„Ärge loobuge head tegemast”
Esiletõstetud kohti Teisest kirjast tessalooniklastele
APOSTEL PAULUSE mure kristlaste pärast, kes elasid Makedoonia linnas Tessaloonikas, ajendas teda kirjutama neile teist kirja umbes aastal 51 m.a.j. Mõned selles koguduses ütlesid ebaõigesti, et Jeesus Kristuse juuresviibimine on väga lähedal. Võib-olla tõlgitseti isegi mingit ekslikult Paulusele omistatud kirja, et näidata, et „Jehoova päev” oli saabunud. — 2. Tessalooniklastele 2:1, 2, NW.
Seepärast vajas mõningate tessalooniklaste mõtlemisviis parandamist. Oma teises kirjas Paulus kiitis neid selle eest, et nende usk oli kasvanud, armastus suurenenud ja et nad olid ustavalt vastu pidanud. Aga ta näitas ka seda, et ärataganemine tuleb enne Jeesuse juuresviibimist. Seega rasked ajad olid veel ees ja apostli kiri pidi aitama neil tähele panna manitsust: „Ärge loobuge head tegemast.” (2. Tessalooniklastele 3:13, NW) Samuti võivad Pauluse sõnad aidata ka meid.
Kristuse ilmumine ja juuresviibimine
Paulus rääkis esmalt viletsusest vabastamisest. (1:1—12) See tuleb siis, „kui Issand Jeesus ilmub taevast oma väe inglitega”. Siis tuuakse igavene häving nende peale, kes ei kuuletu heale sõnumile. Seda on lohutav meenutada siis, kui me tagakiusajate käes viletsust kannatame.
Järgmisena juhtis Paulus tähelepanu sellele, et „seadusetuse-inimene” ilmub enne Kristuse juuresviibimist. (2:1—17, NW) Tessalooniklased ei pidanud laskma endid heidutada ühestki sõnumist, mis väljendaks arvamust, et „Jehoova päev” oli neil juba käes. Enne pidi tulema ärataganemine ja ilmuma seadusetuse-inimene. Seejärel Jeesus teeb temale otsa oma juuresviibimise ilmsikssaamisega. Vahepeal Paulus palvetas, et Jumal ja Kristus lohutaks tessalooniklaste südameid ning ’kinnitaks neid igasuguses heas teos ja sõnas’.
Kuidas kohelda neid, kes on korratud
Pauluse järgnevad sõnad olid juhisteks, kuidas kohelda korratuid isikuid. (3:1—18) Ta väljendas lootust, et Issand kinnitab tessalooniklasi ja hoiab neid selle eest, kes on kuri, Kurat-Saatanast. Aga neil oli tarvis oma vaimse kasu pärast ka ise samme astuda. Nad pidid hoiduma korratutest, neist, kes sekkuvad asjadesse, mis neisse ei puutu, ja keelduvad töötamast. Paulus ütles: „Kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu.” Selliseid isikuid pidi silmas peetama ja nendega ei pidanud olema vennalikku suhtlemist, kuigi neid pidi manitsetama nagu vendi. Ustavad Tessaloonika kristlased ei pidanud loobuma head tegemast ja Paulus soovis, et Issand Jeesus Kristuse ärateenimatu headus oleks nende kõikidega.
Pauluse Teine kiri tessalooniklastele annab Jehoova tunnistajatele kinnituse, et nende vabanemine viletsusest tuleb siis, kui Kristus ja tema inglid maksavad kätte neile, kes ei kuuletu heale sõnumile. Samuti on uskukinnitav teada, et „seadusetuse-inimesele” (ristiusumaailma vaimulikkonnale) ja kogu valereligioonile tehakse varsti lõpp. Seniks pangem tähele Pauluse manitsust mitte loobuda head tegemast.
[Kast/pilt lk 23]
Jehoova sõna levib kiiresti: „Paluge meie eest,” kirjutas Paulus, „et Jehoova sõna võiks pidevalt kiiresti liikuda [ehk „võiks olla jooksmas”] ja olla austatud just nii, nagu see on tegelikult teie juures.” (2. Tessalooniklastele 3:1; Kingdom Interlinear) Mõned õpetlased on arvanud, et apostel vihjas jooksjate kiirele liikumisele võidujooksul. Kuna see on lähemalt määramata, siis Paulus palus Tessaloonika kristlasi palvetada, et tema ja ta kaastöölised võiksid levitada tõesõna edasilükkamatult ja takistuseta. Seepärast, et Jumal sellistele palvetele vastab, on tema sõna ’kiiresti liikumas’ ja head sõnumit kuulutatakse neil viimseil päevil edasilükkamatult. Samuti on Jehoova sõna „austatud”, usklike poolt kõrgelt hinnatud kui „Jumala vägi päästeks”, nagu see oli tessalooniklaste hulgas, kes selle vastu võtsid. (Roomlastele 1:16, NW; 1. Tessalooniklastele 2:13) Kui rõõmsad me küll oleme, et Jumal õnnistab Kuningriigi kuulutajaid ja suurendab kiiresti oma kummardajate ridu! — Jesaja 60:22.