matteuse 18:8, 9) Aga jumalakartlikud ei pea seda saatust kartma, sest Jehoova kaitseb neid „komistamast” patu ja ärataganejaid ootava hävingu sisse.

[Kast lk 31]

Varjatud kaljud: Juudas hoiatas kaaskristlasi ’veealuste varjatud kaljude’ eest nende armastussöömaaegadel. (Juuda 12, NW) Teeseldes usklike ees armastust, olid ärataganejad nagu sakilised veealused kaljud, mis võisid hukutada laevu või vigastada ja tappa ujujaid. Armastussöömaajad võisid olla pidusöögid, kuhu materiaalselt kindlustatumad kristlased kutsusid vaeseid kaasusklikke. Kirikuisa Chrysostomus (347?—407 m.a.j.) ütles: „Nad kõik kohtusid ühisel pidusöögil: rikkad tõid toidupoolise ja vaesed ning need, kellel ei olnud midagi, kutsuti osa võtma, kõik nad olid ühiselt pidusöögil.” Milline ka polnud vanade armastussöömaaegade olemus, aitas Juuda hoiatus ustavatel hoiduda ärataganejate ’varjatud kaljude’ eest, mis võinuksid tuua vaimse surma. Kuigi kristlastel pole kästud pidada armastussöömaaegu ja tänapäeval neid ei peetagi, aitab Jehoova rahvas siiski hädaaegadel üksteist materiaalselt ja tunneb ka vendlusest rõõmu.